:format(webp)/nginx/o/2024/03/22/15959617t1h7b64.jpg)
Tallinnas peetud Balti riikide olümpiakomiteede presidentide nõupidamise järel rõõmustas Läti olümpiajuht Jānis Buks, et ROK on Baltimaid kuulda võtnud. Ta avaldas isikliku seisukohana, et Pariisi mängudel osalemisel või sellest loobumisel võiks järgida Ukrainat.
Läinud nädalal saatsid Eesti, Läti ja Leedu olümpiakomiteed Rahvusvahelisele Olümpiakomiteele (ROK) kirja, kus rõhutati, et kui Venemaa ja Valgevene sportlased peaksid Pariisis võistlema, ei tohiks nad osaleda mängude avatseremoonial. ROK teatas mõne päeva eest, et nende riikide sportlastel ei lubata tseremoonial osaleda, siiski aga võimaldatakse neil viibida avatseremoonia aladel. «Nad ei osale delegatsioonide paraadil, sest on Pariisis kohal individuaalsportlastena,» teatas ROK Lausanne'is peetud täitevkomitee istungi järel.
«Meid võeti kuulda. See üllatas positiivselt ja näitab, et üheskoos oleme tugevamad, mis oligi eesmärk,» ütles Buks Eesti ajakirjanikele antud intervjuus.
Kas plaanitakse jätkata võitlust agressorriikide sportlaste olümpialt eemalejätmise osas? «Jah, peame viimase hetkeni tegema selleks kõik, mis võimalik,» vastas Buks.
Ta lisas: «Võitlema ei pea mitte ainult meie, Balti riigid. Peame kaasama ka oma Põhjamaade ja Poola partnereid, ka meie paraolümpiakomiteesid. Läti paralümpiakomitee on agressorriikide mängudelt eemalejätmise osas väga selgel seisukohal. Isegi kui ROK ikkagi lubab Venemaa ja Valgevene sportlastel osaleda, teame, et oleme teinud kõik võimaliku, et nende väga agressiivsete režiimide esindajaid seal ei oleks.»
/nginx/o/2024/03/22/15959618t1he84a.jpg)
Millised sõnad antakse kaasa sportlastele, kui nood peaksid Pariisis venelaste ja valgevenelaste vastu võistlema? Buks ohkas. «Siinkohal ei ole ühest vastust. Tegemist on emotsionaalse ja subjektiivse teemaga. Oleme mõelnud sel teemal. Oleme seda arutanud ukrainlastega, kes on tegelikud ohvrid. Kui nad ütlevad, et lähevad venelaste vastu võitlema ja tahavad näidata, et on spordiareenil nendest tugevamad, on see väga tugev argument.
Oleme sellest rääkinud oma sportlastega. Et tegemist on ideaalse olukorraga, kui oleme tugevad ja saamegi neist spordiareenil jagu ega anna neile medalivõimalust. Nagu Putin ütles, teavad kõik, et nood on Vene sportlased. Ning peame näitama, et nad ei ole tugevad ja meie oleme paremad.»
Kui aga Ukraina otsustab Pariisi mänge boikoteerida, muudab see Läti olümpiajuhi sõnul olukorda kardinaalselt. Ta otsis sõnu: «Mul pole praegu vastust. Kõik, mida ütleksin, tähendaks spekulatsiooni...
Kohtusin eelmise nädala lõpus Ukraina spordiministri ja olümpiakomitee juhi Vadõm Huttsaitiga. Tema leiab, et Ukraina lipp peaks Pariisis lehvima ja nende sportlased seisma poodiumil. Samas nad ei tahaks venelaste vastu võistelda.
Andsime ka Lätis sportlastele käitumissoovitused, kui pead võistlema venelase või valgevenelase vastu. Meil pole totalitaarne riik nagu neil, me ei jaga käske. Aga anname selgeid soovitusi.»
Kodanikuna leiab Buks, et kui Ukraina boikoteerib olümpiat, peaks ka Läti seda tegema. Aga ta rõhutab, et tema üksi ei otsusta midagi. «Ukrainlased on ohvrid. Peame nendega solidaarsed olema ja nendega samasuguse positsiooni võtma,» ütles ta.
Buks eeldab, et Ukraina langetab suure otsuse juba enne maikuud. Viimasele minutile ei saa niisugust asja jätta.
3x3 korvpallis Tokyo olümpiavõitjateks tulnud Karlis Lasmanis ja Nauris Miezis teatasid niipea, kui ROK oli mullu detsembris Venemaa ja Valgevene sportlased neutraalsetena Pariisi lubanud, et nemad sel juhul boikoteerivad olümpiat. Buks toetab neid.
«Minu seisukoht on, et tegemist on väga julge ja hea otsusega. Meie ühiskond just vajabki niisuguseid julgeid inimesi. Kas olümpiale minna või mitte, on iga sportlase isiklik otsus,» kiitis meie lõunanaabrite olümpiakomitee juht.
Ta lisas, et OMi kvalifikatsioonivõistlustel Laskamis ja Miezis osalevad, et aidata riigi võistkonnal Pariisi jõuda.
Läti ühiskonna meelsuse osas osaleda Pariisis või mitte märkis Buks, et tema teada pole selle kohta küsitlusi tehtud. Tema meelest pole inimestel ühtset seisukohta ja see on ka loomulik, sest nii palju, kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi.
Lätist on seni Pariisi-pileti teeninud ainult viis-kuus sportlast, kuid Buks loodab, et see arv kasvab umbes kolmekümneni. Eriliselt elavad lõunanaabrid kaasa oma korvpallimeeskonnale, kes saab otsustava OMi kvalifikatsioonivõistluse pidada juuli alguses kodusaalis. Tugevaimad vastased on Brasiilia, Montenegro ja Gruusia.
Medalit loodab ta naiste rannavõrkpallipaarilt, võimalusi on ka laskmises, odaviskes. Ning muidugi soovitakse korvpalli eelmise olümpia edu kordumist.
Buks ja Leedu olümpiakomitee president Daina Gudzinevičiūtė on Tallinnas külas oma Eesti kolleegil Urmas Sõõrumaal. Kohtumisel viibis ka kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tarvi Pürn.
«Koordineerime oma tegevusi pidevalt, Pariisi olümpiaga seonduv moodustab sellest ainult ühe osa,» märkis Buks. Näiteks on lätlased liitmas oma spordi keskliitu ja olümpiakomiteed ühe katuse alla. Eestis tehti see asi ära enam kui paarikümne aasta eest ning lõunanaabrid soovivad meie kogemustest õppida.
/nginx/o/2019/03/19/11877979t1hdd8c.jpg)