:format(webp)/nginx/o/2020/01/06/12853267t1h10eb.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/04/25/16029777t1h1205.jpg)
Purjetaja Ingrid Puusta sõidab tänavu suvel juba karjääri neljandale olümpiale, aga Pariisi mängud erinevad eelnevaist.
Eesti sportlase neljanda olümpiapileti otsustasid viimased viis sekundit
Pärast viimast, Tokyo spordipidu kadus kavast RS:X-klass. Sügisel 33. sünnipäeva tähistanud Puusta pidi uuesti olümpiale pürgimiseks alustama peaaegu nullist. IQFoil meenutab pigem vee kohal lendamist, mitte niivõrd purjetamist.
Eestlanna võttis uue väljakutse vastu. Ning nüüd võib öelda, et sai sellest ka kenasti jagu. Sel nädalal jagatakse Prantsusmaal Hyeresi regatil välja viimased olümpiapiletid. Puusta tegi täppistööd, napsates viimase, seitsmenda koha pääsme!
«Tuli päris napilt! Õigupoolest viimase viie sekundiga. Polnud kerge,» tunnistas sportlane usutluses Postimehele.
Lisaks suurtele kiirustele ja lennuefektile muudab IQFoili põnevaks ülesehitus. Muutuvate olude kõrval peavad purjetajad rinda pistma ka erinevate formaatidega. Lisaks tavapärasele seilamisele võetakse mõõtu näiteks slaalomirajal, sprintides, aga ka tunni pikkusel maratonil.
Ootamatustest andis tunnistust kogu nädal. Puusta alustas regatti päris tipus, ent langes vahepeal esikümnest väljagi.
«See on nagu mitmevõistlus,» iseloomustas ta vaatemängulist IQFoili.
Puustale tekitavad praegu enim peavalu slaalomisprindid, kus mängib olulist rolli kehakaal. Ta jääb ideaalist umbes kümne kilogrammi kaugusele, ent juba paar lisakilo annaks tuntava efekti.
«Kahel viimasel, pikemal kursisõidul, oli jälle tugev tuul, kus tunnen end kindlalt. Tegin kaks head sõitu, mis aitasid mind tagasi üheksandaks. See andis võimaluse võidelda olümpiapileti eest,» arutles Puusta.
Ja siis algas tegelikult kõik otsast peale. Pika pingutuse järel otsustas üks, umbes seitsme minuti pikkune sprint, kes saavad olümpiale. Kvalifikatsiooni esikolmik oli juba pääsenud, kuid viimased neli piletit pidi omavahel ära jagama 4.–10. koha naised.
«Viimane sõit on nii tähtis. Palju oleneb tuulest. Tegelikult oli isegi minu tuul, aga teisel ülestuulel tegin paar viga. Sellepärast läks ka päris napiks. Viimasel sirgel oligi kas kõik või mitte midagi,» kirjeldas Puusta otsustavaid hetki.
«Foili saab natuke lihtsamalt vette, aga kui sellele liiga palju suruda, võib see välja tulla ja võid kukkuda. Puhus ka tugev tuul. Tuli riskida. Kui surun täiesti lõpuni, võin kukkuda. Aga samas kui poleks surunud, poleks ka ettepoole saanud. Kaotada polnud midagi.»
Esialgu lendab Puusta nüüd koju, aga siis algab vilgas töö kolme kuu pärast algavaks olümpiaks.
«Kindlat plaani polnud tehtud, sest me ei teadnud, kas saame olümpiapileti. Aga homme saame olümpiavarustuse, neli komplekti. Suve jooksul peame neid testima. Esiteks peame välja valima kohad, kus neid testime. Räägime teiste kvalifitseerunutega, kes sooviks näiteks koos treenida,» rääkis ta lähitulevikust.
Puusta tõdeb, et kuigi ees ootab juba neljas olümpia, on tänavu olukord varasematest hoopis erinev. Esiteks tuli juba püünele pääsemiseks näha erakordselt palju vaeva. Lisaks on IQFoil-klass rutiinivaba ja alati huvitav.
«Põhiliselt pean tegema tööd manöövrite kallal ning sprindi- ja slaalomistartidega. Pean võtma nii palju kaalu juurde, kui on kahe kuuga võimalik. Loodan, et äkki tuleb kaks-kolm kilogrammi,» vaagis Puusta.
Temast sai eile 11. Pariisi olümpiapileti teeninud Eesti sportlane. Veidi hiljem õnnestus Hyeresis sama Karl-Martin Rammol, kel oli täna veel üks sõit.