100 PÄEVA OLÜMPIANI ⟩ Pariisi sõidab rekordväike Eesti koondis. Tähendab see tingimata katastroofi?

Eneli Jefimova täitis esimese Eesti sportlasena Pariisi olümpianormi. Foto: Tairo Lutter

100 päeva pärast algavad Pariisis 33. suveolümpiamängud. Milline on Eesti koondise väljavaade?

Postimees palus vahekokkuvõtteks appi Eesti Olümpiakomitee (EOK) spordidirektori Martti Raju. Kuigi spordipeo alguseni jääb veel omajagu aega, võib juba etteruttavalt öelda, et meid ootab taasiseseisvumise järel väikseim esindatus (vt lisakast).

17. aprilli seisuga on Eestil olemas kümme olümpiakohta. Mõni sportlane võib end üsna kindlalt tunda, aga paljudel tuleb veel vaeva näha.

Taasiseseisvunud Eesti suveolümpial

1992: 37 sportlast, 15 ala, 2 medalit (Erika Salumäe kuld, Tõnu ja Toomas Tõniste pronks)

1996: 44 sportlast, 13 ala

2000: 33 sportlast, 11 ala, 3 medalit (Erki Nool kuld, Aleksei Budõlin ja Indrek Pertelson pronksid)

Taasiseisvunud Eesti edukaim olümpia on siiani 2000. aasta Sydney mängud. Fotol kümnevõistluse kulla võitnud Erki Nool. Foto: Jarek Jõepera / Õhtuleht

2004: 42 sportlast, 10 ala, 3 medalit (Jüri Jaanson hõbe, Indrek Pertelson ja Aleksander Tammert pronksid)

2008: 47 sportlast, 13 ala, 2 medalit (Gerd Kanteri kuld, Jüri Jaansoni ja Tõnu Endreksoni hõbe)

2012: 32 sportlast, 11 ala, 2 medalit (Heiki Nabi hõbe, Gerd Kanteri pronks)

2016: 46 sportlast, 13 ala, 1 medal (Andrei Jämsa, Tõnu Endreksoni, Kaspar Taimsoo ja Allar Raja pronks)

2021: 34 sportlast, 14 ala, 2 medalit (Julia Beljajeva, Erika Kirpu, Katrina Lehise ja Irina Embrichi kuld, Katrina Lehise pronks)

Kergejõustik

Sel alal oleme platsis suurima koosseisuga. Praegu on olümpianorm käes kümnevõistlejatel Karel Tilgal, Janek Õiglasel ja Johannes Ermil ning 400 meetri tõkkejooksjal Rasmus Mägil.

Vasakult: Johannes Erm, Karel Tilga ja Janek Õiglane on samuti olümpianormist jagu saanud. Foto: Tairo Lutter

Kergejõustikus võib veel palju muutuda, sest välishooaeg alles algab ja kvalifikatsiooniperiood lõppeb alles 30. juunil. Võib julgelt väita, et meie rivid täienevad. Kui palju? Tõenäoliselt kolme-nelja sportlase võrra. Ideaalse õnnestumise korral võib see arv kerida ka kahekohaliseks.

Ujumine

Eneli Jefimova oli mullu aprillis esimene Pariisi olümpianormi täitnud Eesti sportlane.

Kui tema kindlat kvalifitseerumist võis oodata, siis Kregor Zirk sepistas tänavu veebruaris A-normi purustamisega meeldiva üllatuse. 200 meetri liblikujumise aeg 1.55,58 oli ootamatu, kui pidada silmas eelnevate kuude pigem nigelat minekut.

Lisaks neile kahele on olümpiapiletit jahtinud ka teised. Paistab, et erinevate distantside A-normid jäävad liiga kaugeks. Samas ei pruugi see veel tingimata tähendada, et spordipidu tuleb telekast jälgida.

«Vaja oleks vähemalt aega A-normi lähedale. Siis oleneb, kui kaugele joone alla jäädakse,» viitab Raju potentsiaalsetele loobujatele.

Kvalifikatsioon lõppeb 23. juunil.

Vehklemine

Tokyo mängude naiskondlikku epeekulda Pariisis kaitsta ei saa. Küll aga võib individuaalsest edust unistada olümpia debütant Nelli Differt.

Tema jääbki tõenäoliselt meie ainsaks vehklejaks. Tõsi, vähemalt teoreetiline võimalus on ka ühel mehel.

26. aprillil toimub Luksemburgis kvalifikatsioonivõistlus nende riikide sportlastele, kel veel pole olümpiapiletit. Eesti saadab sinna kindlasti esindaja, aga pärast Sten Priinitsa dopingukaristust näib edu saavutamine ülimalt keeruline.

Laskmine

Peeter Olesk oli üks esimeste Pariisi pileti kindlustanud Eesti sportlaste seas. Tegelikult teenis ta mullu augustis MMi kaheksanda tulemusega koha riigile, aga siinmail teda keegi ei ohusta.

Raju hinnangul võib teoorias meie laskmiskoondis täieneda. Praktikas näib see aga väga keeruline. Kõige tõenäolisem kandidaat näib õhupüssi taltsutav Meelis Kiisk.

Kvalifikatsiooniperiood kestab 9. juunini.

Jalgrattasport

Maanteesõidus on Eesti meestel olemas üks koht, grupisõidus. Kui imet ei juhtu, saab selle hiljuti Pariis–Roubaix’ ühepäevasõidul säranud Madis Mihkels.

