PM PARIISIS ⟩ Argumendid, miks jääb USA korvpallikoondis olümpiakullata

Kas LeBron James veab USA taas olümpiakullale? Foto: Pedro Porru/ZUMA Press/Scanpix

USA ja olümpiakorvpalli vahele võib tõmmata mõttelise võrdusmärgi. Aga kas jänkide kaljukindlus püsib vankumatult ka tänavustel Pariisi mängudel?

Viimasest kaheksast spordipeost on triumfeeritud seitsmel. Kuldne autasu libises käest vaid 2004. aastal Ateenas, kui pärast pikka valitsemisperioodi mindi veidi ülbeks. Kreekasse ei lähetatud päris parimat rivistust ja nõnda tuligi leppida Argentina ja Itaalia järel pronksiga.

Kahe kümnendi tagune turniir on aga teatud mõttes sümboolne. Seal tegi olümpiadebüüdi LeBron James. Üheks läbi aegade paremaks korvpalluriks peetav oli mullu sügisel, USA-le neljanda kohaga lõppenud MMi järel initsiaator, et Pariisis häbi maha pesta.

Detsembris 40. sünnipäeva tähistav ääremängija võttis asja tõsiselt. Ta sai teiste hulgas punti vaat et NBA viimase kümnendi kõige säravamad tegijad Kevin Duranti ja Stephen Curry. Aga ka uue ajastu ässad Jason Tatumi ja Anthony Edwards. Sinna vahele mahub veel kõvasti kvaliteeti.

USA korvpallikoondis Pariisis

Tagamängijad

Stephen Curry 

Jrue Holiday

Tyrese Haliburton

Derrick White

Anthony Edwards

Devin Booker 

Ääred

LeBron James 

Kevin Durant 

Jayson Tatum 

Tsentrid

Bam Adebayo 

Anthony Davis 

Joel Embiid

36-aastane, neljakordne NBA meister Stephen Curry mängib olümpial esimest korda. Foto: ARUN SANKARA/AFP/Scanpix

Paberil on seltskond võimas. Mõne hinnangul saaks sellele pundile vastu vaid 1992. aasta Dream Team ehk Michael Jordan, Larry Bird ja co. Barcelonas purustati vastased keskmiselt 43,8 punktiga. Finaalis alistati Horvaatia 117:85.

Üht võib juba pimesi öelda: praeguse USA koondise ülekaal pole konkurentide ees kindlasti nii selge. Kui üldse. Korvpalliüldsus peab üldiselt ameeriklasi selgeks soosikuks. Aga valitsejaks? Ei! Mõtiskleme, kus võib peituda tähtedest kubiseva satsi Achilleuse kand ja nõrkused.

Reeglistik

Kõlab klišeena, aga olümpial tuleb alati meeles pidada, kust keegi tuleb. Koondisekorvpalli tähtsaimal peol mängitakse FIBA, mitte NBA reglemendi alusel.

Mänguaeg 10 vs. 12 minutit üldpilti eriti ei muuda. Küll aga mõjutab oluliselt siinne veidi väiksem väljak ning veel enam kolme sekundi ala määrustik. Kui ookeani taga ei tohi kaitsja korvi lähistel asuvas tsoonis olla üle kolme sekundi, lubab FIBA reeglistik seal veeta kasvõi terve kohtumise.

USA korvpallikoondis jõudis Pariisi kolmapäeval. Foto rongijaamast, vasakult: Stephen Curry, Kevin Durant, Tyrese Haliburton, Lebron James, Joel Embiid ja Anthony Edwards. Foto: BENJAMIN CREMEL/AFP/Scanpix

Füüsiliselt võimekatel ameeriklastel võib lihtsalt ruumist puudu jääda. Toore jõuga korvi alla murdmine on oluliselt keerulisem kui NBAs. Heaks näiteks on Kreeka supertäht, puuduliku viskekindlusega Giannis Antetokounmpo, kel auhinnakapis mitu unistuste liiga MVP-autasu, ent ei midagi eriti säravat koondisega. Treenerid osakavad taktikaliselt seda n-ö eelist ära kasutada.

Mängijatüübid

Lisaks hoiavad FIBA kohtunikud tavaliselt veidi teistsugust joont. Üks osa asi on jooksureegli tõlgendamine, millega jänkid sageli vähemalt osa turniirist kohanevad, teisalt üldiselt lubatu- keelatud piiri tunnetamine. Eelmise aasta MMi järel ütles nii mõnigi USA debütant, et NBAs kõlab vile palju hõlpsamalt.

