22-aastane Eesti jahilaskur, kel on kõik eeldused, et olümpial õnnestuda

Karl Mihkel Eller
Copy
Peeter Jürisson tuli olümpia kvalifikatsioonivõistlusel välja raskest seisust ning sõidab suvel Pariisi olümpiale.
Peeter Jürisson tuli olümpia kvalifikatsioonivõistlusel välja raskest seisust ning sõidab suvel Pariisi olümpiale. Foto: ISSF

Jahilaskur Peeter Jürisson lunastas pühapäeval Kataris toimunud olümpia kvalifikatsioonivõistluse finaalis pääsme Pariisi olümpiamängudele. Saaremaalt pärit 22-aastane Jürisson on tugeva närviga ning justkui tiitlivõistluste jaoks loodud.

Dohas toimunud haavlilaskmise kaarraja harjutuses sai Jürissoni kvalifikatsioonivõistluse tulemuseks 122 tabamust. Viimane finaalikoht selgitati kaheksa mehe vahel ümberlaskmises. Jürisson näitas seal külma närvi ja võttis finaalikoha 12 tabamusega.

Finaalis lasi Jürisson suurepäraselt, saades 53 tabamusega teise koha, tunnistada tuli vaid 2016. aasta OM-hõbeda Marcus Svenssoni paremust.

«Läks päris hästi. Ise jäin rahule. Algus oli natuke raskem, aga lõpusirgel hakkas paremini minema. Lõppkokkuvõttes läks ikka väga hästi,» rääkis esmaspäeva hommikul kodumaale jõudnud Jürisson Postimehele.

Kvalifikatsioonivõistlusel oli võistlustules üle 130 sportlase, kes kõik jahtisid kahte olümpiakohta. Algus polnud Jürissoni jaoks tõesti roosiline, avapäeva järel oli eestlane alles 43. kohal.

Kui enesekindel ta ise oli, et võib finaali ehk kuue sekka pääseda? «Tegelikult peale esimest päeva väga ei olnud. Siis võtsin ennast kokku ja peale järgmist päeva tundsin, et on reaalne võimalus,» ütles Jürisson, kes teise päeva järel oli tõusnud 17. kohale ja pääses lõpuks napilt finaalvõistlusele.

Tugev võistlusnärv

Jürisson töötab Tartu Ülikooli mereinstituudis madrus-tehnikuna. Vabal ajal meeldibki talle käia jahil, tegelda kalapüügiga või lasta püssi. Eestis on talle põhiliseks treeningpaigaks Männiku lasketiir. Saarlasele omaselt on ta rahuliku moega ning tagasihoidlik.

Kas need voorused võiksid olümpial mängida tema kasuks? «Ei oska veel öelda, pole veel seal käinud. Ikkagi esimesed olümpiamängud. Aga pigem olen rahuliku olekuga. Väga hullu närvi ei tule tavaliselt sisse, erinevates situatsioonides. Püüan rahulikuks jääda.»

Täpset plaani olümpiaks valmistumisel pole ta veel jõudnud paika panna. Mai lõpus toimuvad Euroopa meistrivõistlused, aga milline saab olema plaan pärast seda on veel selgumisel.

Millise eesmärgi paneb ta endale olümpiadebüüdil? «Ma ilmselt ei panegi mingit kindlat eesmärki. Tahan lihtsalt rahulikult võtta. Ma annan võistlusel ju koguaeg endast parima»

Endine vehkleja Meelis Loit (paremal) on Eesti Laskurliidu tegevjuht. Fotol vestleb ta oma tütre Karoliine Loidiga.
Endine vehkleja Meelis Loit (paremal) on Eesti Laskurliidu tegevjuht. Fotol vestleb ta oma tütre Karoliine Loidiga. Foto: Tairo Lutter

Laskmises mängivad suurt rolli kogemused ning nii pole 22-aastase sportlase pääsemine olümpiale igapäevane nähtus. Jürisson loodab, et saab võimaluse tipptasemel laskespordiga jätkata vähemalt kuni 2028. aasta Los Angelese olümpiani. «Ise usun küll, et ühe olümpiatsükli tahaks sellega veel tegelda. Eks vaatame, kuidas läheb ja mis elu ette toob.»

Eesti Laskurliidu tegevjuht Meelis Loit arvab, et Jürissonil on kõik eeldused, et olümpial õnnestuda. «Eesti Laskurliidu jaoks ei olnud tema olümpiakoht üllatus. Ta on näidanud häid tulemusi juba eelmistel aastatel. Ta on tugeva võistlusnärviga kutt ning võib öelda, et tiitlivõistlused on justkui tema jaoks loodud,» arvas Loit.

