Olümpialootusega Eesti kiireimad naised lendasid Bahamale esinumbrita

Jarmo Jagomägi
, Reporter
Copy
Kreete Verlin (vasakult), Ann Marii Kivikas, Miia Ott ja Diana Suumann jooksid mullu juunis Eesti rekordi. Nüüd on eesmärk seda veel kärpida.
Kreete Verlin (vasakult), Ann Marii Kivikas, Miia Ott ja Diana Suumann jooksid mullu juunis Eesti rekordi. Nüüd on eesmärk seda veel kärpida. Foto: Marko Mumm/Kergejõustik

Kariibi mere saared kõlavad kui fantastiline puhkuspaik, aga sel nädalavahetusel püüavad meie kergejõustiklased seal hoopis Pariisi olümpiapiletit.

Eesti aja järgi tuleva pühapäeva ja esmaspäeva esimestel tundidel peetakse Nassaus ridamisi teatejookse. World Athletics Relays nime kandval võistlusel on tänavu panused erakordselt kõrged. 16 suvise olümpia piletist jagatakse seal välja 14. Kaks viimast koondist saavad Pariisi maailma edetabeli alusel.

Eesti on esindatud naiste 4x100 m teatejooksus. Kolmapäeva lõunal alustas teekonda teisele poole ookeani neli sportlast: Miia Ott, Ann Marii Kivikas, Kreete Verlin ja Diana Suumann. Esiti sõideti laevaga Soome, sealt lennukiga Amsterdami, järgmisel varahommikul USA Atlantasse, kuniks lõpuks maanduti Bahama pealinnas.

Kiiremad kui kunagi varem

Päris täiskoosseisus tiim siiski väljas pole. Treeningutel sai vigastada Eesti viimase kümnendi kiireim naine Õilme Võro. Lisaks ei lubatud Johanna Ilvest ära Nebraska ülikooli juurest. Samas püstitas just seesama rivis olev kvartett mullu juunis Eesti rekordi 44,21.

Võro säilitas positiivsuse

Õilme Võro.
Õilme Võro. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Eesti viimase kümnendi kiireim naissprinter Õilme Võro peab Bahama võistlust kõrvalt vaatama.

28-aastane sportlane rebestas Hispaania laagris reie nelipealihast. «Olin sunnitud kodumaale jääma, et vigastusega võimalikult efektiivselt tegeleda,» ütles Võro.

«Õnneks on see siiani kenasti ravile allunud. Lähima paari nädala jooksul olen rajal tagasi. Ajastus oli loomulikult väga kehva ja tegi kurvaks, et ei saa ajaloolisele momendile oma panust anda. Aga õnneks on meil kõik väga kiired naised ja midagi katastroofilist sellest ei juhtunud. Olen positiivselt meelestatud. Teen kõik endast oleneva, et [juunikuiseks] EMiks kenasti vormi saada.»

Võro nihutas märtsis Glasgow’ sise-MMil tema enda nimele kuulunud 60 meetri jooksu Eesti rekordi 7,24 peale. 100 m distantsil on ta 11,42ga meie kõigi aegade tabelis teine. Ksenija Balta tippmargist lahutab seitse sajandikku.

«Tüdrukud olid Hispaanias laagris, viimased kümme päeva olin ka mina kohapeal. Saime teha kokku kaks täiskiirusel teatevahetuse trenni,» rääkis ettevalmistusest Postimehele tiimi pealik Rauno Kirschbaum. Koju jõuti selle nädala esmaspäeval.

Peaproovidest kaks õnnestusid, üks jäi vihmasaju tõttu ära. Lisaks puudus koolikohustuste tõttu laagrist 17-aastane Ott. Avavahetuse jooksjat asendas Kätriin Kivimets. Suur osa tööst tehti ära juba talvel, nüüd lihviti koostööd veelgi.

«Kõik läks hästi. Trennis tuli sisse paar ebaõnnestunud teatevahetust, aga üldpilt oli väga hea,» arutles Kirschbaum.

Lisaks pulga korrektsele üleandmisele peitub teatejooksu võti ajastuses. Selle paika saamiseks läheb tarvis täiskiirusel harjutamist. Iga päev ei saa seda aga teha. Peatreener usub, et neiud on elu üheks tähtsamaks võistluseks hästi valmis.

«Lasin neil ühe testi teha, et näha, mis seisus keegi on. Võrreldes eelmise aastaga ollakse kindlasti kiiremad,» rõõmustas Kirschbaum.

