Eesti olümpiadelegatsiooni vanim sportlane, 45-aastane Tõnu Endrekson teatas, et teeb Pariisi olümpia ülehomses B-finaalis neljapaadis oma viimase sõidu.
PM PARIISIS ⟩ Endrekson peab ülehomme neljapaadis viimase sõidu: noored ütlesid viisakalt, et on aeg lõpetada
«Vaim võib valmis olla, aga füüsiliselt... Konkurendid ütlesid, millal on aeg lõpetada. Eestis veel noored ei hinga nii palju kuklasse, aga maailma noored ütlesid täna ilusti viisakalt selle ära,» ütles Endrekson Eesti ajakirjanikele.
Eesti neljapaat lõpetas vahesõidus neljandana ega pääsenud A-finaali. Siht jäi veidi enam kui kolme sekundi kaugusele. Kolmapäeval heideldakse B-finaalis Norra ja Rumeeniaga.
Küll jäi Endrekson sõidupildiga rahule: «Eessõudja [Johann Poolak] tegi väga hea töö. Ta on ju uus, noor mees, sa näed tema arengut, potentsiaali. Kõige rohkem teeb rõõmu see, et näed temas sportlikku viha, et noor mees võitleb lõpuni. See on ülioluline, väga tähtis omadus!
Need on tehnilised nüansid, et igaüks saaks panna välja enda maksimumi ning samal ajal säiliks koostöö. Tehniliselt saime täna hakkama, ses mõttes olengi eessõudjaga rahul. Eelsõidu stardist väljumine oli katastroof. Too polnud see sõit, mida peaksime tegema. Aga see ongi see vilumus, mis tuleb sadade ja tuhandete kilomeetritega.
See on asja karm pool, et 400 kilo peab paadis koos liikuma. Need on need nüansid, mida proovisime kolm aastat edasi anda, õppida tunnetama, millal paat liigub, millal ei liigu.»
Kõik asjaosalised on Pariisis rääkinud sellest, kui oluline on asjaolu, et ülikogenud Endrekson ja Allar Raja on noortele oma kogemusi edasi andnud.
«Nad on väga hästi neid omaks võtnud. Nagu Johanni puhul juba mainisin, pole eessõudja töö lihtne. Ta on saanud väga hea kogemuse, ka tehnilise kogemuse, mida neljapaat endast kujutab.
Tahtsime Tokyo olümpia järel seda kogemust edasi anda ühe aasta, 2022-l. Mõtlesime, et sõidame tolle aasta koos nendega, et sellest piisab. Aga ei piisanud. Tundub, et neile meeldib õppida, nad vist ei tahtnud nii kiiresti omaks võtta, venitasid seda perioodi kolmele aastale (naerab).
Meie ümber on noortepunt, kellele kogemusi edasi anda. Vaatan suuremat pilti. On väga hea harjutada koos sportlastega, kes tahavad õppida ja tööd teha,» kiitis Endrekson.
Tal pole põrmugi kahju, et tema enda ilus olümpia A-finaalide jada (2004-2021 jõudis sinna alati) katkes. «Ma ei mõtle sellele. Olen üliõnnelik, et jõudsime siia Pariisi, lunastasime Luzernis peetud kvalifikatsioonist pääsme. Minu jaoks oli juba too sõit olümpiafinaal. Siinne on puhas boonus. A-finaali ei õnnestunud jõuda, aga midagi hullu ei ole.
B-finaaliks motivatsiooni ikka leiab, tippspordis leiad seda alati. Esimene olümpia oli mulle vaimselt väga raske (2004 Ateenas tuli ta koos Leonid Guloviga kahepaadis neljandaks – V.A.), praegu enam mitte. See on nagu iga teine võistlus. Ma ei mõtle kohale, peamine on endast maksimaalne anda.»
Kas realistlikult hinnates olnuks medal siin Pariisis liiga suur amps? Endrekson noogutas. «Jah. Sel spordialal keegi naljalt ei väärata. Kes on tugevad, need on. Loomulikult proovid, keegi ei tule siia kaotama. Luzernis tuli päris hästi välja, mõtlesid, et suudame ka siin. Aga midagi pole teha, keha ei suuda. Ma oleks pidanud olema füüsiliselt parem, Luzernis tundsin end paremini.»
Endrekson on võitnud kaks olümpiamedalit. 2008. aastal sai ta Pekingis koos Jüri Jaansoniga kahepaadis hõbeda, 2016 Rios koos Allar Raja, Kaspar Taimsoo ja Andrei Jämsäga neljapaadis pronksi.