:format(webp)/nginx/o/2024/05/21/16089309t1hcedf.jpg)
Luzernis peetud kvalifikatsiooniregatil Eesti paarisaerulise neljapaadi koosseisus Pariisi olümpiapileti teeninud 40-aastane Allar Raja on sõudemaailma paremikku kuulunud poole oma elust ja läheb viiendat korda olümpiale, aga oskab saavutatu üle endiselt tunda rõõmu väikese lapse kombel.
Juba Postimehe õnnitlust vastu võttes kumas Raja häälest läbi telefonitoru õnnetunnet. «Ei osanud ise ka arvata, et ühe tulemuse üle saab olla nii meeletu heameel!» ütles ta.
Neljapaatidel oli Luzernis mängus kaks olümpiapiletit. Norra kvartett läks varakult oma teed ning tegelikult käis heitlus viimase Pariisi viiva koha nimel. Pärast distantsi esimest veerandit jälitasid Eestit Prantsusmaa ja Austraalia, poolel maal USA ja Austraalia. Viimase veerandi alguseks olid jänkid kümnendikuga meist mööda läinud, ent lõpujoonele jõudsid omakorda meie mehed – lisaks Rajale Tõnu Endrekson, Johann Poolak ja Mikhail Kushteyn – 13 sajandikku varem. Distantsiliselt oli vahe paar-kolmkümmend sentimeetrit.
«Olime kaks-kolm kuud end selle võistluse nimel praadinud. Läksime võitlema mõttega kas kõik või mitte midagi, tegema seda, mida oleme treeningutel teinud. Vaatasime üksteisele silma ja ütlesime, et kui suudame endast välja saada selle, mis sees on, siis suure tõenäosusega teenime olümpiakoha,» meenutas Raja sõidueelseid mõtteid.
Ta jätkas: «Arvan, et kõik siia tulnud paatkonnad tahtsid ainult ühte asja. Finaal oli võrreldes eelsõiduga teisest puust.»
Eesti paatkond sõitis Rotsee järvel viiendal rajal. Saatuse irooniana jäid põhikonkurendid kaugematele radadele. Kõrval neljandal veel liikunud Norra tõttas eest, kuuenda raja Ukraina nelik jäi aga maha.
Kas sõidu ajal oli mahti jälgida teisel rajal liikunud ameeriklastest konkurente? «Ikka oli. Mingil hetkel saime aru, et seal teisel pool otsas – vahet polnud, kas esimesel või teisel rajal – liiguvad tüübid meiega üsna samas tempos. Pressisime siis aerudele nii kõvasti, kui vähegi saime.
Sõidu eel sai räägitud, et kui sureme, siis sureme kõik koos. Kui see juhtub enne finišit, siis enne finišit. Ent proovime käigu ja hoo sisse saada ja seda hoida. Lõpus oli asi ikka piiri peal, viimaste punaste poide juures lihtsalt kangutad. Aga suutsime ära hoida, vähemaga polekski olümpiale saanud,» rääkis Raja.
Siinkirjutaja vahemärkuse peale, et «enne finišit siis ikkagi ei surnud», kostis Raja: «Ega me päris elus ka olnud. Viimaste meetrite sõit käis ikka aurude peal. Peab olema meeskonnatunnetus ja usk. Kui meeskonnana võitleme, siis iga tõmbe eest, igaüks meeskonna nimel.
Olgem ausad, teisel pool joont ei taha keegi olla, kaotajaid on valus vaadata. USA tüübid on praegu päris löödud. Aga nad on spordimehed, tulid esimesena õnne soovima.»
Eesti sõudekoondise soomlasest peatreener Veikko Sinisalo avaldas Instagramis postituse kommentaariga: «No words! We did it!» (Eesti keeles: «Sõnadeta! Tegime selle ära!») 2008. aastal Pekingi olümpial osalenud rannavõrkpallur, praegu treenerina töötav Rivo Vesik kommenteeris tabavalt: «Õnnitlused! Vanad diiselmootorid ei vea kunagi alt!»
Raja juhtis tähelepanu asjaolule, et paarisaerulistel neljastel pääsesid Pariisi ainult Euroopa paatkonnad, mis viitab meie maailmajaos valitsevale väga tugevale konkurentsile.
Ehkki mängudele pääseti viimasena, lähevad eestlased sinna sihiga võita medal. Teisiti nad ei oskagi. Raja meeskonnakaaslane, tuleval kuul 45-aastaseks saav Tõnu Endrekson läheb oma kuuendatele olümpiamängudele, on seni jõudnud seal alati finaali ja kahel korral ka medalile (2008 võitis koos Jüri Jaansoniga kahepaadis hõbeda, 2016 koos Raja, Kaspar Taimsoo ja Andrei Jämsäga neljases pronksi).
Pariisi mängudeni jääb veidi üle kahe kuu. Raja sõnul on Eesti paatkonnal juuli alguses plaanis osaleda Inglismaal Henley regatil.
/nginx/o/2019/03/19/11877979t1hdd8c.jpg)