:format(webp)/nginx/o/2020/01/06/12853267t1h10eb.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/07/30/16256236t1h399b.jpg)
Mullu kevadel Kalev/Cramo korvpallimeeskonnaga Eesti meistriks kroonitud Zigmārs Raimo võitleb napilt aasta hiljem Pariisis olümpiakulla nimel.
Kalev/Cramost olümpiavõitjaks? «Rannula mõjutas palju mu karjääri.»
Novembris 26. sünnipäeva tähistanud ääremängija kuulub Läti 3x3 koondisesse. Turniirile minnakse vastu tiitlikaitsjatena ja kodumaalt kaasa antud väikese koormaga.
«Kuna eelmisel korral saime kulla, ütlevad mõned ajakirjanikud, et me võiksime olla Läti ainsad medalilootused. Teatav surve on, oodatakse võitu. Aga ma ei pane endale pingeid. Tahan pärast mängu peeglisse vaadata ja endale öelda, et andsin endast parima. Loodetavasti suudan riigile uhkust tuua. Kui mitte, siis loodetavasti mulle andestatakse,» mõtiskles alati heatujuline Raimo olümpiakülas, Seine'i kaldal Postimehega vesteldes.
Zigmārs Raimo (26)
Sündinud: 1997. aasta 4. novembril Lätis Madonas
Pikkus: 202 cm
*Lapsena jagas end kergejõustiku ja korvpalli vahel, ent üha pikemaks sirgudes langes valik viimasele.
*Kuulus alates U14 vanuseklassist Läti noortekoondistesse. U18 EMil jäi silma Hawaii ülikoolile, kus ta veetis Warriorsi meeskonnas neli hooaega (2016–2020). «Algus oli raske, aga sain imelise kogemuse. Ilmselt minu elu parimad neli aastat,» rääkis Raimo, kes leidis sealt ka abikaasa, tollal vutti mänginud Taylori.
*Profikarjääri alustas Leedu kõrgliigas viimaste sekka kuulunud Pasvalyse Pieno žvaigždėsis.
*Enne aastat Kalev/Cramos kuulus kodumaal Liepāja rivistusse. Sealt pärineb ka tema seni parim individuaalne profihooaeg. Eesti-Läti liigas kogus Raimo keskmiselt 30,4 minutiga 11,4 punkti ja 8,7 lauapalli.
*Hooajal 2022/23 sai ta Kalev/Cramos kirja 30 Eesti-Läti liiga matši. Raimo viskas keskmiselt 16,5 minutiga 3,6 punkti ja hankis 3,67 lauapalli.
*Lõppenud hooajal kuulus ta uude, Läti meistrivõistlustel hõbeda võitnud Riia Zeļļi tiimi. Raimo ja Francis Lācis andsid juba lepingu sõlmimisel teada, et kevadel tuleb ilmselt võidelda Pariisi olümpiapileti nimel. Nõnda jäigi Eesti-Läti liiga põhiturniir veebruari keskpaigas pooleli. Koduste meistrivõistluste kulminatsiooniks oldi aga tagasi saalis.
«Ega treenerid väga rõõmsad polnud, aga kõik oli enne kokku lepitud. Kellelegi midagi üllatusena ei tulnud,» märkis Raimo.
Hoopis suurem probleem võib olla tervislik pool. Saali- ja 3x3 korvpalli ühendades tuleb väljakul mütata puhkuseta peaaegu 12 kuud jutti.
«Praegu on see okei, oleme noored, võin terve aasta läbi korvpalli mängida. Näen seda pigem võimaluse kui takistusena. Aga vaatame, mis tulevikus saab,» sõnas Raimo. «Üritame keha eest võimalikult palju hoolitseda. Teeme teste, et koormust kontrolli all hoida.»
Lõppenud hooajal värskes Riia Zeļļi meeskonnas leiba teeninud pallur läheb ägedal Concorde'i väljakul tulle koos klubikaaslase Francis Lācise, Kārlis Lasmanise ja Nauris Miezisega. Viimasel kahel, iga päev 3x3 korvpalliga elatuval mehel on Tokyost kuld taskus. Olümpia mõistes uus duo jagab end endiselt kahe peaaegu et erineva ala vahel.