Väga suure tõenäosusega saab oma teise olümpia kirja ka maastikurattur Janika Lõiv. Pariisi sõitjad selguvad 26. mail lukku mineva edetabeli alusel. Eestlanna püsib kindlalt vajaliku piiri ehk 34 parema seas.

Reaalselt püünele pürgivaid jalgrattasportlasi meil praegu rohkem ei leidu.

Sulgpall

Kristin Kuubal pole ametlikult veel olümpiapilet taskus, samas ei ole tal võimalik sellest ka ilma jääda. Sulgpallis lüüakse kvalifikatsiooni lukku aprilliga, eestlannal on koos igal juhul piisavalt edetabelipunkte, et säilitada positsioon 38 naiste üksikmängule pääseja seas.

Kristin Kuubat ootab karjääri teine olümpia. Foto: SK Triiton

Sõudmine

Meie olümpiate üks paraadalasid on samas seisus Tokyo mängude eelse ajaga. Paarisaerulise neljapaadi saatus selgub viimasel valikvõistlusel. 19.–21. maini Luzernis peetaval regatil tuleb jõuda kahe parema sekka.

Igal juhul jääb Püha Lehma õlule, kas Eesti sõudmine on Pariisis esindatud.

Maadlus

Järjekordselt – üks meie ajalooliselt edukas ala ripub juuksekarva otsas. Praegu peame lootma eelkõige kogenud tegijatele Heiki Nabile ja Epp Mäele. Mõlemal on jäänud üks võimalus.

Tõehetked saabuvad mai teisel nädalavahetusel Türgis, kus peetakse viimane, ülemaailme valikvõistlus. Pariisi pääsemiseks tuleb seal mahtuda kolme parema sekka.

Judo

Klen Kristofer Kaljulaid on heal positsioonil, et teha Pariisis olümpiadebüüt. Aprilli alguses laagerdas ta Türgis, et laduda põhja tihedaks ja otsustavaks kuuks. Kvalifikatsioon läheb lukku 19.–24. maini peetava MMiga.

Judos pääseb igas kaalus olümpiale umbes 25 meest. Otse saavad peale iga kaalu 17 paremat. Lisaks jagatakse kaaludeülesed piletid maailmajagude kaupa. Viimases arvestuses on Kaljulaid praegu esimene ehk virtuaalselt Pariisi sõitmas.

Purjetamine

Veel hoiavad meie lippu endiselt kõrgel Karl-Martin Rammo ja Ingrid Puusta. Olümpiapääse on mõlemal sihikul, neist esimese kvalifitseerumine näib Raju sõnul üsnagi tõenäoline.

Otsustav regatt toimub 20.–27. aprillini Prantsusmaal Hyèresis. ILCA 7, Rammo klassis, on laual veel neli pääset.

Puusta olukorra muudab keerulisemaks asjaolu, et pärast Tokyo mänge kadus tema varasem paadiklass. Foiliva purjelauaga nii mõnestki konkurendist hiljem tutvust teinud eestlanna peab Hyèresis murdma seitsme parema sekka.

Vibulaskmine

Eestlased on plokkvibuga saavutanud küll säravaid tulemusi, ent olümpial kasutatakse sport-versiooni. Tokyo mängudel sel alal meie ajaloo parima tulemuse, 17. koha saavutanud Reena Pärnat tahab kindlasti sõita ka Pariisi.

Reena Pärnat esinest Tokyos hästi. Kas ta saab võimaluse ka Pariisis? Foto: ADEK BERRY

Kvalifitseerumisel on oluline roll nii konkreetsete võistluste tulemustel kui ka üldisel edetabelil. Otsustavad mõõduvõtud toimuvad mai alguses ning vajadusel ka juuni keskpaigas.

«Tavaliselt olemegi viimaselt ülemaailmselt valikvõistluselt pääsme saanud,» säilitab Raju optimismi.

Teoorias võimalik, aga…

Rannavõrkpallis ei jää Kusti Nõlvak ja Mart Tiisaar punktide võrdluses pingerea viimasest, 17. olümpiale viivast kohast meeletult kaugele. Samas võrduks nende viimase aja vormi vaadates tabelis paarikümne koha võrra kõrgemale ronimine imega.

Sellega pole aga rong veel päris läinud. Jurmalas toimub 13.–16. juunini Euroopa viimane valikvõistlus, mille võitja tagab samuti pileti Pariisi.

Raju pole päris maha matnud ka poksi ja moodsat viievõistlust. Aga eelnimetatud kolme ala puhul käib jutt peaasjalikult vaid õrnast teoreetilisest variandist.

Prognoos?

Võrreldes Tokyo mängudega pole me kindlasti esindatud tennises, triatlonis, ratsutamises ja tõstmises. Neist kahel viimasel on kvalifikatsioon ka juba lõppenud.

«20–25 ringi on variant,» ennustab Raju meie olümpiakoondise suuruseks.

«Aga üldarv pole iseenesest oluline. Tähtis, et leiduks sportlasi, kes võitleks medali või hea koha eest,» lisab ta. «Neid juba on, aga vähe. Tahaks juurde! Hädasti oleks vaja, et kvalifitseeruks ka sõudjad ja maadlejad. Nemad võivad peale saades igal juhul tulemuse teha.»