:format(webp)/nginx/o/2024/07/31/16258574t1h2caf.png)
Kuigi Pariisi olümpiaga sai läbi kahe Eesti sõudmise käilakuju Tõnu Endreksoni ja Allar Raja pikk sportlaskarjäär - viimane, tõsi, päris ametlikult seda siiski veel ei kinnitanud -, ei tähenda see automaatset, et ajaloohämarusstesse kaoks ka meile armsaks saanud «Püha Lehm».
See on siis sõudeliidu endise presidendi Rein Kilgi hellitav hüüdnimi meie paarisaerulisele neljapaadile, millele, nagu asjaosalised ise Vaires-sur-Marne’i sõudekanali ääres meenutasid, pandi alus 2001. aastal.
Vahepealse 24 aastaga on eri koosseisudega kvartett toonud meile kamaluga kulda ja karda ning alaliidu president Mihkel Mardna usub, et neljapaati võib olümpial näha ka nelja aasta pärast Los Angeles. Seda aga juhul, kui vahepeal tehakse tarku ja õigeid otsuseid.
«Tõsi on see, et neljapaadi kogemuspagas on hea. Sealjuures Allar ja Tõnu lubasid aasta jooksul edasi panustada – ma ei ütle, et otse treeneritena, aga nõuandvate persoonidena, mis on noortele igal juhul kasulik. Mis laiemalt Eesti sõudmise tulevikku puudutab, siis meil on U23 ja U19 vanuseklassis mitmed head poisid, kes vajavad aega, et nad oleksid täiskasvanute tasemel rahvusvaheliselt konkurentsis,» lausus kolmandat aastat sõudeliitu tüüriv Mardna.
Tänu Pariisi olümpiale pääsemisele saab sõudeliit seda aega neile ka anda. Nimelt laekub neljapaadi seitsmenda koha eest neile järgmised kaks aastat 4 x EOK B-kategooria toetust (palgafond 1600 eurot; ettevalmistustoetus 1650 eurot).
Kui sealne palk on ette nähtud selle välja teeninud sportlastele - Mardna kinnitas, et see makstakse Endreksonile ja Rajale ilusasti välja, seda hoolimata tõsiasjast, et nad lõpetavad/võivad lõpetada - siis ettevalmistusele mõeldud summad lähevad sõudeliidus n-ö ühisesse potti, mida jagatakse laagrite korraldamiseks ja võistlustel käimiseks.
«Neljapaadi treeningtoetus on olemas ja soovime sinna kõrvale tekitada nii-öelda farmi ehk noorematest meestest teise neljase, mis treeniks koos A-toetuse paadiga. Lõplik paat kujuneks seejärel välja töö käigus,» selgitas Mardna edasist lähenemist.
Kuid lisas seejärel kärmelt: «Aga see ei pea olema tingimata paarisneljane. Võib-olla kujuneb sealt välja hoopis hea paariskahene või midagi muud? Äkki sel aastal esmakordselt meeste konkurentsis osalenud ja häid sõite teinud Uku Siim Timmusk tahab sõita ühesel? Me ei tea, aga need variandid arutame läbi olümpia järel.»
Arutamist vajab ka peatreeneri küsimus. Kuigi meie alaliit oleks igati valmis Tokyo mängude eel meie sõudjad enda hoole alla võtnud Veikko Sinisaloga jätkama, on 59-aastasel soomlasel kosilasi ka mujalt.
/nginx/o/2024/07/27/16248940t1h9b13.jpg)
«Tõsi, tal on tehtud rahaliselt oluliselt paremaid pakkumisi, kui on meil võimalus teha. Aga talle meeldib koostöö eestlastega ja ta oli oma töös edukas, sest ta võttis asja üle üsna raskes seisus. Sõudmine polnud toona tõusulainel, vaid pigem languses. Ta tuli sellest hästi välja, me pole midagi konkreetselt kokku leppinud ega alla kirjutanud, aga enda sisetunne ütleb, et ta jätkab,» avaldas Mardna lootust.
Kui nõnda läheks, hakkaks Sinisalot kõrval assisteerima ka abitreener. «Nimesid ma ei hakka välja ütlema, aga need kõlasid läbi,» vihjas Mardna nõnda Rajale ja/või Enderksonile.
«Midagi pole halvasti ja Eesti sõudmisel läheb hästi. Raske pole jõuda ühest kohast teise, aga üleminekukohad on keerulised. Kui suudame õigete ja heade otsustega üleminekukohad efektiivselt enda kasuks keerata, siis pole midagi katki. Sel juhul on Eesti paat esindatud ka Los Angelese olümpial,» kiikas Mardna optimistlikult nelja aasta taha.
Mis aga seda olümpiat ja Pariisist näppude vahele jäänud seitsmendat kohta puudutab, siis seda hindab Mardna väga-väga kõrgelt. Eriti kuna B-finaalis jäeti selja taga eestlaste eest olümpiapileti napsanud ehk seeläbi paberil tugevamana näinud Norra ja Rumeenia.
/nginx/o/2024/07/31/16258050t1h993f.png)
«Ma vaataks asja laiemalt, sest kaks meest paadis lõpetavad karjääri ja see oli sel tasemel nende viimane sõit. Karjääri lõpetamine võiduga, küll B-finaali võiduga, on suurepärane,» kostis ta.
«Nad võivad ise rahul olla ja ka meie oleme rahul, sest nad edetasid kaht meist eespool olümpiale kvalifitseerunud paati. See on küll puhas matemaatika, aga poisid sõitsid välja päeva viienda aja, mis A-finaalis paneks nad viiendale positsioonile. Jah, need olid kaks eri sõitu ning «ehkisid» ja «agasid» pole mõtet arutada, kuid see on meeldiv rehkendus, mida siseringis jagame. Nad tegid väga hea sõidu,» tunnustas Mardna sõudjaid.
/nginx/o/2020/01/29/12901626t1h45a5.jpg)