Lisaks võimaldas Läti olümpiakomitee Pariisi lähetada kolme aasta taguse triumfi vanameistrid: Edgars Krūmiņši ja Agnis Čavarsi. Nemad küll sel korral medali eest ei heitle, aga kuue mehega saab ka kohapeal korralikult kolm-kolme vastu treenida. Vähetähtsad pole ka kogenud tegijate näpunäited. Raimo teada ülejäänud seitsmel koondisel säärane luksus puudub.
«Põrgatamine ja viskamine on samad. Aga tunnen, et minu positsioon ja stiil sobib mõlemasse. Olen füüsiline kutt, kellele meeldib võita. Võin teha võitmiseks kõike,» võrdles ta saali- ja 3x3 korvpalli.
«Tegelikult tahaksin ainult 3x3 mängida. Mu süda tuksub praegu rohkem sellele. Aga mängu tuleb rahaline aspekt. Ma pole enam 18–19-aastane, et saaks ühikas elada. Pean pere eest hoolitsema. Samas naudin endiselt mõlemat. Naudin üldiselt korvpalli.»
Unustamatu hooaeg
Viimast saavad kindlasti kinnitada ka Eesti korvpallisõbrad. Kalev/Cramosse saabudes tekitas veidi nurgeline lätlane teatavaid küsimärke. Tema tehnika polnud kõige sujuvam, eriti vise, ning esiti ei usaldanud peatreener Heiko Rannula teda just liiga sageli platsile.
Aga hooaja edenedes Raimo roll kasvas. Temast sai justkui tsement, kellega augud kinni lappida. Meeletu võitlusvaimu ja töötahtega mängis ta end Kalev/Cramo fännide südamesse.
Mis lugu on selle viskekäega?
Kui kunagi võis ütlus «pikad võtku palli lauast» paika pidada, siis praegu viskavad kaugelt hästi peaaegu kõik. Zigmārs Raimo aga nende hulka ei kuulu.
Kalev/Cramos mängides proovis ta Eesti-Läti liigas kolmest 11 korral, ent ei tabanud ainsatki. Muster on üsna sarnane olnud kogu karjääri jooksul. Väikeseks erandiks võib lugeda Liepāja hooaja, kus ta pidi tegema kõike.
Otsest põhjust Raimo välja tuua ei oskagi. Aga ta võtab asja külma kõhuga.
«Viskamine pole kunagi olnud mu tugevam külg. Tahan lihtsalt meeletult võita. Mõnikord panen ehk endale ise pingeid peale – et kui kolmest ei taba, vean meeskonda alt. Aga 3x3s käib kõik nii kiiresti. Rünnakuks on 12 sekundit, otsused tuleb kiiresti langetada. Ei jõua eriti mõelda. See sobib mulle ehk paremini,» analüüsis Raimo.
Ta jätkas: «Palju oleneb tiimist. Kui olen platsil koos Kristjan Kitsingu, Artur Konontšuki ja Wesley van Beckiga, siis lasen neil visata. Neil on suurem tõenäosus tabada kui mul. Lähen ja võitlen palli pärast. Ma ei muretse. Kui on vaja visata, viskan. Mu peamine eesmärk on võita.
Raimo kinnitas, et ta näeb iga päev vaeva erinevate külgede, ka viske lihvimisega.
/nginx/o/2024/07/30/16256238t1h518e.jpg)
«Tegin Liepājas päris hea hooaja. Heiko on nii hea silmaga treener, et ta näeb, millist mängijat tiim vajab. Olin viimane Kaleviga liitunud mängija. Heiko nägi, et nad ei vaja kolmestesnaiprit. Vajati kutti, kes toob energiat ja head vibe'i. Meest, kes tahab kaitses rügada. Ta nägi mu häid külgi nii platsil kui ka väljaspool,» kruttis Raimo ajaratast 2022. aasta kevadesse ja suvesse.
