/nginx/o/2020/01/29/12901626t1h45a5.jpg)
/nginx/o/2024/07/31/16258852t1h6113.png)
Kregor Zirgi treener Tom Rushton juhendab Pariisi olümpial kokku kuut sportlast, kellest kaks hüppasid täna La Defense'i multiareenil basseini ka olümpiafinaalis: tulemusteks kolmas ja seitsmes koht.
PM PARIISIS ⟩ Zirgi treeneri tihe õhtu: esmalt pronks, seejärel seitsmes koht
Pronksirõõmu pakkus Rushtonile siis Hong Kongi esindav Siobhan Bernadette Haughey, kes tuli naiste 100 m vabaltujumises Sarah Sjöströmi ja Torri Huske järel pronksile.
«Teadsime, et 100 m vabalt on väga-väga tihe rebimine ja mul on nii hea meel, et Haughey poodiumile jõudis. See on tema neljas olümpiamedal ning mul on tema üle nii-nii hea meel,» tundis juhendaja hoolealuse üle rõõmu.
Kuna kaks finaali toimusid aga järjestikku, kõigest seitsmeminutilise vahega, oli Rushtoni õhtu algus äärmiselt tihe. «Eile, kui nad olid samuti mõlemad stardis, oli kahe poolfinaali vahel suurem paus ja siis sain esmalt keskenduda ühele ja teisele: teha koos soojenduse kaasa, tuua call-room'i jne.
Täna oli see kõik keerulisem, sest ilmselgelt ei saanud ma kahes kohas korraga olla, aga õnneks on mul mõlemas koondises väga head abilised, kellele sain täna tugineda ja kes ujujaid aitasid. Hindan seda toetust väga,» sõnas Rushton.
Mis puudutab aga Zirgi etteastet – aeg 1.54,55, mis andis 200 m liblikujumise finaalis seitsmenda koha – siis selle üle oli juhendajal samamoodi väga-väga hea meel.
/nginx/o/2024/07/31/16258795t1h7e79.png)
«Ütlesin teile eile, et kui Kregor suudab finaalis ujuda samamoodi nagu poolfinaalis, on kõik fantastiline ja seda ta ka tegi. Ta jättis endast kõik basseini ja olen tema üle uhke,» tundis Suurbritannias sündinud, ent Kanadas üles kasvanud treener hoolealuse üle uhkust.
Zirk tunnistas pärast võistlust, et võttis igaks juhuks täna ka tseremooniadressid kaasa, sest kui läinukski nõnda hästi, et tulnuks medal, olnuks vastasel juhul veidi imelik. Kui väga nad tegelikult enne finaali medalist mõtlesid?
«Me teadsime, et medalit on raske loota, kuid kõik, kes olümpiafinaalis ikkagi vette hüppavad, teevad seda medalisihiga. Pärast ülimalt tihedaid poolfinaale tundus, et USAs elav-treeniv, ent Kanadat esindav Ilya Kharun on peamine pretendent pronksile ja ta ujuski lõpuks väga hästi: 1.52,8,» vastas Rushton.
/nginx/o/2024/07/30/16257099t1h73df.jpg)
Kahe esimese mehe, olümpiarekordiga kodupubliku ees kulla võtnud Leon Marchandi (1.51,21) ja ungarlase Kristof Milaki (1.51,75) duelli juhendaja aga ei näinudki, sest jälgis finaalis ainult Zirgi ujumist.
«Ütlesin juba enne finaali korterikaaslasele Henryle (Eneli Jefimova treener Henry Hein – K. J.), et olen kurb, et ei saa seda ujumist päriselt jälgida, sest minu fookus on Kregoril. Aga mõistsin, et basseini keskel käis tihe heitlus, sest siinne publik elas lihtsalt nii maruliselt Leonile kaasa. Selles mõttes ootan väga 200 m rinnuliujumist, kus Leon uuesti stardib. Prantsusmaa publik on ülimalt äge ja mis on veel tore: nad elavad kõigile kaasa,» jätkas Rushton ning tõdes, et kusagil mujal naljalt midagi sellist ei koge.
«Kui Budapestis toimuvad tiitlivõistlused, siis nad teevad ka kõva lärmi, aga siinne areen on lihtsalt nii palju suurem ja mahutab rohkem inimesi, et see on järgmine tase. Tokyo olümpial polnud meil ju sealjuures üldse publikut, seega see on päris suur hüpe. See publik siin on kindlasti maailma üks paremaid,» kinnitas Rushton.
Seda, mis saab aga edasi – nimelt andis Zirk mõista, et tahaks uuel aastal ujumisest kerge pausi teha –, ei osanud juhendaja öelda. Sest ta pole lihtsalt ühegi hoolealusega veel tulevikuplaanidest rääkinud.
«Ütlesin kõikidele, et [pärast Pariisi] teeme pausi. Mina kavatsen igatahes oma telefoni basseini visata ega võta kuu aega ühtegi kõnet vastu,» lõpetas ta naerusuiselt.