Janek Õiglane: Pariisis tuleb kõigi aegade kõige kõvem kümnevõistlus

Janek Õiglane võitles end mullusel MMil esikuuikusse, kuid usub, et Pariisi olümpial tuleb tase kõrgem ning sama punktisummaga enam kaheksa parema sekka ei jõuaks. Foto: Eero Vabamägi

Ligi kuu aega tagasi Roomas peetud Euroopa kergejõustikumeistrivõistlustel ehmatas mulluse MMi kuues kümnevõistleja Janek Õiglane oma poolehoidjaid, sest katkestas põlvevalu tõttu. Ta lubas juba siis, et Pariisi olümpia ära ei jää ning ütleb praegu seda sajaprotsendilise kindlusega.

Täna möödub täpselt sada aastat 1924. aastal samuti Pariisis peetud olümpiamängude avatseremooniast ning Eesti Olümpiakomitee avaldas sel puhul ametliku tänavustele mängudele sõitva koosseisu. Üritusel viibinud Õiglane oli heas tujus, lõi kaasa Team Estonia sotsiaalmeediaprojektis ning ajakirjanikele rääkis oma seisust ja vaatas ette olümpiamängude kümnevõistlusele.

«Olen kindel, et Pariisis tuleb kõigi aegade kõige kõvem kümnevõistlus. Esikaheksa teeb vähemalt 8600 punkti,» teatab Õiglane vähimagi kahtlusenoodita hääles.

«Olen selles väga kindel – muidugi kui ilm on ilus, mitte vihmane. Euroopakad näitasid ära. Kui mõnel mehel paar ala paremini välja tulnuks, saanuks seal kuus meest selle summa kätte. Eelmise aasta MMil oli [Johannes] Erm 8484 punktiga üheksas. Arvan, et see lüüakse nüüd saja punktiga üle.»

Õiglane tahab võistlust, kus kõigil läheb hästi

Kuivõrd Õiglase enda isiklik rekord on eelmise aasta MMil püstitatud 8524 punkti, tähendaks see, et esikaheksasse jõudmiseks tuleks end kõvasti ületada. Ent see on asi, mille üle ta kõige vähem pead murrab.

Pilt mullu Budapestis peetud MMilt, kus nii Johannes Erm (vasakukt), Karel Tilga kui ka Janek Õiglane jõudsid esikümnesse. Sama kolmik stardib Pariisi olümpialgi ja Õiglane loodab, et kõigil läheb hästi. Foto: Tairo Lutter

Õiglane esitab tiraadi, mille eest võiks aasta Fair Play auhinna juba välja anda: «Tahaks näha, et kõik sportlased teeksid häid tulemusi. Tunnen kõigi üle heameelt, ammutan sellest ka ise energiat. Elan alati kõigile kaasa, võistlustel suhtlen teiste sportlastega. Tahan teistele ära panna olukorras, kus ka neil hästi läheb. Tean, kui palju kümnevõistlejad vaeva näevad, kui koormav on see ala kehale. Mul on iga sportlase vastu nii suur respekt. Seetõttu hoian kõigile pöialt.

Ma ei mõtle, et pean kedagi võitma või kellelegi kaotama. Lähen oma võistlust tegema. Nagu Johannes ütleb – vaatad alles pärast odaviset, kus sa asud, kellest pead 1500 meetri jooksus kiirem olema.»

Kuidas on praegu lood tervisega? Roomas alustas Õiglane EMi 100 m tulemusega 10,97, mis oli peaaegu sama, mis isikliku rekordi seerias (10,94), kuid kaugushüppe avakatsel lõi jalga valu ning pärast kõrgushüppes sooritatud ainsat katset (ületas 1.84) jättis ta võistluse pooleli. Olümpia nimel, rõhutas ta juba siis, ja ütleb sama ka praegu.

Minu jaoks on kõige tähtsam, et saan valuta teha jooksu ja jõudu, seega saan vormi väga hästi hoida.

Kümnevõistleja Janek Õiglane

«Kui mul poleks varasemast medalit (2022. aasta EMilt – V.A.), oleks tahtnud lõpuni teha, võidelda võimalikult kõrge koha eest. Ent vaatasin suuremat pilti, olümpia on tulemas, ega tahtnud end ribadeks tõmmata. Nelja nädala pärast näeme, aga praegu tunnen, et tegin õige otsuse. Annan endast kõik, et olla olümpial parimas vormis, paremas, kui olin EMil,» lausub Õiglane.

