Sportlast kaitsma pidanud ametnikud jätsid atleedi hoopiski halastamatult olümpia ukse taha (2)

Toimetas Karl Juhkami
Copy
Jacob Boutera (vasakul).
Jacob Boutera (vasakul). Foto: WOLFGANG RATTAY

3000 m takistusjooksja Jacob Boutera võinuks tegelikult pääseda Pariisi olümpiale, kuid Norra olümpiakomitee otsuse tõttu ta seda teha ei saa. 

Pariisi olümpiale kvalifitseerumise periood lõppes enamikul kergejõustikualadel 30. juunil, pärast mida tuli riikide olümpiakomiteedel, koostöös oma alaliitudega, saata rahvusvahelisele olümpiakomiteele (ROK) nende sportlaste nimed, kes Pariisi läkitatakse. 

Kuna tol hetkel Boutera edetabelis 36 väljavalitu sekka ei mahtunud, otsustas Norra olümpiakomitee teda mitte üles anda. Ka mitte varumehena, nagu näiteks Eesti esialgu joone alla jäävate sportlaste puhul talitab.

Kui norralased talitanuks aga samamoodi, saanuks Boutera olümpiale, sest pärast äralangemisi tõusnuks ta edetabelis 35. kohale. Ent kuna tema nime ära ei saadetud, siis...

«Põhjus, miks mind olümpiale minevate sportlaste nimekirjast ei leia, peitub selles, et Norra lihtsalt ei tahtnud mind sinna saata!» põrutas ta ühismeediasse tehtud postituses. 

«Mõistan, et sellest kirjutamine ei aita mind enam olümpiale, ning adun ka, et see võib muuta mind Norra kergejõustikuliidu ja olümpiakomitee silmis soovimatuks sportlaseks, kuid sellegi poolest soovin kaasa aidata sellele, et sportlasi tulevikus paremini koheldaks ja lubataks neil tiitlivõistlustelt, kuhu nad ausalt kvalifitseerusid, osa võtta. Seega ainuüksi see on minu jaoks seda kirjatükki väärt.»

Tegelikult oli Norra koondise valik veelgi keerulisem, sest sealne olümpiakomitee otsustas tuua omapoolse lõppvaliku kuupäeva varasemaks: 7. juulilt 3. juulile, mis samuti Bouterale saatuslikuks sai. Seda aga avalikult välja ei kommunikeeritud. Tagatipuks öeldi takistusjooksjale, et teda ei antud olümpiamängudeks üles, kuna tal puudus potentsiaal tulla tiitlivõistlustel tosina parema sekka. 

See väide jahmatas Bouterat kõige enam, kuna olümpiamängud on palju enamat kui medalid ja koht esitosinas. «Seal on kõige olulisem tribüünil viibiva perekonna kallistamine, kui saad neile öelda, et ma tegin selle ära, seda isegi siis, kui sa finišeerusid 13ndana ja tegid seeläbi häbi kogu riigile,» torkas norralane sarkastiliselt.  

Pariisi suveolümpiamängud 26. juulist 11. augustini
Vaata otseülekandeid Kanal 2-st, Duo 5-st, Postimehe veebist ja kuula raadio Kuku kajastusi. Venekeelsetele fännidele pakub põnevust Kanal 7.

Märksõnad

Tagasi üles