PM PARIISIS ⟩ Uues rollis olümpiat kogev Šadeiko: natukene külmavärinaid on ikka

Grit Šadeiko juhendab Pariisi olümpial Elisabeth Pihelat. Foto: Tairo Lutter

Grit Šadeiko on kaheksa-aastase vaheaja järel taas olümpial. Kui Londonis (2012) ja Rio de Janeiros (2016) oli ta kohal sportlasena – tulemusteks vastavalt 23. koht ja katkestamine seitsmevõistluses – siis nüüd, Pariisis, treenerina.

«Roll on teine, aga üritus ikka sama. Tore ja natukene külmavärinaid tekitav olukord on see ikka, ka uues rollis,» sõnas mullu suvest kõrgushüppajat Elisabeth Pihelat juhendav 35-aastane Šadeiko.

Mis on see, mis muudab olümpia eriliseks ja külmavärinaid tekitavaks? «Õhkkond,» kulges hoobilt vastus. «Võtame olümpiarõngaste embleemi – iga sportlase kõige suurem unistus on jõuda siia. See on sportlaste pidu ja siin ongi koos kõigi alade maailma parimad.

Olümpiakülla sisse astumine on alati eriline ja olümpia on lihtsalt olümpia, ükskõik, mis positsioonis sa siia tuled: treenerina, sportlasena või ajakirjanikuna. Lisaks oli tore osasid tuttavaid nägusid uuesti näha,» jätkas tartlanna.

Jutuga edasi hoolealuse peale liikudes sõnas Šadeiko lootusrikkalt, et tema usub, et Pihela on olümpiadebüüdiks valmis. «Füüsiliselt on ta kindlasti valmis, aga eks näeme, kuidas vaim vastu peab. Budapestis sai ta juba tiitlivõistluste kogemuse kätte, aga olümpia on natuke teistmoodi, natuke erilisem. Kindlasti on ta elevil, aga uni on tal hea olnud ja tänane soojendus läks väga hästi.»

80 000-pealisele Stade de France’ile astudes torkas Šadeikole esimese asjana silma lilla staadionikate, mis teeb treeneri hinnangul võistlemise veidi lõbusamaks ja erilisemaks. Ent see lõbusus kadus mõneti ta mõtetest, kui ta päriselt lillale Mondo kattele astus. Miks? Sest see on tavapärasest kiirem.

Stade de France. Foto: Tairo Lutter

«Kuivõrd Elisabeth on võrreldes eelmise aastaga kiirem, parem ja tugevam on mu kõige suurem hirm, et kui hoojooks muutub natuke kiiremaks, kas ta suudab tehniliselt ikkagi oma asjad ära teha,» selgitas Šadeiko.

«Me teame, et Mondo kate on kiire ehk peame teadlikult võtma gramm rahulikumalt. Võib juhtuda, et sammumärki tuleb natuke kaugemale võtta,» kostis ta lähenemise kohta.

Naiste kõrgushüppe kvalifikatsioon on kavas homme, reedel kell 11.15. Mis kõrgus tuleb juhendaja hinnangul lõppvõistlusele pääsemiseks hüpata ja kas Pihela võiks selleks võimeline olla?

«Arvan, et Elisabethil on vaja hüpata isiklik rekord, kuid arvan, et ta on selleks valmis,» viitas Šadeiko nõnda kõrgusele 1.95, kuivõrd latti tõstetakse kvalifikatsioonis vastavalt 1.83, 1.88, 1.92 – mis Pihela senine tippmark – ja 1.95.

Lõpetuseks sai treenerilt aga küsitud, mis tarkuseteri saab ta üldse hoolealusele tolle olümpiastardiks kaasa anda?

Šadeiko: «Oma kogemusi: et kui mina läksin oma esimesele olümpiale, siis mida mõtlesin, ja öelda, et ära neid mõtteid endale pähe lase. Tegelikult ju ongi nii, et see, mis meie sooritusele piirid paneb, on meie aju ja pea. Füüsiliselt on Elisabeth väga heas vormis ja ma ei näe, et siin võiks miski muu, peale iseenda mõtete saatuslikuks saada.

Ta ei tohi lasta närvil selliseks minna, et ei suuda seda enam kontrollida. Tegelikult on olukord ju sama nagu igal võistlusel: alaks on ikka kõrgushüpe. Ta tunneb ala, on teinud elus tuhandeid hüppeid, käinud kümnetel võistlustel, omab noorte tiitlivõistluste, Teemantliiga, EMi ja MMi kogemusi, kus on võistelnud täpselt samade tüdrukutega.

Selles mõttes pole midagi uut, kui siis ainult võistluse nimi. Ma loodan, et oskame Elisabethi kamba peale vajalikul hetkel rahustada. Anne Mägi on äkki selles isegi kõige osavam, sest ta on omal ajal ka minu puhul mingeid nippe kasutanud.»