Oma maadlusstiilis kannapöörde teinud Kaljulaid läheneb olümpiapiletile

Klen Kaljulaid (valges kimonos) püüab Antalya turniiril teha võtet Ihvan Edilsultanovi vastu. Foto: ijf.org

Paar aastat tagasi, kui algas Pariisi olümpia­mängude kvalifikatsiooni­punktide kogumine, rääkis mitu Eesti judokat olümpiasihist. Praeguseks on võimalus Pariisi sõita alles jäänud vaid Klen Kristofer Kaljulaidile ning ta on pileti saamisele päris lähedal.

«Temagi seis pole lihtne. Ta peab teenima veel umbes 1400 punkti, jõudma oma kaalus umbes 30 parema hulka,» kalkuleeris Kleni judoliidu presidendist isa Kaido Kaljulaid eelmise aasta suvel.

Kehakaalus kuni 90 kg võistlev Klen Kaljulaid ongi öelduga hakkama saanud ja seda ka ületanud. Kõvasti aitasid kaasa finaalikohad Portugalis ja Austraalias Perthis GP-turniiridel ning 5. koht Abu Dhabi Grans Slamil. Punkte on vahepealse ajaga lisandunud isa öeldust mitmesaja võrra rohkem, 36. koht maailma edetabelis aga vahetunud 21. vastu. OM-kvalifikatsiooni tabelis on ta veel koha võrra kõrgemal.

Otse olümpiale pääseb igas kaalust 17 meest, ent igast riigist ainult üks. 2472 punkti kogunud Kaljulaid on ses arvestuses esimesena joone all, ent lisanduvad kaaludeülesed maailmajagudele jagatavad kohad ning seal on meie mees lausa esimene. Suures plaanis eeldati kvalifikatsiooni alates, et olümpiale pääsu piiriks on 2000 punkti või veidi rohkem.

Vaatab OMi punktitabelit pärast viimast võistlust

Kui praegu tagapool olevad mehed viimastel olümpiaeelsetel võistlustel massiliselt imesid ei tee, on pääs olümpiale avatud. Mõistagi on ka temal endal võimalik punktisaaki suurendada. Kaljulaid ise jääb aga täiesti tüüneks: «Ma kohe kindlasti ei mõtle sellele, et olümpiapilet on käes. Mai lõpus on MMi näol viimane valikvõistlus, vaatame tabelit pärast selle lõppu.»

Kaljulaid on praegu tähtsas laagris Antalyas, kus kohal on enam-vähem kogu maailma paremik. Läinud nädalal võisteldi sealsamas Grand Slamil, see tõi meie mehele 9. koha. Ta alistas tuntud judoriikide Gruusia ja Venemaa esindajad (vastavalt Bakar Erašvili ja Ihvan Edilsultanovi), kuid õnnetuseks viis tabel ta seejärel kokku turniiri hilisema võitja, jaapanlase Sanshiro Muraoga.

«Kaks eelmist võistlust Thbilisis ja Taškendis olid läinud kehvalt ning seetõttu olid need võidud tähtsad. Just maadluse mõttes. Vastased olid tugevad ja mõlemad matšid olid täis taktikalist heitlust. Tegin kahe eelmise võistlusega võrreldes teatavad korrektiivid ja see andis nähtavat kasu.

Seejärel tuli vastu jaapanlane, kes kuulub maailma esikolmikusse ja oli sel turniiril kõigist peajagu üle,» rääkis Kaljulaid. Murao tema vastu võtteid teha ei suutnud, aga Eesti vägilane sai liiga palju hoiatusi.

Kaljulaid seletas jaapanlaste sel alal domineerimise fenomeni hästi lahti. «Sa võid olla näiteks füüsiliselt tugevam või vastupidavam, aga nad on nii tegusad, oskavad teha õigeid asju ja tänu sellele on edukad.

Nende alistamiseks pead tegema poolteist korda rohkem tööd. Et avaneks võimalus mõnda jaapanlast heitma hakata, pead kulutama väga palju energiat. Ning pahatihti pärast seda heitmiseks energiat enam polegi.

Nad teevad baaselemente nii hästi, aga nad alustavad nende omandamist vaat et enne lasteaeda minekut. Kõigi teiste judo on viimase paarikümne aasta jooksul muutunud, jaapanlaste oma mitte. Kõik teised õpivad jaapanlastelt, reeglid on muutunud, ja just nende maadlusstiilile sobivas suunas. Kui vanasti hoidsid paljud keha madalal, siis nüüd palju sirgemalt. Jaapanlased on aga kogu aeg maadelnud sirge hoiakuga,» rääkis Kaljulaid.

Ta isegi plaanib, kui olümpiapileti saab, teha Pariisi mängude ettevalmistuse ühe tähtsa osa juunis nimelt judo sünnimaal, liitudes Šveitsi koondisega, kelle peatreener on omaaegne Euroopa meister, Sydney olümpiapronks Aleksei Budõlin.

Peab olema nii kannatlik kui ka agressiivne

Aasta tagasi rääkis Kaljulaid Postimehele, et on töötanud oma maadluse ja taktikalise küpsuse suurendamise kallal. «Tasakaalukuseta tippu ei jõua. Pean võtma matšide ajal asja rahulikumalt, vahepeal on vaja lihtsalt seista. Seda on erinevad treenerid mulle pikalt-pikalt rääkinud – pakun, et Vladimir Stepanjan rääkis seda juba kaheksa või rohkemgi aastat tagasi – ning see teadmine on nüüd minuni jõudnud,» selgitas judoka, kes nooremana eelistas võtete tulevärki.

Nüüdseks näib, et pendel on liikunud teise otsa. «Viimastel võistlustel enne Antalyat kippus minu maadlus minema juba liiga turvaliseks. Turvalisuse ja riski vahel on õhuke joon, aga jah, valusad kaotused näitasid, et nii ka ei saa. Otsin seda sobivat tasakaalu. Antalya võistlus oligi ses mõttes hea, et leidsin selle. Pean ühtaegu olema nii kannatlik kui ka agressiivne.

Näiteks nädal varem Thbilisis teadsin, et olen slovakk Peter Zilkast tugevam – olen teda varem võitnud –, aga kohtunikud nägid asja teisiti,» nentis Kaljulaid.

Märtsi alguses jäi ta aga Taškendis alla Liibanoni judokale. «Nende kaotustega saadud hoiatus oli õigeaegne,» leidis Kaljulaid selles positiivset.

Võistluskalender on mai lõpuni tihe. Kolme nädala pärast toimuvad Zagrebis Euroopa meistrivõistlused. Seejärel vaatab Kaljulaid otsa nii enesetundele kui ka punktitabelile ja otsustab jooksvalt, kas minna veel ühele Grand Slami turniirile Tadžikistani või Kasahstani. Ning mai teisel poolel tuleb MM Abu Dhabis. Sellega lüüaksegi olümpiakvalifikatsioon lukku.