Taaskasutatud materjalidest teksakollektsioon annab eeskuju kogu olümpiaperele

Merili Luuk
Copy
Kollektsiooni esimodellid Allar Raja ja Ksenija Balta kiidavad võimalust kanda rõivaid ka pärast olümpiat.
Kollektsiooni esimodellid Allar Raja ja Ksenija Balta kiidavad võimalust kanda rõivaid ka pärast olümpiat. Foto: EOK

Kuueaastasena istus moelooja Reet Aus köögilaua taga ja vaatas, kuidas ema Linda paberile rahutuvisid visandas. Need rahutuvid jõudsid 1980. aasta Tallinna olümpiapurjeregatiks valminud siidsallidele. Tuvid koos Ausi visandatud ainulaadse teksakollektsiooniga reisivad 44 aastat hiljem Eesti sportlaste seljas Pariisi olümpiamängudele.

Team Estonia paraadvorm 26. juulil peetaval Pariisi olümpiamängude avatseremoonial – muide, siis on ka Ausi sünnipäev – on valmistatud täielikult taaskasutatud materjalidest. Ökoloogilise jalajälje vähendamine ja keskkonna hoidmine on olümpialiikumisele väga tähtis, seetõttu pöörduski Eesti olümpiakomitee (EOK) Ausi kui jätkusuutliku disaini labori eestvedaja ning taaskasutust väärtustava disaineri poole.

«Rahvusvaheline olümpiakomitee (ROK) on viimastel aastatel rõhutanud ökoloogilise jalajälje olulisust ja maailmale vajalike ressursside säästmist. Nõnda oli meie rõivakollektsiooni loomise esmane kriteerium, et leiaksime rõivaste taaskasutamise viisi,» räägib EOK president Urmas Sõõrumaa.

«Reet Aus on tuntud mitte ainult Eestis, vaid ka maailmas oma taaskasutuspõhimõtte poolest ning meil on väga hea meel, et ta sellise kollektsiooni kujundas,» lisab Sõõrumaa.

Üheksa kuud tööd

Ausi sõnul algas tootmine juba enam kui aasta tagasi. Alustuseks tuli mõistagi visandada ja suhelda EOK ning ROK-iga. «Esmalt teen rohkem kavandeid, kui lõpuks töösse läheb,» kirjeldab Aus töö algusjärku.

«ROK on ette kirjutanud väga selged nõuded, mida kontrollitakse kiivalt ja mis enne olümpiale minekut tuleb kinnitada. Näiteks võib olla rõivastel vaid üks tootjalogo ja selle suurus on reguleeritud,» selgitab EOK delegatsiooni juhi abi Merle Kaljurand. «Suhtlus Reedaga oli väga hea, seda enam, et ta mõtles kogu aeg kaasa, kuidas rõivad võimalikult loodusesõbralikult valmistada,» hindab ta.

T-särgid on Reet Ausi käekirja austajatele juba tuttava kujundusega.
T-särgid on Reet Ausi käekirja austajatele juba tuttava kujundusega. Foto: EOK

Ausile oli teema tõesti südamelähedane. «Kui EOK ettepaneku tegi, tekkis mul kohe suur soov selle kollektsiooni tarvis teha midagi sellist, mida me varem pole teinud. Võtsin ühendust partnertehasega Beximco Bangladeshis ja töötasime välja täiesti uut tüüpi teksakanga,» räägib Aus.

Teksakangas, mida kasutatakse pükste, seeliku, jaki ning koti õmblemiseks, on täielikult loodud ümbertöödeldud kiust, millest pool on tootmisjäägid ja pool tselluloosi jäägid. Kollektsiooni teine osa ehk T-särgid on tehtud tööstusliku taaskasutuse põhimõtte alusel, tarvitades tootmisest ülejäävaid kangaid.

«Tootmine võttis aega peaaegu üheksa kuud, et saada kanga värv ja pehmus õigeks. See tähendas osoonpesu, kus ei kasutata kemikaale,» räägib Aus, kes käis Bangladeshis ka tootmist jälgimas. Talle oligi kõige tähtsam, et kollektsioon oleks algusest lõpuni valmistatud ülejääkmaterjalidest.

«Tähtis oli, et hiljem oleks seda kangast jällegi lihtsam ümber töödelda. Ringdisainpõhimõte ongi selline, et vaadatakse üle kõik sisendid ja väljundid. Materjalid peaksid olema võimalikult väikese keskkonnajäljega ning kui toodet enam ei peaks vajatama, siis oleks võimalik see suunata ümbertöötlusesse,» lausub Aus.

Eeskujuks kogu maailmale

Nagu EOK president rõhutas, on teisedki riigid hakanud taaskasutusele mõtlema. Näiteks tegi Jaapan oma olümpiakollektsiooni keskkonnaarvutusi luues. Aus usub, et ei lähe palju aega, kuni see ongi normaalsus. «Näitame läbipaistvalt, mis on riiete väärtus, kust need tulevad ja milline on nende keskkonnamõju. Väike Eesti on suurepärane näide, kuidas sama oleks võimalik teha kogu maailmas. Arvan, et ei lähe kaua, kuni see ongi tavapärane,» selgitab ta.

Rõivastele on loodud ka digipassid. Toote sees on ruutkood, mida skannides saab kätte kogu info tootmise kohta kuni keskkonnaarvutusteni. «Võib-olla oleme ajast natuke ees, aga ühel hetkel võiks kogu maailm sinna jõuda,» hindab Aus.

Mida arvavad paraadvormist sportlased?

Ingrid Puusta, purjetaja: «Mulle meeldib, et keskne teema on taaskasutus ja neid rõivaid saab ka hiljem kanda. Tavaliselt vabaajarõivaid pärast olümpiat enam eriti tihti ei kasutata. Aga teksaseid ja teksaseelikut saab ka hiljem kanda.»

Allar Raja, sõudja: «Mul oli au Reet Ausi kollektsiooni modelliks olla. Esmamulje oli vau, üliäge retrohõnguline stiil! Teine vauefekt tekkis siis, kui rõivaid selga proovisin, sest need on väga kerged ja istuvad sportlastele väga hästi. Hea meel, et neid saab ka pärast olümpiat kanda, ilma et liiga palju silma paistaks.»

Pariisi suveolümpiamängud 26. juulist 11. augustini
Vaata otseülekandeid Kanal 2-st, Duo 5-st, Postimehe veebist ja kuula raadio Kuku kajastusi. Venekeelsetele fännidele pakub põnevust Kanal 7.
Tagasi üles