Meil leidub üsna sarnane vaste – Mihkel Kirves. Tol, 2022/23. hooajal mängis ta Pärnu Sadamas, järgmisel, pärast Raimo lahkumist juba Kalev/Cramos.
«Mulle öeldi jah, et Kirves on teine Raimo. Aga meil oli parem hooaeg, nii et arvan, et olen parem kui Kirves!» hüüatas Raimo laia naeratusega.
Ning see aasta oli tõesti võimas. Lisaks kevadisele Eesti meistritiitlile tüüris Rannula võistkonna FIBA Europe Cupi poolfinaali. Tekkinud tiimi keemiat kohtab meie korvpallis haruharva.
«See oli eriline punt,» kinnitas Raimo. «Me polnud ainult väljakul head ja andekad. Veetsime väljaspool väljakut koos aega, olime kõik head sõbrad. Fännid, kõik välisreisid… Ning isegi kõik hooaja jooksul tekkinud jamad suutsime seljatada. Unustamatu ja äge kogemus. Kui antaks võimalus, teeks selle kõik uuesti läbi.»
/nginx/o/2024/07/30/16256239t1h388b.jpg)
Karisid sattus teele tõepoolest. Neist kurioosseim Strasbourgist naasmine. Lennutöötajate streigi tõttu tuli öösel rendiautodega Prantsusmaalt vurada Belgiasse. Öö jäi õigupoolest vahele. Eesti-Läti liiga poolfinaalile Riia VEFiga mindi otse Tallinna lennujaamast. See, neljanda kohaga lõppenud turniir jäi tulemuse poolest ka hooaja ainsaks ebaõnnestumiseks. Kuid säärase kadalipu järel olnukski peaaegu võimatu enamat oodata.
«Olime kuus-seitse tundi autos. Mina sõitsin, Mārtiņš Meiers istus kõrval. Jõudsime hotelli kell kolm, lend oli kell kuus. Me ei saanud põhimõtteliselt magada. Maandusime ja paari tunni pärast oli mäng. Vot see oli mälestus…» meenutas Raimo heldimusega.
Kokku segunes mitmes mõttes hea kompott. Mängijad klappisid, Rannula ja kogu treeneritetiim andsid neile piisavalt vabadust.
«Heiko mõjutas palju mu karjääri. Lihtsalt juba sellega, et tõi mu meeskonda ja uskus minusse. Tean, et peatreeneritöö on keeruline. Tema õlul on kõva surve, sest Kalev on riigi parim tiim. Tal oli 12 andekat mängijat. Enamik tahaks rohkem minuteid ja võimalusi. Aga isegi, kui ma ei saanud palju mängida, olen Heikole alati tänulik. Ta teadis, milleks olen võimeline. Ta ei oodanud mult enamat, kui oskan ja saan anda,» arutles Raimo.
Ta jätkas: «Heiko on tore kutt. Hooaeg oligi peamiselt tänu temale nii hea. Ja et vibe oli nii hea. Ta lubas nalja teha. Mehed ei pidanud olema liiga tõsised. Heiko lubas Martin Dorbekul jääda iseendaks. Olla täpselt selline kapten, nagu ta on. Pusle sobitus täpselt kokku.»
Olümpiakuld tõi eufooria
Veel paar suve tagasi oli Raimo 3x3 korvpalli mõistes päris roheline. Nooremana toksiti suviti sõpradega ikka turniiridel, aga siis puhtalt lõbu pärast. Süsteemitult. Tokyo mängude järel hakkasid aga asjad vaikselt muutuma.
«Raimonds Felmanis, meie praegune peatreener, kutsus trenni ja osal turniiridel osalema. Mu mängustiil ja keha sobivad sellele alale. Mulle meeldib mängida kiiresti ja agressiivselt, füüsilist korvpalli,» selgitas 202 sentimeetri pikkune Raimo.
Värske veri kulus ära, sest Čavars oli Tokyo mängude järel 35, Krūmiņš saamas 36.