«Mäng on palju füüsilisem. Väikeste müksude ja muu sellisega võib pääseda. Siinne korvpall on hoopis teistsugune,» kirjeldas praegugi tiimi kuuluv Tyrese Haliburton mullust, enda esimest suurturniiri kogemust.

Sealt lähtuvalt mõtisklevad USA korvpallisõbrad: kas rivistus on ikka piisavalt mitmekülgne? Peaasjalikult tuntakse muret läbimurdjate või alarvarrakulikult öeldes defence breaker’itest.

Kõik viis olümpiaeelset kontrollmängu võideti, aga 20. juulil saadi Lõuna-Sudaanist jagu vaid punktiga. Võidukorvi tabas James läbimurdest. Mingis mõttes võibki see praegust punti iseloomustada: palju hea viskekäega taga- ja ääremängijaid, aga vanameister peab ikka kõike tegema ning auke lappima.

Grant Williams. Foto: MEGAN BRIGGS/AFP/Scanpix

Veel ühele huvitavale nüansile viitas olümpia ajal korvpalliturniiril n-ö ametliku spetsialistina töötav Grant Williams. Kui kunagi läks USA koondise meeste saali astudes piltlikult öeldes tuba pimedaks, siis nüüd on muu maailm järgi jõudnud või möödagi läinud.

«Suuruse puudumine võib saada probleemiks. Euroopas on praegu nii palju pikki, kes on väga andekad. Neid leidub nii korvi all kui ka tagaliinis,» märkis Charlotte Hornetsis igapäevaleiba teeniv Grant.

USA korvialust turvavad Joel Embiid (213 cm), Anthony Davis (208 cm) ja Bam Adebayo (206 cm). Suure ääre positsioonil ei tõuka naljalt kaitsest eest ka enda kohta müstiliselt heas vormis Jamesi (203 cm). Aga paljudel koondistel on vähemalt väärilised vastused olemas.

Ideaalne näide: võõrustaja Prantsusmaa. Kontrollmängudes sai näha 224 sentimeetrise Victor Wembanyama ja Rudy Gobert’i kattemängu. Pall oli neist esimese käes. Ning see 20-aastane imelaps teab, kuidas oranži nahkkeraga ringi käia.

Või Serbia. 211-sentimeetrine Nikola Jokić pole küll visuaalselt nõnda trimmis kui mõni jänki, ent pealtnäha pehme kesta all peitub sitkus. Lisaks oskab mullune NBA meister ja mitmekordne MVP põhimõtteliselt palliga võlutrikke teha.

Keemia

Kuigi vangerdusi toimub aastate jooksul kõigis koondistes, komplekteeritakse USA peaaegu igal tiitlivõistlusel põhimõtteliselt nullist. Kuidas vanad ja noored kokku sobituvad? Kas hiiglaslikud, kümneid ja sadu miljoneid teenivad egod suudetakse tiimi edu nimel alla suruda? Millise taktika valib peatreener Steve Kerr? Kui edukalt oskab ta erinevad stiilid ühtseks vormida?

«Ootan huviga, kui ühtehoidvad ollakse pärast esimesi mänge. Sellega võib olla nende nõrkus,» tõdes alates 2019. aastast NBAs mängiv Grant.

Un Pick&Roll avec Victor Wembanyama comme porteur de balle et Rudy Gobert comme poseur d'écran.

The future is now, old man. pic.twitter.com/I9bqjERc12

— azmatlanba (@azmatlanba) July 6, 2024

Need ajad, kus lihtsalt jõuga vastased maha murtakse, on kindlasti möödas. Lisaks osavusele ja atleetlikkusele läheb ameeriklastel vastaste alistamiseks tarvis ka korvpallitarkust.

Turniir algab laupäeval, USA peab esimese lahingu päev hiljem. Avaringis kohtutakse Serbiaga ehk nii mõnigi ülalesitatud küsimus või hüpotees saab esimese vastuse.

Olümpia korvpalliturniir

A-alagrupp

Austraalia

Kreeka

Kanada

Hispaania

B-alagrupp

Prantsusmaa

Saksamaa

Jaapan

Brasiilia

C-alagrupp

Serbia

Lõuna-Sudaan

Puerto Rico

USA

Alagrupimängud peetakse põhjapiirkonnas Lille'is. Alates veerandfinaalidest kolitakse üle paarisaja kilomeetri lõuna poole, Pariisi. 

Turniir algab 27. juulil, play-off'id 3. augustil. Neljaliikmelistest alagruppidest pääsevad otse veerandfinaali kaks paremat, lisaks kaks tugevamat kolmanda koha meeskonda.

Finaal toimub 10. augustil.