:format(webp)/nginx/o/2020/01/06/12853267t1h10eb.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/04/28/16035819t1ha179.jpg)
«Sport on tagaplaanil. Asi, mida veel endiselt inertsist teen. Nii koledalt kui see ka ei kõla,» tunnistas karjääri neljandaks olümpiaks valmistuv purjetaja Karl-Martin Rammo usutluses Postimehele.
Eesti sportlane kaalus karjääri lõpetamist, ent pääses hoopis amatöörina olümpiale
Juunis 35. sünnipäeva tähistav sportlane hüppas Pariisi mängude rongile viimasel hetkel. ILCA7, varasema nimega Laser Standardi klassis oli otsustaval Hyèresi regatil laual veel vaid kolm pääset. Veele läks aga 61 purjetajat.
Kogu nädala stabiilselt esinenud Rammo tegi töö ära filigraanselt. Ta kindlustas Pariisi pileti juba viimase päeva eel, jagades kvalifikatsiooni järel liidrikohta. Nõnda sai medalisõidule vastu minna täiesti pingevabalt.
Lõpuks pidi Rammo leppima teise kohaga, ent see oli vaid imepisike tõrvatilk meepotis. Olümpia vaatenurgast tähtsusetu. Ta läbis tiheda sõela endalegi veidi ootamatult kindlalt.
«Ikka raske, loomulikult, igatahes,» kirjeldas ta heitlust olümpiapileti nimel.
«Olen tänaseks väga amatööristaatuses. Oli pikk nädal, tugevate tuultega. Üle 60 sportlase soovis saada kolmele kohale. Ka statistiliselt juba ei saa see olla väga kerge.»
Rammo töötab iga päev firma Lasita Aken tegevjuhina. Võrreldes tippajaga on treeningute maht vähenenud umbes kolm korda. Kui profisportlasena harjutas ta 30 tundi nädalas, ei pruugi nüüd see kümnenigi küündida.
«Minu elu fookus on väga olulisel määral mujal. Sport on tagaplaanil. Asi, mida veel endiselt inertsist teen. Nii koledasti kui see ka ei kõla. Mistõttu ma polnud olümpiamängude kui sellise peale enne eile õhtut eriti mõelnud,» tunnistas Rammo reedel.
«Keskendusin perspektiivile, et mul on võimalus seda kohta püüda. Ja kui see õnnestub, tekib hetk, kus tuleb hakata edasisi plaane tegema. Lihtsalt fantaseerida pole mõtet olümpiavõidust ega ka ettevalmistusest.»
Suuresti tõid Hyèresis edu kogemused ja nutikus. Mõistagi on Rammo täie rauaga purjetamist kütvatelt konkurentidelt justkui sammu maas, aga ta sai tõestust, et ka nii pole päris võimatu.
«Minu treenituse kontekstis oli ääretult positiivne üllatus, et ma olen tugeva tuulega nii tugev. Olin kõigis sõitudes, kus konkurendid mulle mingeid proteste ei esitanud, esiviies. See on väga võimas ja annab enesekindlust ka amatöörstaatuses sportlasena Pariisi minna pea püsti, mitte lihtsalt neljandat korda osalema,» arutles Rammo.
Muide, mullu augustis polnud sugugi välistatud, et kogenud purjetaja heidab aluse alatiseks kuuri nurka.
«Pärast MMi võtsin juhtme täiesti stepslist välja. Olin teelahkmel, kas üldse jätkan,» meenutas Rammo. «Aga hilissügisel sai vastu võetud otsus, et proovin, sest Eesti olümpiakoondis on kaunis väike. Tundus, et veteranid peavad ikka natuke raskust enda õlule võtma.»
/nginx/o/2024/04/28/16035821t1h0f2a.jpg)
Päris kontori laua tagant püsti tõustes ta siiski olümpiale ei seilanud. Tänu töökaaslaste abile sai ta Hyèresi võistluseks spetsiifilisemalt valmistuda. Praegust taset arvestades oli see väga vajalik.
«Kõlab võib-olla jällegi natuke naiivselt, aga kevadised EMid ja MK-etapid, olid mulle selleks nädalaks väga heaks treeninguks. Olen saanud end töörütmist ilusti välja lülitada,» mõtiskles Rammo.
Toredatele kolleegidele peab nüüd lootma ka järgmise kolme kuu jooksul. Täpsema plaani paneb ta paika koos treeneritega, aga arvesse tuleb võtta muid «elulisi aspekte.»
«Kui istun iga päev 9st 17ni tööl ja läheks otse laua tagant olümpiale, siis see ei osutuks ilmselt väga edukaks. Täisproffidest olen kindlasti sammu maas. Eks tuleb leida mingi alternatiivne teekond. Pean nutikuse ja kogemusega lööma, nagu viimasel võistlusel,» vaagis Rammo.
Ta selgitas, et kõik konkurendid alustavad põhimõtteliselt kohe treenimist Marseille’ vetes, kus peetakse ka olümpiaregatt. Eelkõige on küsimus selles, kui palju õnnestub Rammol järgneva kolme kuu jooksul seal seilata.