Ametlik: Eesti kiireimad naised said võimaluse Pariisi olümpiapiletit jahtida

Eesti teatenaiskond (vasakult): Diana Suumann, Ann Marii Kivikas, Miia Ott, Õilme Võro ja Kreete Verlin on koos treener Rauno Kirschbaumiga seadnud kõrged sihid. Foto: EKJL

4.-5. mail toimuvad Bahamal teatejooksude maailmameistrivõistlused, kuhu kvalifitseerus ka Eesti naiste 4×100 m teatenelik.

Teatejooksude maailmameistrivõistlustel on kavas naiste ja meeste 4×100 m ja 4×400 m teatejooksud ning 4×400 m segateatejooksud. Igal alal pääseb võistlema 32 võistkonda ning 14 paremat tagavad endale koha Pariisi Olümpiamängudel.

Eesti võistkonda kuuluvad Õilme Võro, Ann Marii Kivikas, Kreete Verlin, Diana Suumann ja Miia Ott. Teatetiimi juhendab treener Rauno Kirschbaum, kelle abil antakse MMiks viimast lihvi Hispaania laagris.

Möödunud suvel püstitas naiste teatenelik Poolas toimunud Euroopa võistkondlikel meistrivõistlustel uue Eesti rekordi ajaga 44,21.

Pariisi olümpial pääseb 4x100 meetri teatejooksus võistlustulle 16 naiskonda. Bahamal peetaval teatejooksude MMil läheb jagamisele 14 olümpiapiletit. 

Postimees küsis märtsi alguses Kirschbaumilt, millised võiksid olla Eesti väljavaated olümpiapileti osas? «Teatejooksus võib kõike juhtuda. Enne Tokyo olümpiat Poolas toimunud MMil juhtus igasuguseid üllatusi. Seal mängisid rolli ka ilmastikuolud, mis peaksid Bahamas iseenesest ideaalsed olema. Selles mõttes on seal tulemust mõjutavaid faktoreid vähem, aga teatejooks on ettearvamatu. Eks meil on ikkagi keeruline, kuid nagu ma ütlesin, siis teatejooksus võib kõike juhtuda,» vastas Kirschbaum.

Ideaalse õnnestumise korral saab meie naiskond tänavu mõõtu võtta kolmel väga olulisel võistlusel, sest lisaks teatejooksude MMile ja augustis toimuvale Pariisi olümpiale peetakse juunis Roomas kergejõustiku EM. Eestlannade sprindikvartett pole kordagi tiitlivõistlusel osalenud.