Ta on EMi järel hoogsalt tegelnud taastusraviga. Ütleb, et keha pole veel sajaprotsendiliselt korras, aga olümpiastardini jääb neli nädalat aega ja see on paranemiseks piisav. «Tähtsaim on asjaolu, et saan jooksuvormi hoida. Joosta ei ole valus, jõudu saan samuti teha. Mul on olnud väga tegus aeg ja tulevad ka väga tegusad järgmised neli nädalat. Jätkuvalt läheb suur tähelepanu taastumisele. Trenni osas pigem tegemist peenhäälestusega, et olla olümpiaks sajaprotsendiliselt valmis.

Praegu ei ole põlv harjutamisele pidurit tõmmanud. Teadsin ette, et hooaja sees ma hüppealasid niikuinii väga palju ei tee. Ei teinud ka eelmistel hooaegadel, kui olen terve olnud. Kõige tähtsam on mulle jooksuosa, mida saan teha valuta, ja selle üle on väga hea meel.

Olen juba nii kogenud sportlane, kõrgus-, kaugus- ja teivashüppes teinud neid liigutusi nii palju, et tean: saan ilusti hakkama. Ma ei muretse nende alade pärast üldse.»

Suurtele kogemustele vaatamata – Õiglane tegi täiskasvanute tiitlivõistluste debüüdi juba 2015. aasta MMil ning sai kaks aastat hiljem samal võistlusel neljanda koha – läheb ta alles oma esimesele olümpiale. Kas see tekitab kuidagi teistmoodi tunde?

«Eks ikka. Teatud väike ärevus on sees, aga see pole halb ärevus. Olen suurvõistlustel varem osalenud, pigem naudin seda õhustikku – see annab mulle kõvasti juurde,» vastas 30-aastane spordimees.

Õiglasele ei meeldi ette öelda, millist punktisummat või kohta ühel või teisel võistlusel sihib, ei ütle ka Pariisi kohta. Ent nagu eelnevalt näha, oli ta julgelt valmis ennustama, milliseid summasid üldiselt tehakse.

Rooma EMil andis Janek Õiglane iga alaga isikliku rekordiga võrreldes veidi tagasi, aga usub, et jõuab olümpiaks paremasse vormi. Foto: Eero Vabamägi

«Lähen endast parimat andma, proovin püstitada isikliku rekordi nii igal alal eraldi kui ka kogusummas. Lähen nautima seda protsessi, püüdu anda kõigil kümnel alal endast parim. Tahan, et me kõik kolmekesi (koos Ermi ja Karel Tilgaga – V.A.) teeme lõpuni, saame vägevad summad ja võiksime olla uhked, et oleme eestlased!» kuulutab Õiglane.

Vigastus annab ilmselt ka olümpial endast märku

Ta tunnistab, et EMiks ei sihtinudki tippvormi: «Tahtsin võistelda, kümnevõistluse läbi teha, näha, kus asun, millised on nõrgad kohad. Olen olümpia nimel töötanud kaksteist aastat. Kui eelmisel aastal normi täitsin, panin tänavuseks kõik panused olümpia peale.»

Millal ta sai kindluse, et EMi vigastus olümpiat ohtu ei seadnud? «Kui oleksin EMi lõpuni teinud, oleks see risk olemas olnud. Langetasin tol hetkel väga kaalutletud otsuse. Kui tegemist olnuks olümpiaga, oleks ma edasi pannud. Aga tol hetkel tundsin, et ei ole mõtet end katki hüpata. Paar päeva hiljem sain põlvest pildi tehtud ja kinnituse, et otsus oli õige,» selgitab Õiglane.

Nüüd on eesmärk saada nii terveks, kui võimalik. Ta arvab, et teatud määral annab vigastus Pariisis siiski tunda. «See on niisugune vigastus, et kui natuke rohkem pinget tuleb jalga, see lööb kergelt välja. Oluline on jalga võimalikult vähe ärritada. Kui saan kaugushüppe probleemideta tehtud, tean, et kõik on korras. Järgmisel päeval jääb veel vaid teivashüpe, aga seal peab jooksma niimoodi üle jala, et hullu pinget ei teki.

Minu jaoks on kõige tähtsam, et saan valuta teha jooksu ja jõudu, seega saan vormi väga hästi hoida. Mul on varem ka olnud aastaid, kus ei saa mitu kuud kõrgust hüpata, aga lähen võistlusele ja tuleb välja küll. EMil tegin ühe hüppe ja tundsin õige nurga ära. Tean, et olen valmis hüppama, kaks meetrit vähemalt.

Teivashüpet proovin kahe nädala pärast, siis saan näha, kus sel alal olen. Olen teivashüppetrenni teinud sel aastal nii palju, et ei pabista selle pärast üldse.»

Õiglane kinnitab, et vorm lubab olümpial rünnata isiklikke rekordeid. «Olen varasemast tehniliselt küpsem, enesekindlam, oskan erinevaid võistlusel tekkivaid situatsioone ära kasutada. Keha veel ei luba, aga hinges tahaksin juba võistelda.»