«Treener nägi minus midagi. Sealt alates olen igal suvel harjutanud koos Läti parimate 3x3 korvpalluritega. Käime mööda riiki ja maailma ringi. See on olnud väga lõbus. Õpin endiselt seda mängu,» pajatas Raimo.
Ta tõdeb, et Lätis on endiselt õhus 3x3 korvpalli buum. Tokyo kullaga realiseeriti esimene laine, kuid see andis veel kõvasti indu ka järgmistele.
«Olümpia avas paljude inimeste silmad. Kõigil kolme aasta tagustel tšempionitel on oma lugu ja taust. Saalikorvpallitiimid ei tahtnud neid endale. Öeldi, et nad pole piisavalt andekad. Nende kohta räägiti palju jama. Nad tõestasid suure südame ja kirega, et eksiti,» avas Raimo tausta.
«Tokyo olümpia järel armusid lätlased 3x3 korvpalli. Lapsed võtsin neid kutte eeskujudena. Taheti olla samasugused. Nad mõistavad, et see võib olla ka nende tulevik. Olümpiakullata poleks see ala Lätis nii populaarne. Ilmselt tänu neile olen ka mina siin.»
Lühikese ajaga on juba ka üht-teist näppude vahele jäänud. Lisaks selle kevadisele – keset klubihooaega – olümpiapileti lunastamisele võideti eelmisel suvel Euroopa mängud. Hammas läks verele!
«Kolm-neli aastat tagasi ei arvanud ma, et olümpial osalemine on üldse võimalik. Ma isegi ei unistanud sellest. Aga paar aastat tagasi 3x3 korvpalliga alustades mõistsin, et see võib olla reaalne. Kui mitte 2024., siis 2028. aastani on mul veel kenasti aega,» mõtiskles Raimo, kes seilas ka avatseremoonial paadiga Seine'il ning naudib sportlasküla atmosfääri.
«See on imeline! Sind ümbritsevad ülimad sportlased. Oma riikide parimad. See on uskumatu. Kindlasti alatiseks meeldejääv kogemus.»
3x3 korvpalli olümpiaturniir
Pariisi olümpiale kvalifitseerus kaheksa 3x3 korvpallimeeskonda. Lisaks Lätile on rivis Serbia, USA, Leedu, Hiina, Holland, Poola ja võõrustaja Prantsusmaa.
Formaat on saalikorvpallist palju erinev. Alagrupifaasis mängivad kõik tiimid omavahel korra läbi. Kaks paremat pääsevad otse poolfinaali, teine kuni kuues võitlevad medalimängude nimel play-in'is.
Kuulsal Concorde'i väljakul alustatakse mängudega 30. juuli õhtul. Alagrupimatšid lõppevad pühapäeval, olümpiavõitja selgub 5. augustil.
Meesteturniiri avamängus kohtuvad Läti ja Leedu. Mõned nädalad tagasi peetud saalikorvpalli otsustavas kvalifikatsioonis jäi mõlemat olümpiapiletist lahutama üks võit.
«See oli katastroof nii meile kui ka Leedule. Pärast mullust MMi oodatakse, et me võidaks enam-vähem kõik mängud,» tõdes 3x3s Läti lippu kõrgel hoidev Zigmārs Raimo.
Pettumus oli seda suurem, et meie lõunanaabrid mängisid kodus, täismaja publiku ees. Finaal Brasiilia vastu libises aga käest juba avaveerandiga.
«Seda elati väga raskelt üle,» tunnistas Raimo.
Raimo kuulub nende inimeste sekka, kes suurima spordipeo ajal teleri ette naelutub. Nüüd on ta ise kõigest sellest osa.
«Vaatan isegi alasid, mida pole varem näinud. Toetan võõraid sportlasi ja nende lugusid. Ja muidugi omi, lätlasi. Aga isegi ka teisi baltlasi: eestlasi ja leedulasi. Kui näed neid võistlemas, hoiad ka neile pöialt,» jutustas ta naeratus näol.
Olümpiaajaloo teine 3x3 korvpalliturniir algab täna õhtul. Läti kohtub kohe avamatšis Leeduga.