Eestlane teenib olümpiakullaga rohkem kui ameeriklane

Meie viimased olümpiavõitjad vasakult: Julia Beljajeva, Irina Embrich, Erika Kirpu ja Katrina Lehis. Foto: Tairo Lutter

Eile selgus üllatav tõsiasi, et Eestis makstakse sportlastele olümpiavõiduga seoses ligi kaks korda suuremat preemiat kui näiteks meie põhjanaabrite juures Soomes. Kas tegu on ühekordse anomaaliaga või rahastatakse olümpiaks ettevalmistumist ja saavutusi Eestis tõepoolest kõrgemalt kui mujal maailmas?  

Eestis makstakse olümpiamängude kuldmedali eest 100 000, hõbemedali eest 70 000 ja pronksmedali eest 45 000 eurot (Soomes vastavad numbrid 50 000, 30 000 ja 20 000 eurot).

Kui Eesti võidab medali võistkonnaalal, jagatakse preemia sportlaste vahel võrdselt, kui selles on kaks liiget. Nelja ja enama liikmega võistkonnale määratakse kahekordne preemiasumma, mis jagatakse sportlaste arvuga.

Lähiriikide statistikale otsa vaadates makstakse Lätis 2022. aasta seisuga Forbesi andmetel individuaalse kuldmedali võitmise eest 146 000 ja meeskonnana võidetud kõige kirkama medali eest 438 000 eurot. Leedus makstakse 2021. aasta seisuga individuaalse kuldmedali võidu eest 133 000 eurot.

Edetabeli tipus paikneb Hong Kong, kes on olümpiamängudel saadud esikoha eest nõus välja käima ligikaudu 590 000 eurot, talle järgneb omakorda Türgi 351 000 euroga. Maailma suurtest riikidest on huvitav USA näide, kus olümpiakuld toob sisse vaid 34 000 eurot. 

Eri riikides on õhku tõusnud ka küsimus, kas ja kui palju peaks riik sportlasi toetama ettevalmistusperioodil enne suurvõistlusi, näiteks olümpiamänge. Riikide kaupa on see lahendatud väga erinevalt. Näiteks USAs ei saa olümpiakomitee avaliku sektori käest sentigi ja toetutakse vaid sponsoritele, mis ei jäta olümpiakomiteele ülearu raha, millega sportlasi toetada. Seda näitab ka asjaolu, et USA maadlusliidu koduleht pidi enne sellel suvel toimuvaid Pariisi olümpiamänge ameeriklaste poole pöörduma raha annetamise palvega, saamaks juurde rahastust suurvõistlusel osalemiseks ja selle jaoks valmistumiseks.

Eestis on olümpiamängudel või maailmameistrivõistlustel esikohale tulnud sportlase palgafond tänu olümpiakomitee toetusele 4000 eurot kuus ja ettevalmistustoetus 2200 eurot kuus. Lisaks makstakse toetust veel teiste saavutuste eest ja ka näiteks kõikidele olümpiamängude kandidaatidele (ettevalmistustoetus 1250 eurot kuus). Sarnane süsteem on kasutusel ka näiteks Soomes ja Lätis. 

Ka viimase Eurostati uuringu järgi, mis näitab, kui palju panustatakse Eestis raha sporti ja meelelahutustegevuste edendamisesse võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, ei jäta Eestit halba valgusesse. Vastupidi, Eesti paistab silma igati positiivselt.

Uuringu kohaselt kulutatakse Eestis aastas spordi- ja vabaajateenuste edendamisesse 1,6 protsenti SKTst. Võrdluseks kulutab Läti sama tegevusvaldkonna peale 0,5, Soome 1,0, Rootsi 1,2 ja Leedu 0,8 protsenti. Edetabeli tipus on 1,8 protsendiga Ungari, tagantpoolt «paistavad» silma Iirimaa ja Slovakkia 0,4 protsendiga.