Millist rasva omab Team Estonia? Kas hokikoondis võiks MMil särades EOK pankrotti ajada?

Eesti Olümpiakomitee on selle eest siiski kaitstud, et meie jäähokikoondis eesotsas kapten Robert Roobaga võiks nad pankroti äärele viia. Foto: Kollaaž: IIHF / Karli Saul

Nii nagu kõik eestlased loodavad ka Eesti Olümpiakomitee (EOK) inimesed, et meie sportlased naaseksid Pariisi olümpialt korraliku medalisaagiga. Ent samal ajal nad teavad, et kui see peaks osutuma liiga uhkeks – hüpoteetiliselt, nii seitse medalit –, tuleks neil tunduvalt murelikumalt oma rahakotti vaadata.

Eeltoodu mõistagi ei tähenda, et EOK seda praegu ei tee. Mittetulundusühinguna tegutsevad nad lähtuvalt üldkoosolekul ehk esindajate kogul kinnitatud eelarvest, kus muu hulgas must valgel kirjas, et tippspordi edendamiseks ellu kutsutud Team Estoniale on tänavu ette nähtud 7,7 miljonit eurot.

See on see suurusjärk, mille piires tuleb EOK-l majandada, kui nad maksavad sportlastele olümpiamängude ettevalmistustoetusi – A-, B-, C-kategooriad, treenerid ja noored – ja tasuvad teiste tugiteenuste eest.

Eesti Olümpiakomitee toetused

Sportlased

A-tase (3 sportlast)

OMi ja MMi 1. koht: palgafond 4000 ja ettevalmistustoetus 2200 eurot kuus

OMi ja MMi 2.–3. koht, EMi 1. koht: palgafond 2500 ja ettevalmistustoetus 2200 eurot kuus

B-tase (23 sportlast)

OMi 4.–10. koht, MMi 4.–8. koht, EMi 2.–3. koht: palgafond 1600 ja ettevalmistustoetus 1650 eurot kuus

C-kategooria (63 sportlast)

OM-kandidaadid: ettevalmistustoetus 1250 eurot kuus

Noorsportlased (152 sportlast)

750 eurot kvartalis ehk 3000 eurot aastas

Treenerid

A-tase (2 treenerit), 1800 eurot kuus

B-tase (17 treenerit), 1400 eurot kuus

C-tase (40 treenerit), 800 eurot kuus

Noorsportlaste treenerid (106), 1500 eurot aastas

Alates 01.06.2024 seisuga

Lõviosa sellest summast on seega kogu aeg kasutuses, kuid teatud osa seisab paremate sportlike tulemuste ootuses jällegi pangakontol. Et kui neljapaat peakski Pariisi olümpial pronksile tulema, oleks EOK-l neile ette nähtav A-kategooria toetus – kokku 4700 eurot kuus, inimese kohta – välja maksta.

Raido Mitt Foto: EOK

Kui suurest puhvrist täpselt jutt, sõltub Team Estonia koordinaatori Raido Miti sõnul suuresti hetkest. «Seal on väga palju faktoreid, mis seda summat mõjutavad. Kui võtame tänase päeva, siis on suvehooaeg alles algamas ja tiitlivõistlused pole õieti veel toimunudki,» viitab ta konkreetsetest arvudest kõrvale hiilides praegu vähe korralikumale rasvavarule.

«Mõistetavalt tuleb meil olla valmis selleks, et kui tulebki edukas suvi, siis oleks meil võimalik sportlasi toetada. Ainuüksi B-kategoorial on meil üle 20 sportlase, kes võivad üle minna A-le, mis oleks märkimisväärne tõus. See paindlikkus peab meil olema ja on ka,» kinnitab Mitt.

Epeenaistega kaasnenud «võit»

Siinkohal saab EOK «aitäh» öelda epeenaiskonnale, kes vabastas Pariisi olümpiale mitte kvalifitseerumisega omajagu vahendeid.

Kui kirvemeetodil arvutada, siis Tokyo olümpia kuldmedali järel maksti meie vehklejatele – neljaliikmeline naiskond, pluss üks varunaine ja peatreener – kokku 393 600 eurot aastas. Nüüd, mil Irina Embrich, Katrina Lehis, Julia Beljajeva, Erika Kipru, Kristina Kuusk ja Kaido Kaaberma on pudenenud C-kategooriasse, on «võit» 309 000 eurot. Aastas.

Eesti epeenaiskond elas kaks aastat pärast Tokyo olümpiavõitu head elu, kuid praeguseks on nad pudenenud C-kategooria toetuse peale. Foto: Tairo Lutter

Spordisõbrad ei pea siinkohal siiski muretsema, et üleliigsed rahatähed hirmunult EOK pangakontol [praeguseks õnneks ühekohaliseks kahanenud] inflatsiooni vaatavad. Kui krõbisevapuhver kipubki liiga priskeks minema, annab see toetuste üle otsustavale täitevkomiteele lihtsalt rohkem võimalusi erandeid teha.

Näiteks otsustati needsamad vehklejad jätta eelmisel sügisel erandkorras ikkagi aastaks B-kategooria toetusele. Samamoodi talitati ka Kreeka-Rooma maadleja Heiki Nabiga, kel polnud dopingukaristusest tulenevalt võimalik oma sportlikku taset tõestada.

«Enne Tokyot, mis oli ühtlasi kaugel toimunud olümpia, hakkasime ka üldisemalt sportlasi rohkem toetama. Seda võimaluste piires,» annab Mitt mõista, et üüratuid rahamägesid kusagil niisama ei seisa.

Mis juhtuks suurte tiimide korral?

