Pariisi olümpiamänge ähvardab seninägematu rünnakute laviin

Karl-Joosep Küngas
Copy
Olümpiarõngad on Prantsusmaal juba ammu kohal, ent kas korraldajad on ka suurvõistluseks valmis?
Olümpiarõngad on Prantsusmaal juba ammu kohal, ent kas korraldajad on ka suurvõistluseks valmis? Foto: Reuters / Christian Hartmann / SCANPIX

Pariisi olümpiamängudeni jääb veidi enam kui kolm kuud, ent kõik ei lähe sugugi plaanitult. Samuti tuleb valmistuda millekski, mida pole kunagi varem nähtud.

Prantsusmaal süttib olümpiatuli 26. juulil, ent teekond selle suve suurima spordipeoni on ootamatult käänuline. Nüüd on ilmnenud puudujäägid ka eelarves, mida hinnati juba esitledes selgelt üle. Veel möödunud kuul oldi optimistlikud, et mängud saavad korraldatud esialgu plaanitud üheksa miljardi euro eest, ent tänaseks on arusaam teine.

Täpseid numbreid ei osanud keegi välja hõigata, kui palju Pariisi mängud maksma lähevad. Siiski on korraldajad tõdenud, et eelarve paisub enamaks 10 miljardist eurost. Sedapuhku suunavad korraldajad pilgud Prantsusmaa valitsuse suunas, kes peaks prantslaste taskust mängude tarbeks lisa leidma. «Oleme jõudnud riskitsooni,» tõdes Prantsusmaa valitsuse allikas AFP-le.

Möödunud nädalal rahustas samas Prantsusmaa spordiminister Amelie Oudea-Castera kõiki, kel tekkis mure olümpiamängude probleemideta toimumise pärast. Valitsus on seadnud end valmis ootamatusteks. «Pole põhjust arvata, et meil tekiks millestki puudujääk,» vahendas Inside The Games Prantsusmaa spordiministri sõnu.

Odavaimad suvemängud sel sajandil

Kui palju ikkagi prantslased oma taskutest olümpiamängude tarbeks annavad? Palju, aga oluliselt vähem, võrreldes sel sajandil varem toimunud mängudega. Viimaste andmete järgi on valitsus andnud oma eelarvest maksurahadena olümpiamängude korraldajatele 2,44 miljardit eurot. Ülejäänud eelarve koosneb sponsorrahadest, Rahvusvahelise Olümpiakomitee toetusest ja plaanitavast piletitulust.

Prantsusmaa spordiminister Amelie Oudea-Castera.
Prantsusmaa spordiminister Amelie Oudea-Castera. Foto: Chang Martin / SIPA / Scanpix

Oudea-Castera ei näe suurt probleemi, kui Pariisi mängude eelarve tõuseks isegi 10–11 miljardi euroni. Tema hinnangul on tegemist ikkagi selle sajandi odavaimate suveolümpiamängudega ja selles on tal palavalt õigus. Kolm aastat tagasi toimunud Tokyo mängud läksid jaapanlastele maksma 12 miljardit, 2016. aasta spordipidu Rios brasiillastele 11,8 miljardit ja veel neli suve varem toimunud Londoni olümpia 12–15 miljardit eurot. Ajaloo kalleimad suvemängud korraldas aga 2008. aastal Hiina, kui Pekingis toimunud mõõduvõtt läks maksma koguni 40 miljardit eurot. Kreeklased matsid Ateena mängudele 2004. aastal 13 miljardit eurot.

Spordiminister tõdes veel asjaolu, et nende raha on suunatud otstarbekalt ja midagi kõrvale ei ole korruptsiooni tõttu läinud. «See eelarve on ilmselt olümpiaajaloo kõige kontrollitum ja sihitult kasutatum,» kiitis Oudea-Castera Pariisi mängude korraldajaid.

Olümpiamängude reaalne maksumus selgub kõige varem 2025. aasta sügisel, mil korraldajad on sunnitud audiitoritele esitama täpse raporti kõigist kuludest.

