Viimane võimalus: Eesti kergejõustiklased, kes võivad veel hüpata Pariisi olümpiarongile (1)
:format(webp)/nginx/o/2020/01/06/12853267t1h10eb.jpg)
27. juuni 2024, 19:45
:format(webp)/nginx/o/2024/06/27/16183603t1h8c4a.jpg)
Laupäeval ja pühapäeval toimuvate Eesti meistrivõistlustega selgub, kas ja kui palju paisub meie koondis Pariisi olümpiamängudeks.
Praeguse seisuga on spordipeo pilet taskus 400 meetri tõkkejooksjal Rasmus Mägil ning kolmel kümnevõistlejal. Samas võib triost end ainsana täiesti kindlalt tunda paari nädala eest Euroopa meistriks kroonitud Johannes Erm. Soodne näib ka Karel Tilga seis, ent Janek Õiglane peab veel küüsi närima.
Etteruttavalt võib öelda, et peaaegu kindlasti täieneb olümpiakoondis ühe kergejõustiklasega. Aga suuremat või väiksemat lootust evivad mitmed teisedki.
Kümnevõistlus
Ühest küljest tundub asi klaar: Erm, Tilga ja Õiglane on kvalifikatsiooniperioodi jooksul saanud jagu olümpianormist (8460 punkti). Väga ebatõenäoline, et nädalavahetusel küündiks selleni Risto Lillemets, Rasmus Roosleht või näiteks pikalt vigastusega maadelnud Kristjan Rosenberg. Samas on neist esimesel vägagi reaalne võimalus Pariisi sõita. Miks?
Enne hooaega lepiti omakesis muuhulga kokku, et kevadsuvisel hooajal tuleb kirja saada vähemalt üks kümnevõistlus. Erinevate muredega maadelnud Tilgal ja Õiglasel pole see õnnestunud. Neil vöö vahel üksikalasid, kuid mustvalgelt reglementi lugedes sellest ei piisa. Kumbki pole stardis ka nädalavahetusel.
/nginx/o/2024/06/27/16183633t1h650f.jpg)
Nõnda võibki Lillemetsale piisata isikliku rekordi (8156 punkti) lähedasest skoorist ja Eesti meistritiitlist. Ta tõuseks rankinguga piisavalt, et mahtuda 24 Pariisi kvalifitseeruva dekatleedi sekka. Õiglane oleks küll tabelis kõrgemal, aga kodused sisereeglid annaks eelise taganttulijale.
Mullune sise-EMi pronksimees on tänavu lõpetanud ühe kümnevõistluse. Aprillis oli ta Brescias 7971 punktiga teine. Pole välistatud, et nüüd tulemuseta jäämise korral võiks Lillemets samuti rankinguga peale saada, ent siis läheks ilmselt tarvis juba mitme mehe äralangemist. Tasub meenutada, et ühest riigist saab peale maksimaalselt kolm sportlast.
Nagu tähelepanelikumad märkasid, siis 2019. aasta MMi hõbemedalist Maicel Uibo pole endiselt piisavalt valmis, et rajale naasta. Viimati võistles ta tõsiselt mullu märtsis.
Naiste kõrgushüpe
Viimastel hooaegadel Eesti esinumbriks kerkinud Elisabeth Pihela võib põhimõtteliselt hakata kohvreid pakkima. Märtsis 20. sünnipäeva tähistanud kõrgushüppaja pole küll olümpianormi 1.97 lähedale küündinud, ent stabiilne tase 1.90 piiril hoiab teda rankingutabelis pildil.
Praeguse seisuga on Pihela pingereas 29., olümpiale pääseb 32 sportlast. Tagant eriti tõsiseid ohustajaid ei paista.
Eesti meistrivõistlustel võiks ta edasist silmas pidades enesekindlust ja -usku koguda. Tänavu pole Pihela veel 1.90st jagu saanud, tippmark 1.92 pärineb mullu juunist. Sinna kanti tulemus ning vaid vormistamist vajav esikoht aitaks ka olümpiatabelis positsiooni kindlustada.
Naiste odavise
Edasi läheb olukord juba veidi keerulisemaks. Arvestades eelmise aasta selget taseme tõusu, võinuks Gedly Tugilt ehk oodata isegi tulemust olümpianormi, 64 meetri suunas. Paraku pole mullu isikliku rekordi 60.65 peale kruttinud odaviskaja tänavu isegi 60-piiri ületanud (hooaja parim: 58.19).
Suuresti eelmise aasta tulemuste pealt hoiab septembris 23. sünnipäeva tähistav odaviskaja rankingutabelis 39. kohta. Pariisi sõidab paremat 32 paremat.
Võimaluste säilitamiseks tuleb Tugil kindlasti visata vähemalt isikliku rekordi lähedale. Ilmselt tuleks ka siis loota mõne konkurendi äralangemisele, ent lootused pole veel päriselt kustunud.
/nginx/o/2024/06/27/16183634t1h59ea.jpg)
Üheskoos treeneri Magnus Kirdiga otsustati tänavu veidi katsetada. Rohkem panustati jõu arendamisele, et vältida mullust probleemi: viskekäe õla väsimust. Samas kipub nõnda kaduma odatunnetus.
«Võtsime väikese riski ja selleks, et teha suur samm edasi, tegime kõigepealt väikese sammu tagasi. Olen läinud väga palju tugevamaks,» ütles Tugi kolm nädalat tagasi, EMi eel.
Ehk nüüd õnnestub tehtud töö realiseerida?