Aga äkki peaks? Sest kui sõudeliit otsustab pärast Pariisi mänge senise neljapaadi kultuse sinnapaika jätta ja hakata ajama hoopiski veelgi prestiižsemat, kaheksapaadi värki? Kas EOK-l on olemas see raha, et kümnele mehele – kaheksa sõudjat, roolija, varumees – MMil esikaheksasse tulemise eest järsku kaks aastat B-kategooria toetust (3250 eurot kuus) maksta?

Vahemärkus: tegemist pole ülemäära hüpoteetilise näitega, sest mullusest EMist võttis osa kõigest kuus kaheksapaati ning MMilgi oli väljas ainult kümme riiki.

«Kindlasti leiaksime selle võimaluse, et kaheksapaati toetada. Selleks meil reserv ongi,» sõnab Mitt raudse veendumusega.

Aga kui reserv piisavalt suureks ei osutu? Kas sellisel juhul tuleks erandtoetustel olevad sportlased tuimalt madalamatele puksida?

«Siiani pole õnneks esinenud olukorda, kus meil tulnuks kellegi toetusi kärpida. Eks me üritaks sellisel juhul leida võimalusi toetamiseks. Meie summad on küll kultuuriministeeriumi poolt määrustega fikseeritud, kuid kui on vaja rohkem sportlasi toetada, siis piisava etteteatamisega on võimalik seda ümber mängida,» pakkus Mitt hoobilt välja ühe lahendusvariandi.

Noorsportlaste toetused mängitakse ümber

Eesti Olümpiakomitee (EOK) on alates 2017. aasta märtsist toetanud ka 14–22-aastaseid noorsportlasi. Kui siiani tehti seda aastas 3000 euro ulatuses – veebruaris oli neid 164 –, siis sügisest tehakse see süsteem ümber.

Muudatus näeb ette toetatavate sportlaste arvu vähendamist ca poole võrra, ent teisalt neile eraldatava rahasumma suurendamist 6000 euroni aastas (500 eurot kuus). Samamoodi mängitakse ümber vanusevahemik, tõstes selle 18–22 aasta peale.

«Keskkoolijärgne periood on see, mil spordist väljalangemise osakaal on kõige kriitilisem, seda nii Eestis kui ka maailmas. Sel põhjusel tõstame vanusepiiri ja läheme rohkem ka tulemuspõhiseks. Muudatus ei tähenda, et meil jääksid toetuste saajaks ainult medalivõitjad, kuid laias laastus vaatame noorsportlaste puhul perspektiivi jõuda omal alal 20 sekka,» võtab Team Estonia koordinaator Raido Mitt teema laia pintsliga tõmmates kokku.

Samuti on EOK-l plaan tõsta sportlaste C-taseme toetus sügisel seniselt 1250 eurolt kuus 1500 eurole ja treeneri toetust 800 eurolt 1000-le.

Kõige suurema finantskrahhi eest on EOK ennast siiski (poolkogemata) kaitsnud. Nimelt rahastavad nad suuremaid, olümpiamängude programmi kuuluvaid pallimängualasid – erandiks on veidi väiksemad 3x3 korvpall ja rannavolle, kus lähtutakse samuti indiviididest – koondisteüleselt.

See tähendab, et kui meie jäähokikoondis peaks kunagi MMile jõudma ja seal esikaheksasse tulema, ei kaasneks sellega automaatselt 25 x B-kategooria toetust. Arvutuskäigu huvides, ühes treeneritoetusega oleks see nii miljoniline väljaminek aastas.

Kuidas EOK sellises olukorras aga käituks, pole samuti teada, sest siiani pole nad vastavaid stsenaariume omakeskis arutanud. Üht julgeb Mitt siiski lubada: kui üks pallimänguala saabki MMile või olümpiale, tehakse EOKs kindlasti vangerdusi, et nende toetus märkimisväärselt tõuseks.

Mis saab lõpetamise korral rahast?

Eesti Olümpiakomitee (EOK) reeglid näevad ette, et olümpiaalade toetust makstakse kaks aastat. Mis saab aga siis, kui sportlane otsustab vahepeal karjäärile joone alla tõmmata?

Team Estonia koordinaator Raido Mitt peab küsimusele vastates esimese asjana oluliseks rõhutada, et kuigi EOK-raha puhul kasutatakse ajakirjanduses sageli sõna «preemia», on see oma olemuselt siiski toetus.

«Tegemist pole preemiaga, et nüüd on sportlasel tulemus käes ja ta peab just seda raha saama. Tegemist on toetusega, mis võimaldab sportlasel astuda selle järgmise ammu või aitab tal tipus edasi püsida,» klaarib ta asja.

Küsimusele vastates, siis siiani on EOK talitanud kirjutamata reegli alusel, et lõpetamise korral makstakse sportlasele toetust aasta jagu edasi. «Kindlasti sõltub kõik vahenditest ja üldisemalt on see tippspordikomisjoni otsus, kuid siiani on just nõnda talitatud,» lausub ta ning toob näiteks sõudja Jüri-Mikk Udami, kes Tokyo olümpia järel tippspordist taandus.

Jüri-Mikk Udam (vasakul) taandus pärast Tokyo olümpiat tippspordist. Foto: Tairo Lutter

«Kuigi ta ütles otse välja, et järgmist olümpiatsüklit kaasa ei tee, maksti B-kategooria toetust talle täies mahus aasta aega. Üritame olla selles küsimuses ikkagi paindlikud ja samamoodi oleme teinud erandeid ka siis, kui naisterahvad on läinud lapsepuhkusele. Automaatselt kelleltki midagi ära ei võeta,» kinnitab Mitt.