Venemaa spordijuht: olümpiale ei tohi minna, meile mängitaks seal leinamarssi
3. aprill 2024, 09:00
- Venemaal jagub nii Pariisi olümpiamängudele minemise pooldajaid kui ka selle veendunud vastaseid.
- Olümpiale ihkajate mõjutamiseks kasutatakse termineid «paadialused», «reeturid» jne.
- Venemaa tipptennisistid on üksmeelselt olümpiausku ja plaanivad Pariisi minna.
Venemaal on kätte jõudnud aeg, kus kõigile, kellele võimalik, esitatakse küsimus: kas lähed või kas Venemaal tasub minna Pariisi olümpiale või mitte? Leidub nii pooldajaid kui üha enam ka vastaseid, neidki, kes ka olümpiapiletit saades selle kasutamata jätavad.
Eelmine nädal tõi esmalt uudise, et Venemaa vibulaskjad loobuvad olümpiale minekust. See tõigi kaasa laviini ning lisandub üha uusi loobujaid. Samas ütlevad mitmed sportlased kindlalt, et lähevad mängudele.
Mängudest loobumisele rõhuvad ametnikud ja spordijuhid kasutavad vana tuttavat plaati: ROKi seatud tingimused on alandavad. Nende sõnumi võib võtta kokku Venemaa võimlemisliidu juhi Irina Vineri ajalehele Sport-Ekspress antud värvikas intervjuus.
«Minu, minu kolleegide ja võimlejate meelest on olümpiamängud politiseeritud, sest meie sportlastele pakutakse osalemiseks uskumatult alandavaid tingimusi. Nimelt: lippu pole, hümni pole. Selle asemel välja mõeldud muusika sarnaneb leinamarsiga. Ava- ega lõputseremoonial ei saa osaleda. Suhtlemist ajakirjanikega pole. Nimesid medaliarvestusse ei jäädvustata. Fänne pole. Võistkondi üldse ei lasta mängudele,» loetles Viner.
«Kas see mitte ei ole poliitiline otsus Venemaa kahjuks? Olümpiale lähevad mõttetud sportlased. Sõpruse mängudel (plaanitakse korraldada Venemaal pärast Pariisi olümpiat – V. A.) saavad meie sportlased sama suure auhinnaraha nagu olümpial, kuldmedalid tulevad tõelisest kullast. Siin pole küsimustki. Olümpiale läheb paadialuste võistkond. Meil aga võistlevad sportlased, kes austavad meid, kes tahavad võita kuldmedaleid. Olen kindel, et lihtsad inimesed ei andesta sportlastele, kes lähevad olümpiale neutraalses staatuses.»
Vibulaskuritele järgnesid purjetajad ja sõudjad
Venemaa vibulaskjad loobuvad olümpiamängude valikvõistlusele minemast ja koos sellega ka võimalusest pääseda mängudele. Alaliidu pealik Vladimir Ješejev selgitas agentuurile TASS: «Meie koondises pole sportlasi, kes tahaksid võistelda lipu ja hümnita, hallis vormis. Seda enam, et paljud meie liidrid esindavad CSKAd ja Dinamot. Kellele aga maailma alaliit neutraalses staatuses võistlemiseks rohelise tule andis, pole ise huvitatud olümpiale minemisest.»
Võib meenutada, et CSKA on Venemaa armee- ja Dinamo sisejõudude spordiklubi, mille esindajaid rahvusvaheline olümpiakomitee (ROK) mängudele ei lase ning samamoodi talitavad ka paljud rahvusvahelised spordialaliidud.
Veidi hiljem nentis 2021. aastal klassi Laser MMil 4. koha saanud purjetaja Sergei Komissarov, et loobub olümpiamängudele pürgimisest. Rahvusvaheliselt purjetamisliidult sai neutraalse staatuse vaid üks klassi Nacra 17 paatkond, kes ka plaanib aprilli lõpus osaleda Prantsusmaal Hyeres'is peetaval valikvõistlusel.
Teisipäeval teatas Venemaa sõudeliidu president Aleksei Svirin, et selle ala sportlased ei osale viimastel Pariisi olümpia kvalifikatsiooniregattidel. Nõnda otsustati koos sportlaste ja treeneritega peetud koosolekul.
