PM PARIISIS ⟩ Sõudjate treeneril oli neljapaati vaadates silm märg: see oli hea viimane tants

Eesti paarisaeruline neljapaat ja peatreener Veikko Sinisalo. Foto: Montaaž: Tairo Lutter

Eesti sõudekoondise soomlasest peatreener Veikko Sinisalo astus pärast paariaerulise neljapaadi B-finaali ajakirjanike ette märgade silmadega. Sest üks ajajärk, mille vedajad olid vastavalt oma kuuendal ja viiendal olümpial olnud Tõnu Endrekson ja Allar Raja, oli läbi saanud.

See ajajärk sai aga väärika punkti, sest vanameistrid koos eessõudja Johann Poolaku ja Mihhail Kušteiniga võitsid olümpia B-finaali: selja taha jäeti nii Norra kui ka Rumeenia, kes pääsesid Pariisi meie ees.

«See oli hea sõit, parem kui eelmised,» kostis Sinisalo aluse välja sõidetud aja 5.50,55 kohta härdalt. «Need emotsioonid on veel mu sees peidus, aga see oli pikk rännak ja olen õnnelik, et lõpetasime selle positiivse noodiga. See oli kuttidelt hea esitus. Nagu öeldakse – viimane tants.»

Sinisalo sai Eesti koondise peatreeneriks 2019. aasta lõpus, kui meie sõudmine oli omadega vaat et aegade halvimas seisus. Sest aasta enne Tokyo olümpiat polnud kellelgi OM-pääset.

Tema juhendamisel sai neljapaat aga uue hingamise ning jõudis nii Tokyo kui ka Pariisi mängudele. Nõnda on soomlasel tekkinud Eestiga ja siinsete sõudjatega emotsionaalne side, kuid kas see tähendab ka seda, et ta meiega jätkab, pole veel selge.

«Pean mõtlema ja vaatama. Oleme alaliiduga küll rääkinud, aga mulle on tehtud ka muid pakkumisi. Emotsionaalselt tahaksin ma jätkata, aga elus on ka muid tegureid,» viitas ta nii finantspoolele kui ka eraelule. «Praegu kavatsen kuu aega igatahes vabaks võtta, sest sel aastal pole ma oma naist väga palju näinud. Pärast seda mõtlen, mis edasi.»

Veikko Sinisalo Foto: Tairo Lutter

Ent temaga või ilma, millistes värvides näeb kogenud juhendaja Eesti sõudmise tulevikku? Heledates või tumedates? «Meil on kutte nagu Uku Siim Timmusk, Kaarel Kiiver, Christopher Hein, potentsiaalselt veel Daniil Gulov, kes Narvast sirgub. Võimalusi jagub. Raske on isegi kõiki nimetada, sest talenti kasvab peale.

Johannile ja Mišale (neljapaadi teised liikmed Johann Poolak ja Mihhail Kuštein – K. J.) oli see kogemus väga oluline, sest nad saavad seda teistele noortele edasi anda.»

Teatavast tasemelangusest pole Endreksoni-Raja taandumisel muidugi pääsu, kuid kui kaua võiks aega minna, et meie neljapaat – peaksime me ikkagi just selle projektiga jätkama – oleks taas A-finaali tasemel?

«See sõltub nii meist kui ka teistest. Meie treenime nii, et noored areneksid võimalikult kiiresti, aga sõudmises loeb ennekõike ikkagi vastupidavus, mille ehitamine võtab aega. Selles mõttes on üks aasta väga lühike aeg.

Selleks, et järgmine aasta olla taas A-finaalis, peaksid ka teistel riikidel paljud praegused tipud lõpetama, et me saaks võidelda uute tegijate vastu. Kui vastu tulevad aga need paatkonnad, mis praegugi tegevad on, siis läheb protsess raskemalt,» sõnas Sinisalo.

Muide, tänaseid A-finaali aegu vaadates – võitis Holland (5.42,0), kellele järgnesid Itaalia (5.44,40) ja Poola (5.44,59) – hindas juhendaja, et kui meie kvartett sõitnuks ikkagi olümpiafinaalis, olnuks nende laeks viies koht. 

Neljandaks tulnud brittide aeg oli 5.46,51, viiendana finišeerinud sakslaste oma 5.50,62. Eesti paatkonna B-finaali võiduaeg oli 5.50,55.

Sama, viienda koha seadis ta sealjuures mõttemängu korral laeks ka juhul, kui meie paatkond poleks pidanud vormi sättima kevadiseks Luzerni kvalifikatsiooniregatiks ja saanuks keskenduda ainult olümpiale. Medal oli sel korral lihtsalt liiga kaugel.