PM PARIISIS ⟩ 32 aastat hiljem. Nelli Differt: neljas koht on jama!

Nelli Differt pärast Pariisi olümpiamängude pronksimatši kaotamist. Foto: Tairo Lutter

Pariisi olümpiamängude naiste epeeturniiri kolme võiduga alustanud Nelli Differt sai lõpetuseks kaks kaotust ning oli neil minutitel vehklemisareeni õnnetuim inimene. Enne, kui Differt ajakirjanike juurde astus, voolas ka pisaraid.

«Raske on praegu olla. Väga raske,» alustas Differt, ja pisarad said korraks taas võitu. End kogununa võttis ta aga võistluspäeva kokku.

«Mul on nii kahju sellest, et ma ei kasutanud oma võimalust ära. Ma väga tahtsin medalit, aga kahjuks vaatan seda nüüd teiste kaelas. See võimalus anti ja samamoodi see kahjuks läks ka. See on vehklemine, see on sport, elu läheb alati edasi. Aga neljas koht on jama, nagu Kaido Kaaberma on öelnud,» tuli ära relvameistrina Pariisis olnud Kaaberma legendaarne, 1992. aasta Barcelona olümpiamängudel öeldud lause.

Differti öeldu on igati omal kohal, sest medalist jäi puudu üks torge. Tema pronksimatš ungarlanna Eszter Muhariga läks lisaajale ja lõppes tulemusega 14:15.

Kuhu see üks torge jäi? «Ma ei oska sellele vastata, sest oma peas ei suuda ma veel analüüsida, mis juhtus. Arvan, et seisul 13:12, kui juhtisin, pidanuksin julgemalt peale minema ja püüdma torgata. Kahjuks sinna see läks. Väsinud ma ei olnud, selle taha võit ei jäänud,» vastas Differt.

Ta haaras pärast matši lõppu kahe käega peast ning nentis, et tegemist oli nii kaotuse üle kurvastamise kui ka kahjutundega sellest, et ei tegutsenud kõige õnnestunumalt. «Minu peas oli üks plaan, aga kahjuks oli vastas vehkleja, kes samuti mõtleb. Tema plaan töötas paremini. Loomulikult oli see väga suure kurbusega peast kinni võetud.»

Kokkuvõttes oli aga tegemist vägeva päevaga, sest Differt jõudis maailma suurimal spordipeol omal alal maailma nelja parema sekka. «Mu plaan oli vehelda viis matši ja need kõik võita! Kahjuks võitsin kolm ja kaotasin kaks. Loomulikult on olnud vägev päev, vägevad võidud ja palju emotsioone nii mulle kui ka kõigile kaasaelajatele, aga ma oleks tahtnud, et see oleks lõppenud teistmoodi,» lausus Differt.

Sellele vaatamata nimetas ta päeva karjääri meeldejäävaimaks, seda ka suurepärase atmosfääri tõttu – kaasa elab peaaegu täismaja ning Prantsusmaa publik oskab vehklemist hinnata. «Saalis on nii palju eestlasi! Vehelda sellise publiku ees on väga-väga äge. Lihtsalt see viimane torge jääb väga kripeldama.»

Võitudest enim pakkus Differtile rahuldust veerandfinaalis itaallanna, maailma kolmanda numbri Alberta Santuccio üle saadu. «Ta on ebamugav vastane ja olin väga õnnelik, et suutsin teha lõputorke. Mõistagi olid ka kaks esimest võitu toredad. Poolatar on küll noor, aga temas on väga palju sisu,» võttis Differt päeva positiivse poole kokku.

Ta ei kaotanud huumorimeelt, sest kui sai meenutatud päeva viies matšis veheldud nelja lisaaega, hakkas Differt naerma ja ütles: «Oleks võinud ka viis olla! See ongi vehklemine. Vahet pole, kas sa võidad 15:0 või 15:14. Võidab see, kes teeb vastasest vähemalt ühe torke rohkem.»

Kuid kriitiline meel ei kadunud jutuajamise jooksul kordagi. Küsimusele, mida päev talle enda kohta näitas, vastas Differt: «See näitas, et olen suuteline vehklema olümpial neljanda koha eest, aga kahjuks mitte rohkemat.

On olnud aastate jooksul vägev teekond, aga... Siin on lihtsalt väga suur «aga». Saan aru, et see ongi suur asi, aga... Olen olümpia neljas, mitte medalist. Sportlased tulevad võitma, see neljas koht ei rahulda mitte kedagi.»

Poolfinaal maailma esinumbri Man Wai Vivian Kongiga kulges nii nagu teised matšid tasavägiselt, ent mitte päris lõpuni. Lõpuks vastane võitis 15:11. Tundus, et Differti vaimujõud sai otsa. Ta ise nägi kaotuse peasüüdlast ühes olukorras.

«Üks torge seisul 10:10. See oli minu fraas, aga tema torkas. Võib-olla lasin end sellest liiga palju häirida. Tahtsin liiga kiiresti hakata tagasi tegema. Võib-olla tulnuks võtta rahulikumalt ja säilitada rohkem kainet mõistust.»

Differt, kellele vanemad tulid kaasa elama, jääb nende seltsis 4. augustini Pariisi. «Pärast seda võtan aja maha, et vaadata, mis elus edasi tuleb.»

Veel üks nelja-aastane tsükkel? «Vaatame! See sõltub väga paljudest asjadest. Ma veel ei luba midagi.»

Lõpetuseks tänas Differt kõiki poolehoidjaid. Neid, kes saali tulid, kes elasid kaasa teleri ees. «Mulle on täna tulnud telefoni meeletult palju teavitusi! Ma pole neist ühtegi lugenud, aga näen, et need on tulnud. See on väga äge, kuidas eestlased sportlastele kaasa elavad! Loodan, et olümpia esimene päev pakkus kõigile hea emotsiooni ja saame siit veelgi paremini edasi minna.»