Sõjavastase Kassatkina jätab kriitika külmaks
ROK avas Pariisi mängude ukse Venemaa ja Valgevene sportlastele eelmise aasta lõpus. Mõnelgi alal ei jõua nood aga enam täita olümpianorme. Näiteks jäi neile selgelt liiga vähe aega meile edukal alal vehklemises.
Küll aga soovivad üksmeelselt Pariisi minna Venemaa tennisistid.
«Suurima heameelega! Olen väga rõõmus, et meid sinna lastakse. Mulle on olümpiamängud väga tähtsad. Eelmine olümpia Tokyos jäi mul erinevatel põhjustel vahele. Aga Pariisis tahan mängida. Kui sinna pääsen, pole võistlemises küsimustki,» teatas maailma 11. reket Darja Kassatkina.
Teatavasti on Kassatkina üks väheseid Ukrainas toimuva sõja hukka mõistnud Venemaa sportlasi.
Sport-Ekspress küsis Kassatkinalt, kuidas ta suhtub Pariisi minevate sportlaste pihta tuld ja tõrva pilduvate ametnike kriitikasse. «Minust on viimase kahe aasta jooksul juba nii palju räägitud, võtan seda kõike valge mürana. See jätab mu täiesti külmaks,» vastas Kassatkina, kelle paarismängupartner oli omal ajal Anett Kontaveit.
Tipptennisistidest on teatanud soovist mängida Pariisis ka meeste maailma neljas ja kuues reket, vastavalt Daniil Medvedev ja Andrei Rubljov, naistest lisaks Kassatkinale Jekaterina Aleksandrova (WTA 15.) ja mõni teinegi.
Mahlaseid ütlemisi on viimase nädala jooksul tulnud meie idanaabri juurest kui Vändrast saelaudu.
Särav naine olümpiavastaste meeste vastu
Venemaa viimase aja tuntuim ujuja Julia Jefimova on valmis Pariisis startima. Samas sealse ujumisliidu juht, omaaegne absoluutne tipp Vladimir Salnikov ei poolda olümpial osalemist, öeldes, et kui venelasi seal näha tahetakse, ärgu olgu mingeid piiranguid. Sama meelt on ka meeste koondise liidrid Jevgeni Rõlov ja Kliment Kolesnikov. Neutraalse staatuse on lasknud vormistada vaid Ivan Girjov.
Sport-Ekspressi hinnangul ei sõltu Jefimova Salnikovi arvamusest. Kui ta tahab ROKile mängudel osalemise avalduse esitada, ei saa ükski Venemaa organisatsioon sellele kätt vahele panna. Venemaa olümpiakomitee liikmelisus ROKis on teatavasti peatatud seoses nelja Ukraina oblasti ebaseaduslike olümpianõukogude enda koosseisu võtmisega.
Jefimovat ootab aprilli lõpus Bosnias Banja Lukas peetav võistlus, kus tal tuleb täita olümpianorm. «Olen unistanud olümpiamedalist, mul veel ei ole seda. Võimalik, et kui oleks, ütleksin samuti, et olümpial pole midagi teha ja ärge minge sinna. Lähen Pariisi juhul, kui suhtumine on adekvaatne. Kui asi muutub vastuvõetamatuks, ma ei lähe,» rääkis Jefimova.
Olümpiale mineku poolt
Kes veel on mängudel osalemise poolt?
Näiteks Venemaa asepeaminister Dmitri Tšernõšenko: «ROK lõi tingimused, mille kohaselt peaaegu ükski Venemaa sportlane ei saa olümpiale minna. Kui aga võimalus tekib, siis arvatavasti peaks minema.»
Venemaa maadlusliidu juht Mihhail Mamiašvili: «Ma pole oma arvamust muutnud ja ütlen endiselt, et peame olümpiale minema isegi lipu ja hümnita. Muidugi peab ROK meid üldse lubama sinna. Olümpiale pääsemise tingimused sarnanevad koonduslaagri omadega ja lõpliku otsuse kohta peab veel tõsiselt mõtlema.»
Endine tippmaadleja Aleksandr Karelin: «Olen kindel, et sellest diskrimineerivast ja vastuvõetamatute tingimuste kadalipust läbi pääsenud sportlased peavad Pariisi mängudel osalema, kui sellega ei kaasne nõudmised loobuda kodakondsusest, öelda lahti meie riigist, meie võidukast ajaloost või muust, mis läheb terve mõistusega vastuollu.»