Laskesportlased võivad OM-koondist veelgi kasvatada

Peeter Olesk Tokyo olümpial.
Peeter Olesk Tokyo olümpial. Foto: Tairo Lutter

Lisaks Peeter Jürissonile on Eesti laskesportlastest olümpiapilet kindel Peeter Oleskil, kes asub Pariisis starti olümpiakiirlaskmise harjutuses. Mai teises pooles ja juunis toimuvatel Euroopa meistrivõistlustel võib Eesti olümpiakoondis veelgi suureneda.

Kui Jürissonile on tegemist olümpiadebüüdiga, siis 31-aastane Olesk läheb vastu oma kolmandatele mängudele. Oma debüüdi tegi ta 2016. aastal Rio de Janeiros, kus sai 25. koha, viis aasta hiljem Tokyos oli ta 19.

Eesti Laskurliidu tegevjuht Meelis Loit aga soovitas silma peal hoida 15.–27. maini Itaalias Lonatos toimuval haavlilaskmise EMil ja juuni alguses Horvaatias toimuval tulirelvadest laskmise EMil.

Oma viiendatele olümpiamängudele sihib kohta 57-aastane Andrei Inešin. 1996. aastal Atlanta olümpial jahilaskmise kaarrajal seitsmendaks tulnud ja 2006. aasta maailmameistri kõrval on EMil olümpiapiletit püüdmas ka 27-aastane Reino Velleste. Inešin ja Velleste pretendeerivad ühele vakantsele Euroopa tsooni olümpiakohale. Kaevikrajas osaleb samal EMil ka Andres Kull, kes võib õnnestumise korral olümpiarongile pääseda. Horvaatias toimuval tulirelvadest laskmise EMil püüab 50 m püssiharjutuses 3x20 lasku olümpiapiletit Meelis Kiisk.

Kiire edu oli üllatus

Kui laskespordiga kursis olevatele inimestele ei olnud Jürissoni nimi tundmatu, siis laiemale spordiüldsusele küll. Jahpraktilises laskmises sisuliselt igas harjutuses Eesti juunioride meistriks tulnud Jürisson otsustas viis aastat tagasi keskenduda kaarrajale, mis on olümpiaala. «Mul polnud lihtsalt kuskile edasi minna ja sellepärast vahetasingi ala,» selgitas Jürisson ja lisas, et kohe sai ka sihiks võetud olümpiale pääseine.

Eelmine aasta osutus murranguliseks. Jaanuaris Marokos toimunud MK-etapil saavutas Jürisson täiskasvanute arvestuses neljanda koha, kuigi võinuks veel viimast aastat võistelda juunioride vanuserühmas.

Eelmisel suvel kolmandat korda toimunud Euroopa mängudel sai Jürisson taas neljanda koha. Kui nii mõnelgi alal on Euroopa mängude konkurents ebaühtlane, siis laskmise kaarrajal oli kohal kontingendi koorekiht.

«Mingil määral oli see MK-etapi tulemus üllatus. Ega ma ei arvanud, et läheb kohe nii hästi. Aga siis läks ja suvel Euroopa mängudel koguni veel paremini. Lasin Eesti rekordi (124 tabamust – toim). Siiamaani on kõik õnnestunud,» jäi Jürisson tagasihoidlikuks.

Saaremaalt Randverest pärit Jürisson jõudis laskmise juurde tänu isale, kuid professionaalsemalt hakkas ta asja ajama viis aastat tagasi. «Väiksena hakkasin isaga koos käima Saaremaal lasketiirus. Siis sealt see alguse saigi. Lasin Eestis ja käisin palju võistlustel. Tegelesin siis jahipraktilise laskmisega, mis polnud otseselt olümpiaala. Lasin kuulipüssiga lendavaid taldrikuid. Mingi aeg tutvusin Peetriga (Päkk – toim), praeguse treeneriga ja sealt sai kõik alguse ja siiamaani oleme võistlustel käinud,» rääkis Jürisson.

Peeter Päkk on kogenud lasketreener, kes ka ise olümpiamängudel osalenud, seda 1992. aastal Barcelonas.

Pariisi suveolümpiamängud 26. juulist 11. augustini
Vaata otseülekandeid Kanal 2-st, Duo 5-st, Postimehe veebist ja kuula raadio Kuku kajastusi. Venekeelsetele fännidele pakub põnevust Kanal 7.
Tagasi üles