«Sai sellel õhtul Jõhvist Pariis!» Nõnda võiks parafraseerida Tanel Padari kuulsaid laulusõnu pühapäeval Ida-Viru maakonna keskuses toimuva kergejõustikuvõistluse eel.
Jõhvist olümpiavõitjaks? Võib vabalt juhtuda!
Kolmapäeva hommikul potsatas meediamajade postkasti pressiteade: «Kettaheite Euroopa meister teeb pühapäeval Jõhvis olümpiamängude peaproovi.» Jutt käib varem Gerd Kanteri, nüüd aga Mart Olmani käe all harjutavast sloveenist Kristjan Čehist.
Mõõduvõtu peakorraldaja Mati Lilliallik tõdes, et uudis ei tulnud ootamatult mitte ainult avalikkusele, vaid ka neile endile. Kompott segati kokku mõne päevaga.
Koostöö sportlasega
«Tihtipeale sellised asjad kukuvadki heas mõttes sülle. Meil polnud plaanis midagi korraldada. Aga eelmise nädala lõpus võttis meiega ühendust Čehi esindaja. Ütles, et Čeh valmistub Eestis olümpiaks ja tahaks treeninglaagri lõpetuseks teha ühe testvõistluse. Ehk olümpiamängude peaproovi. Uuris, kas võiksime korraldada,» avas Lilliallik tausta Postimehele.
«Siis võtsime ühendust Jõhvi staadioni haldajaga. Neil olid teatud kuupäevad vabad, see sobis ka Čehile ja panime kalendrisse. Kuna tuli nii viimasel hetkel, läks esialgu kalendrisse märkega, et võistlusel pole mingit kategooriat. Reitingupunkte eeldatavasti ei saa. Aga sellisel mehel pole neid ilmselt vajagi.»
Praeguse seisuga tulevad sloveeni kõrval Heino Lipu nime kandval staadionil ringi meie kodused tipud, teiste hulgas Eesti meister Priidu Niit, Gevin Genro Paas ja paraolümpiaks valmistuv Egert Jõesaar. Čeh oli punti saamas veel üht meest piiri tagant, aga see variant näikse ära langevat.
Pühapäeva õhtupoolikul ongi kavas vaid kell 17 algav kettaheide. Kaks tundi varem avatakse koostöös alaliiduga töötuba, kus lapsed saavad tutvust teha ja end proovile panna erinevatel kergejõustikualadel. Kõigile töötoa läbijatele on auhinnaks diplom.
«Viimasel hetkel tõesti ja suhteliselt kiirustades tehtud. Aga ega ta eriline mammutvõistlus tule. Polnud väga keeruline, ühe ala võistlust pole väga hull ette valmistada. See pole seotud suurte finantsidega. Auhinna- ja stardirahasid maksma ei pea, sest initsiatiiv on sportlase enda poolt. Pigem heatahtlik koostöö,» arutles Lilliallik.
«Panime sportlasega seljad kokku. Kuna oleme juba kolmel aastal Jõhvis võistlusi korraldanud, siis sealtkandi toetajad ka elavnesid. Mingeid auhindu suudame nii publikule kui ka sportlastele lauale panna. Staadioni rent ja muu selline on kokkuleppel kohalike toetajate ja omavalitsusega.»
Puuduv autasu
Jõhvi on Čehile eriline paik. Mullu juunis heitis ta sel samal staadionil Sloveenia rekordiks 71.68. Paar kuud hiljem sai 206 sentimeetri pikkune vägilane kaela MMi hõbeda (eelnevast aastast oli olemas ka kuld) ning mõned nädalad tagasi EMi kulla. Olümpiamedal on veel puudu, kolm suve tagasi Tokyos jäi laeks viies koht.
Pariisi mängudeks valmistumisel kumab läbi Kanteri omaaegset mustrit. Viimasele tugevale treeningtsüklile järgneb test ehk 21. juuli Jõhvi võistlus. Olümpial toimub meeste kettaheite kvalifikatsioon 5. augustil, finaal kaks päeva hiljem.
Tänavu võrduks medalita jäämine Čehile igal juhul pettumusega. Viimasest kuuest võistlusest viis on lõppenud esikohaga, korra oli ta teine. Tõsi, veebruaris 25. sünnipäeva tähistanud atleet on tänavu 70 meetri joonest jagu saanud vaid korra, mais Kataris, kui kirja läks 70.48.
Ehk veidi suuremgi kullasoosik on aprillis USAs maailmarekordi 74.35 peale nihutanud leedulane Mykolas Alekna. Viis nädalat tagasi EMil jäi peale küll Čeh, aga leedulane põrutas mõned päevad tagasi Ungaris 70.20 ning tema vormikõver liigub tõusvas joones.
Lisaks teistele teada-tuntud Euroopa ässadele, nagu näiteks Lukas Weißhaidinger ja Daniel Ståhl, leidub eksootilisi jokkereid. Samoa esindaja Alex Rose (32) arenes mõne hooajaga 65-meetri-mehest 71.48 tippmargi omanikuks. Noor jamaicalane Ralford Mullings (21) on tänavu kahel korral heitnud 70 piiri alla.
Lisaks Olmanile abistavad Čehi tema kihlatu, vasaraheitja Anna Maria Orel ning füsioterapeut Risto Jamnes. Sloveenist medalisoosik läheb Pariisi 3. augustil.