Tänapäeva suur murekoht

Kui eelarve suhtes on prantslased siiski veel rahulikud ja taskutes augud vastu ei vaata, seisneb tunduvalt suurem murekoht küberturvalisuses. Nimelt pelgavad mängude korraldajad küberrünnakuid, mis võivad mitmed võistlused täielikult rajalt maha lüüa. Nende autoriteks võivad olla seejuures rahalist kasu leida lootvad kurjategijad või koguni mängudes ebastabiilsust külvata püüdvad riigid.

Küberrünnakud on Venemaal väga populaarsed.
Küberrünnakud on Venemaal väga populaarsed. Foto: Zuma Press Wire / La Nacion / SCANPIX

«Tänapäeval tuleb olümpiamängudel väga paljusid aspekte samal ajal jälgida. Nõnda on ka rünnatav ala oluliselt suurenenud. Kokkuvõttes tekitatakse väga tõsine turvaprobleem,» lausus küberturvalisuse analüütik John Hultquist AFP-le.

«Oleme mures kõige pärast. Alates ülekannetest kuni sponsorite, transpordini, logistikani ja erinevate tugisüsteemideni. Kõikvõimalikud probleemid on meil laual, millega peame arvestama.»

Küberrünnakud on tänapäeval olümpiamängude paratamatuks osaks saanud. Näiteks avaldas Jaapani telekommunikatsiooniettevõte NTT, kes oli küberturvalisuse eest vastutav Tokyo mängudel, et 2021. aasta suurvõistluse ajal raporteeriti 450 miljonit küberrünnakut. See on kaks korda rohkem, võrreldes näiteks 2012. aasta Londoni mängudega. Nõnda võivad prantslased minimaalselt oodata just 450 miljonit rünnakut, ent ilmselt on probleem veelgi suurem.

Rünnakud võivad mõjutada tulemusi

Prantsusmaa küberkaitseüksuse presidendi Vincent Strubeli hinnangul pole põhjust paanikat enne võistlusi külvata, ent samas liiga lõdvalt ka tunda ei tohiks. Õnneks on veel enam kui 90 päeva valmistumiseks jäänud.

«Halvim stsenaarium on selline, kus upume rünnakute kätte, mis pole kuigi ohtlikud ja seetõttu jätaksime avastamata ohtlikuma löögi. Nõnda võivad kriitilise tähtsusega objektid pihta saada,» lausus Strubeli.

Suurima riskina tõi Strubeli välja ülekanded, mis tuleb kindlasti «häkkeritest» eemal hoida. «Nende katkemisel võidakse mõjutada reaalselt võistluste toimumist. Kui keegi ei näe neid ülekandeid, on see sama hea, kui täielikult suurvõistlus katkestada,» avaldas Hultquist karmi hinnangu.

Aspen Institute’i küberkaitse eksperdi Betsy Cooperi hinnangul on prantslastel veel üks oluline asjaolu, millele ei tohi ükski kurikael ligi saada. Jutt käib kaameratest, mis võivad reaalselt mõnda tulemust muuta ja seejärel paljudele ihaldusväärseks rünnakuobjektiks saada.

Häkkeritel on võimalik «kotkasilma» süsteemi tööd rikkuda.
Häkkeritel on võimalik «kotkasilma» süsteemi tööd rikkuda. Foto: AP Photo / Tim Ireland / SCANPIX

«Fotofinišite jaoks kasutatavate kaamerate segamine, «kotkasilma» süsteemi rikkumine või tulemuste kustutamine. Need kõik on variandid, kuidas Pariisi mängud pea peale keerata,» lausus Cooper, kes soovitas kohtunikel väga suurte probleemide vältimiseks kasutada paberit ja pliiatsit, kuhu vajadusel tulemused märkida. Nendele ükski kurjategija virtuaalseid teid käies ligi ei saa.

Nõnda on prantslastel omajagu tööd, millega 96 päeva enne olümpiamängude avatseremooniat tegeleda. Loodetavasti tuleb Euroopa suurriik kõigega toime ja mängud saavad suurepäraselt peetud.

Pariisi suveolümpiamängud 26. juulist 11. augustini
Vaata otseülekandeid Kanal 2-st, Duo 5-st, Postimehe veebist ja kuula raadio Kuku kajastusi. Venekeelsetele fännidele pakub põnevust Kanal 7.
Tagasi üles