Üllatusvõimeline trio
Jääb veel kolm sportlast, kes võiks suure õnnestumise korral Pariisi rongi viimasele vagunile hüpata.
/nginx/o/2024/06/27/16183635t1h9555.jpg)
Paar nädalat tagasi täiskasvanute tiitlivõistluste debüüdi teinud teivashüppaja Marleen Mülla hoiab rankingutabelis 43. kohta. Olümpiale pääsemiseks tuleb ronida vähemalt 32. reale.
Mullu veebruaris Eesti rekordi 4.55 peale viinud, homme 23. sünnipäeva tähistav sportlane on tänavu näidanud head vormi. Täistabamust pole erinevatel põhjustel siiski tulnud. Vähemalt veel mitte. Küll on muret teinud selg või puuduv teivas.
Nüüd tuleb kõik klappima saada. Kodune meistritiitel on põhimõtteliselt käes, küsimus peitub tulemuses. Kindlasti tuleks jagu saada tippmargist, aga iga lisasentimeeter kulub marjaks ära.
EMil uut teivast katsetanud Mülla uskus, et ta on võimeline 4.60 alistama. Olümpianorm asub 4.73 peal.
/nginx/o/2024/06/27/16183637t1hfb19.jpg)
Põhimõtteliselt identse väljakutse ees seisab vasaraheitja Adam Paul Kelly. Temagi püüab 43. kohalt ronida 32 sekka.
EMi debüüdil jäi USA juurtega atleet 73.92ga esimesena lõppvõistluse ukse taha. «Teadsin, et finaalipääs on võimalik, kuid seegi on täiesti okei tulemus. Näitab, et olen teatud arenguhüppe teinud. Nüüd tuleb lihtsalt teha järgmine samm ja leida sellistel võistlustel 75.50,» sõnas ta siis.
Olümpiaunistuse elushoidmiseks ei saakski vähemaga leppida. Kelly tippmark 74.95 pärineb 2022. aasta juunist. Olümpianorm on 78.20.
Suured küsimärgid ripuvad seitsmevõistleja Pippi Lotta Enoki kohal. Mullu juunis isikliku rekordi 6165 punktini viinud ja mõned nädalad hiljem U23 EMi pronksi kaela saanud sportlast on viimasel ajal seganud tõsine tervisemure.
/nginx/o/2024/06/27/16183649t1ha159.jpg)
Augustis 23. sünnipäeva tähistav Enok rääkis aprillis Õhtulehe, et ta on juba aastaid maadelnud kilpnäärme alatalitusega. Üsna salapärasele probleemile pole kindlat ravi, aga rohtudega saab asja enam-vähem kontrolli all hoida.
Vaatamata kehvenenud enesetundele kogus USAs Oklahomas tudeeriv Enok paar kuud tagasi teisel pool ookeani 6011 punkti.
Võimed lubaks tal kindlasti isiklikku rekordit rünnata. Kuid palju oleneb sellest, kuidas on andekas sportlane saanud Eesti meistrivõistlusteks valmistuda.
Enok on praegu rankingutabeli 38., Pariisis pääseb rajale 24 seitsmevõistlejat. Normi piir asub 6480 silma peal.
Eesti meistrivõistluste ajakava
Laupäev
15.00 Avamine
15.10 10-v 100 m
15.20 N Kettaheide
15.45 N 100 m tj eeljooksud
15.50 10-v Kaugushüpe
15.55 7-v 100 m tõkkejooks
16.20 M 3000 m takistusjooks
16.40 7-v Kõrgushüpe
16.45 N 3000 m takistusjooks
M Vasaraheide
16.50 N Odavise
16.50 10-v Kuulitõuge
17.10 N 100 m eeljooksud
17.15 M Kolmikhüpe
17.25 M 100 m eeljooksud
17.40 N 1500 m
17.45 M Teivashüpe
17.55 M 1500 m
18.20 10-v Kõrgushüpe
18.20 M 110 m tj finaal
18.30 N 100 m tj finaal
N Vasaraheide
18.35 N Kolmikhüpe
18.40 7-v Kuulitõuge
18.40 M Odavise
19.05 N 400m
19.15 M 400m
19.45 M 100 m finaal
19.50 N 100 m finaal
20.05 7-v 200 m
20.20 10-v 400 m
Pühapäev
14.15 10-v 110 m tõkkejooks
14.55 10-v Kettaheide
15.00 M+N 10000 m käimine
16.00 7-v Kaugushüpe
16.10 M Kettaheide
16.15 M Kõrgushüpe
16.20 N 200 m eeljooksud
16.30 10-v Teivashüpe
16.40 M 200 m eeljooksud
17.05 N Kuulitõuge
17.10 N 400 m tõkkejooks
17.15 N Kaugushüpe
17.25 M 400 m tõkkejooks
17.45 M 5000 m
7-v Odavise
18.10 N Kõrgushüpe
18.20 N 5000 m
18.30 N Teivashüpe
10-v Odavise
18.45 M Kaugushüpe
18.50 N 800 m
19.00 M Kuulitõuge
19.05 M 800 m
19.15 7-v 800 m
19.30 N 200 m finaal
19.40 M 200 m finaal
19.50 10-v 1500 m
Pariisi suveolümpiamängud 26. juulist 11. augustini
Vaata otseülekandeid Kanal 2-st, Duo 5-st, Postimehe veebist ja kuula raadio Kuku kajastusi. Venekeelsetele fännidele pakub põnevust Kanal 7.