Čeh tegi lõpetamisotsuse, Kanter üllatus

Gerd Kanter (vasakul) 1. märtsil Sõle spordikeskuse jalgpallihallis toimunud kettaheite võistlusel. Taamal suudlevad Kristjan Čeh (paremal) ja elukaaslasest vasaraheitja Anna Maria Orel. Foto: Tairo Lutter

Teisipäeva õhtul tuli avalikuks, et 2021. aasta lõpus koostööd alustanud kettaheite maailmameistri Kristjan Čehi ja tema treeneri Gerd Kanteri teed on lahku läinud. 2008. aasta olümpiavõitja tunnistas, et selline otsus tuli talle üllatusena.

Kanteri käe all sai 25-aastasest Čehist kolmekordne tiitlivõistluste medalist, mille krooniks oli 2022. aastal Eugene’is võidetud MM-kuld. Kuigi mullu Budapesti MMil tuli leppida hõbedaga, tundus, et kõik liigub soovitud rada mööda.

12. märtsil lahvatas aga kergejõustikumaailma uudispomm, kui Kanter teatas õhtul sotsiaalmeedias, et tema ja Čehi vahel on professionaalne koostöö lõppenud. «Otsus on temapoolne. Ega me tänasel hetkel väga detailidesse ei taha minna. Tal on ees oluline hooaeg, Euroopa meistrivõistlused ja olümpia. Arvatavasti me siin teemasse süvitsi ei lähe,» ütles Kanter Postimehele.

 

 

 

 

View this post on Instagram

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

A post shared by Gerd Kanter (@gerdkanter)

Vähem kui kaks nädalat tagasi, 1. märtsil püüdis Čeh Sõle spordikeskuse jalgpallihallis lüüa 15-aastast Kanteri nimel olnud kettaheite maailma siserekordit 69.51, kuid sloveenil jäi sellest puudu 3.61. Kanter ei vastanud, kas juba selle võistluse eel või ajal olid mingid märgid koostöö lõppemisest õhus. «Eks see oli mulle ikkagi üllatus, et see asi niimoodi läks,» lisas Kanter nüüdseks endise hoolealuse otsuse kohta.

Postimees kuulas maad ka kergejõustikuringkondades ning sealt tõdeti, et Čehi ja Kanteri lahkuminek oli täielik üllatus. Vähemasti Kanteri sõnul nende vahelt musta kassi läbi ei jooksnud. Tegemist oli sportlase isikliku otsusega, milleks tal oli täielik õigus.

«Oleme kõik mõistlikud inimesed. Kui kellelgi on teistsugune arvamus, siis spordis ongi kõik vabatahtlik. Kõik otsivad parimaid võimalusi ja juhendajaid. Eks lõpuks n-ö tellija otsustab, kellega ja kuidas ta tahab töötada,» selgitas Kanter.

Keskendub teistele õpilastele

Vähem kui kaks ja pool aastat kestnud koostööd jääb Kanter meenutama positiivselt. Tiitlivõistlusi oli sel perioodil tihedalt ning Kanter on uhke, et Čeh tegi kaks väga kõrgel tasemel hooaega.

«Selge see, et 2022. aasta oli väga edukas. MM-kuld tiitlivõistluste rekordiga 71.13. See oli kindlasti väga eriline. Kahe hooaja peale oli keskmine 68,5 meetrit. Kokku oli pea kümme võistlust üle 70-meetriste heidetega, jäid mõned sentimeetrid puudu, et neid oleks võinud olla rohkemgi.

Kristjan on seni ainus sportlane, kes on MMil heitnud kaks korda üle 70 meetri. Tema isiklik rekord paranes, 71.86. Need on kõik need asjad, mille üle võib uhkust tunda. Kahtlemata on tegemist väga andeka sportlasega ja ma soovin talle edu eeloleval hooajal ja üleüldse,» ütles Kanter.

Gerd Kanter juhendas Kristjan Čeh kaks ja pool aastat. Foto: Tairo Lutter

2018. aastal tippspordiga lõpparve teinud Kanter astus kohe treeneri kingadesse. Juba samal aastal alustas ta Poola kettaheitjate, kunagiste konkurentide, Piotr Malachowski ja Robert Urbaneki treenerina ning oli selles ametis 2020. aastani.

Järgmiseks nimekaks hoolealuseks saigi Čeh. 2022. aasta detsembris alustas Kanteri näpunäidete järgi harjutamist 2016. aasta juunioride maailmameister, Katari sportlane Moaaz Mohamed Ibrahim (isiklik rekord 63.26). Čehi treeningpartneriks oli ka 23-aastane eestlane Gevin Genro Paas, kelle isiklik rekord piirdub veel 53 meetriga.

Kuna Čeh grupist lahkus, on grupis teoreetiliselt üks koht vaba, kuid kedagi tikutulega Kanter sinna otsima ei hakka. Ibrahim ja Paas treenivad tema käe all edasi, algava hooaja peamine eesmärk on Ibrahim Pariisi olümpiale aidata.

Moaaz Mohamed Ibrahim. Foto: Tairo Lutter

«Põhimõtteliselt on üks koht vaba ehk kellegi liitumine on võimalik. Aga praeguse plaaniga keskendun Moaazile. Tal on vaja teha väga hea hooaeg, et olümpiale kvalifitseeruda. Mullu pääses ta MMile edetabeli põhjal, tänavu peab ta tegema veel parema hooaja, et saada Pariisi,» selgitas Kanter.

Postimees soovis intervjueerida ka Kristjan Čehi, kuid pole temaga veel ühendust saanud. Teisipäeva õhtul jagas ta Instagramis Kanteri postitust ja lisas sellele hiljem: «Aitäh Gerd kõige eest, mis sa mulle õpetasid.»

Kanter EOK presidendiks?

Kanter osaleb aktiivselt ka spordi organisatoorses töös. Alates 2016. aastast on ta Eesti Olümpiakomitee (EOK) sportlaskomisjoni esimees ja täitevkomitee liige, aasta hiljem sai temast kergejõustikuliidu juhatuse liige.

Hiljem on lisandunud rahvusvahelised positsioonid, 2017–2023 oli ta Euroopa olümpiakomiteede (EOC) sportlaskomisjoni esimees ja täitevkomitee liige ning 2019–2022 Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) sportlaskomisjoni liige ja kontaktisik.

Nii pole üllatus, et juba varem on sahistatud Kanteri võimalikust kandideerimisest EOK presidendi kohale. Alates 2016. aastast seda positsiooni hoidnud Urmas Sõõrumaa teine ametiaeg saab läbi selle aasta lõpus.

Kas Kanteril on huvi EOK presidendiks kandideerida? «Praegu ei ole selle peale mõelnud,» vastas ta pärast lühikest mõttepausi.

Gerd Kanter õnnitlemas 2020. aastal Urmas Sõõrumaad tagasivalimise puhul. Foto: Mihkel Maripuu