Auhinnafond

World Athletics Relaysil ei jagata medaleid, küll aga auhinnaraha kaheksale paremale.

  1. 40 000 USA dollarit ehk umbes 37 500 eurot
  2. 20 000
  3. 10 000
  4. 8000
  5. 6000
  6. 4000
  7. 3000
  8. 2000

Võimalus vigade paranduseks

Meie distantsil tuleb esialgse 32 võistkonna asemel rajale 30. Rekordite võrdluses on Eesti viimane. Samas oleneb palju sellest, millistes koosseisudes lõpuks väljas ollakse, kui palju on keegi olümpiahooaja nii varajases faasis teatejooksu panustanud, ja muudest nüanssidest.

Kirschbaumi sõnutsi jäävad kõige vägevamatel, Jamaical ja USA-l eemale säravaimad ässad. Euroopa suured võtavad asja pigem tõsiselt. Aga leidub ka teadmata suurusi, kelle vahel võikski meie naised vett segada.

«Ma ei julge midagi öelda,» ütles Kirschbaum muiates, kui jutt suundus Eesti võimalustele.

«Seal on päris kehvad tuuleolud. Puhub väga tugev tuul, 8–10 m/s. See teeb tingimused väga keeruliseks. Ilmselt tuleb tagasirgel joosta tugevas vastutuules. See muudab vahetuste olemust. Ilmselt tuleb kohapeal parajalt nuputamist.»

Samas… «Sinna minnakse ju ikka olümpiapiletit püüdma! Edasipääsemise tõenäosus suurenes juba tänu sellele, et esialgse 32 tiimi asemel on 30. Liikusime juba sellega natuke lähemale,» sõnastas peatreener ühe eesmärgi.

Võistluse formaat on pikka reisi soosiv. Igal juhul saadakse kaks jooksu. Avapäeval jagatakse võistkonnad nelja eeljooksu vahel, kõigist neist pääseb otse finaali ja tagab olümpiapileti kaks paremat. Ülejäänud 22 võitlevad esmaspäeval viimase kuue Pariisi pääsme eest.

Publiku tugi võiks aidata

Tasub meenutada, et mullu purustas sama kvartett Poolas Eesti rekordi põhimõtteliselt tühjal staadionil, konkurentideta, protesti järel saadud ümberjooksus. Bahamal võib aga oodata elavat publikut. Vürtsi lisab tõik, et lisaks tavatribüünidele lubatakse rahvast ka jooksuraja keskele jäävale murule, sest sel korral väljakualasid ei toimu.

«Publik on mõlemast suunast lõugamas. Teades, et sealsed inimesed on väga emotsionaalsed ega hoia millegagi tagasi, võib päris hull möll olla. Ilmselt tuleb ka sportlastel kõvasti häält teha, et vastuvõtja kuuleks, millal tuleb pulga saamiseks käsi taha panna,» jutustas Kirschbaum.

Nassausse jõuti kohaliku aja järgi neljapäeval kella 16-–17 paiku. Pika reisipäeva lõpuks jäid sportlased eelkõige füsioterapeudi Kristi Singi hoolde. Reedel on ametlik treeningupäev, kus saab tutvuda nii Thomas A. Robinsoni nime kandva peaareeniga kui ka harjutusväljakul end liigutada. Ott teeb tutvust starteri käekirjaga.

«Täiskiirusel teatejooksutrenni pole plaanis teha. Niigi tuleb kaks päeva järjest täiskiirusel joosta. Kolm päeva järjest oleks liig,» tutvustas Kirschbaum plaani kolmapäeva hilisõhtul.

Võrreldes Eestiga on sealne ajavahe miinus seitse tundi. Ideaalis tahtnuks koondis eellaagri teha Bahamal, ent see polnud majanduslikult võimalik. Nõnda lennati kohale viimasel hetkel.

«Siis ei jõua reisiväsimus nii palju sisse lüüa,» lootis Kirschbaum.

Eestlannad lähevad olümpiapiletit püüdma nõnda, et avavahetust jookseb Ott, tema järel Kivikas, Verlin ja Suumann.

Naiste 4x100 m ajakava

Pühapäev

  • 02.50 eeljooksud
  • 04.05 eeljooksud

Esmaspäev

  • 02.40 lisajooksud
  • 04.50 finaal
Pariisi suveolümpiamängud 26. juulist 11. augustini
Vaata otseülekandeid Kanal 2-st, Duo 5-st, Postimehe veebist ja kuula raadio Kuku kajastusi. Venekeelsetele fännidele pakub põnevust Kanal 7.
Tagasi üles