Venemaa jalgrattaliidu juht, endine tippsõitja Vjatšeslav Jekimov: «Oma osalemisega näitame, et oleme valmis täitma olümpiahartat ja jääma rahvusvahelisse spordiellu. Jah, meid eriti ei taheta seal näha, tingimused on teatud määral alandavad. Aga kui sportlased tahavad ka niisugustes rasketes tingimustes minna ja võidelda medali eest, väärib toetust. Peame olema valmis selleks, kui loobume olümpiast, võime jääda ilma ka osalusest 2028. ja 2032. aasta mängudel. Oleksimegi omas mahlas nagu Nõukogude Liidu ajal.»
Batuudihüpete liidu juht Nikolai Makarov: «Poliitilistel põhjustel eriti ei tahaks minna, aga kui juhtkond ütleb, et läheme, siis jah. Iga sportlane tahab! Kes ütleb, et ei taha, sel hing kriibib. Kuidas nad ei taha minna olümpiale, kui just selleks harjutavadki?»
Iluuisutamise olümpiavõitja Tatjana Navka: «Peame kindlasti minema olümpiale ka siis, kui riigisümboolika ära võetakse. Neil, kes pole kunagi tegelnud tippspordiga ega unistanud olümpiamedalist, on lihtne öelda, et neis tingimustes ei tohi. Jah, on väga kahju, kui ei heisata meie lippu ega mängita hümni, aga sportlastelt ei tohi olümpiaunistust ära võtta.»
Olümpiale mineku vastu
Ujumise olümpiavõitja Jevgeni Rõlov: «Võtsin vastu otsuse: loobun olümpiamängudest, kuni see jama ei lõpe. Maailma ujumisliit algatas minu suhtes menetluse selle pärast, et läksin Krimmi ja Sevastopoli Venemaaga taasühendamise kaheksanda aastapäeva kontserdi ajal lavale, kandsin riietusel Z-tähte ja laulsin meie hümni. Ma ei mõista, mida ma valesti tegin. Öeldi, et riivasin teiste sportlaste tundeid. Ma lihtsalt toetasin oma riiki ja presidenti.»
Venemaa suusaliidu president, omaaegne tippsuusataja Jelena Välbe: «Olen selle poolt, et igaüks otsustaks ise. Seejuures olen kindel, et enamik Venemaa sportlastest ütleb ROKi nõudmistele «ei». Kes nõustub, on minu silmis reetur ega tohiks saada mingit abi.»
Suusatamise olümpiavõitja Aleksandr Bolšunov: «Neutraalse staatuse teemal pole mõtet rääkida. Kui minna võistlema, siis normaalselt.»
Venemaa vehklemisliidu president Ilgar Mamedov: «Minu seisukoht on mitte minna. See lõhestab ühiskonda. Küsimus on selles, kui palju armastad ennast ja kui palju oma riiki. Kui armastad ennast rohkem, siis mine, aga siis sa ei esinda riiki. Mõtle, kus sa sirgusid sportlaseks – kas sündides kohe olid või riik ikkagi aitas?»
Jäähoki olümpiavõitja Vjatšeslav Fetissov: «Kas on mõtet minna olümpiale ja diskrediteerida neid, kes sinna minna ei saa, sest nad on dinamolased ja armeelased? Paljutki tuleks arvesse võtta. Otsus peab olema niisugune, mida pärast ei kahetse.»
Riistvõimlemise olümpiavõitja Lidia Ivanova: «Tahaksin näha neid viit mängudele minevat sportlast. Nad ei mõista, et kui tulevad tagasi, pole neil siin enam perspektiivi. Nad hakkavad nutma, elama reeturielu, jäävad terveks eluks teise sordi inimesteks. Peame kohe otsustama, et naaseme areenidele ainult lipu ja hümniga.»
Rahvusvahelise poksiliidu juht Umar Kremljov: «Läheme ainult lipu ja hümniga, nendeta pole mõtet võistlustel osaleda. Oleme lapsest saati unistanud, et võidu auks heisatakse Venemaa lipp ja mängitakse Venemaa hümni. Miks minna, kui seda ei ole?»