:format(webp)/nginx/o/2020/01/06/12853267t1h10eb.jpg)
/nginx/o/2019/03/19/11877979t1hdd8c.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/08/02/16260792t1h61c2.jpg)
Meie kolmest Pariisi olümpial osalevast kümnevõistlejast kaks – Karel Tilga ja Janek Õiglane – harjutavad välismaalase käe all, Johannes Ermi suure tiimi peatreener on eestlane. Mida arvasid nemad reedel algava mõõduvõtu eel?
PM PARIISIS ⟩ Treenerite sisekaemus: kui hästi on Eesti 10-võistlejad olümpiaks valmis?
Peel hoiab jalad maa peal
Tänavu juba sise-MMi pronksi ja Euroopa meistritiitli võitnud Erm vigastas olümpiaeelsel ettevalmistusel selga, mis jättis ettevalmistusse väikese lünga.
«Selg hakkas Kääriku laagri esimesel päeval valutama. Palju asju jooksis omavahel kokku,» selgitas treener Holger Peel.
«Terve tsükkel jäi vahele, kümmekond päeva. Aga ta on võistlusvalmis. Ta on alati valmis. Kui ta vähegi saab, siis teeb. Talle on viimased päevad väga tähtsad, ta sisemiselt krutib end käima.»
/nginx/o/2024/08/02/16260793t1hd759.jpg)
Tõsi, nii märtsi- kui ka juunikuise tiitlivõistluse eel polnud ettevalmistus samuti laitmatu. Treeneri sõnul ongi aasta algusest otsitud sportlase säästmiseks alternatiivseid treeninguid.
«Jaanuarini sai väga korralikult ette valmistutud, pärast seda on ainult võistlused – Ameerika stiil. Klassikalist tippsporti niimoodi ei tehta,» nentis Peel.
Senist aastat arvesse võttes kuulub Erm kindlasti medalinõudlejate sekka. Peel jääb vähemalt esialgu tagasihoidlikumaks.
«Tahaks saada kaheksa hulka. Sellest seltskonnast on 15 meest teinud üle 8600 punkti. Siin ei ole lihtne. Ja tuletan meelde, et iseseisvumisest saati ei ole peale Erki Noole jõudnud ükski Eesti kümnevõistleja olümpiamängudel kümne parema hulka. Tegelikult on väga raske ülesanne. Kui mees tuleb kaheksa hulka, on super! Tahaks ujujatega konkureerida,» sõnas ta.
Huntoon usaldab matemaatikat
Tilga täitub sügisel teine koostöö aasta Jeff Huntooniga. Sorava jutuga kanadalane otseselt suuri lubadusi ei anna, aga ridade vahelt saab välja lugeda positiivseid noote.
«Olen tema füüsilise seisu osas enesekindel. Üldfüüsis ongi kõige alus. Kui ta poleks saanud taastusravi ajal jõutrenni teha, oleksin ootuste osas veidi ettevaatlikum,» viitas Huntoon eestlast vaevanud põlvemurele. «Ta on heas seisus. Me pole lihtsalt võistelnud.»
Tõsi, Tilgal on tänavuses all vaid kolm üksikala tulemust, juunist, 100 m 11,05, 400 m 48,77 ja kuulitõuke 16.59. Neist viimane tähistab isiklikku tippmark.
Treener ei näe väheses praktikas probleemi. «Ta on natuke teistsugune düüd (dude). Ta teeb nii palju ära lihasmälu pealt. Õnneks juhendasin teda ka eelmisel aastal. Tean, milliseid nuppe tuleb vajutada. Hoiame asjad lihtsana. Ei raiska kuhugi liigset energiat.»
Huntoon hindab seisu sarnaseks mulluse MMiga, kus Tilga kogus 8681 punkti, aga lõpetas neljandana. Tegemist oli läbi aegade kõrgeima skooriga, mis ei toonud medalit.
/nginx/o/2024/08/02/16260794t1h3281.jpg)
«Ma olen lihtne mees. Kui teha lihtsat matemaatikat, siis eelmisel aastal oli tema ees kolm inimest, nüüd üks neist – Pierce LePage – ei stardi,» ütles Huntoon kavalalt.
Ent lisas siis veidi tõsisemalt: «Olen ebausklik. Ma ei ütle kellelegi oma eesmärke. Kas ma olen teinud matemaatikat? Kas olen mõelnud, mis skoori ta võiks koguda? Absoluutselt. Kas kellelgi ütlen? Ei! Kareli eelis on, et tal pole üht väga tugevat, aga ka ühtegi väga nõrka ala. Kui ta teeb kõik kümme ala enda kohta soliidselt ära, olemegi kõrges konkurentsis.»
Huntoon tõi välja huvitava nüansi. Kuuldavast on tänavune võitlusrada võrreldes eelmise olümpiaga kaks protsenti kiirem. «Viimase MMi rada oli kehv. Seega võib öelda, et nüüd on rada ise seitse protsenti kiirem kui mulli,» arvutas ta taas.
Baily ja Õiglase dünaamika toimib
Eestlaste triost on kõige vähem oma praeguse treeneri koostööd teinud Õiglane. Ta sai Ryan Bailyga kokku eelmise aasta lõpus, kui too asendas Georgia ülikoolis ametist lahkunud James Thomast.
«Olen kergejõustiklasi treeninud üle 20 aasta. Just mitmevõistlejaid, nii mehi kui ka naisi,» tutvustas end mitmes erinevas USA ülikoolis töötanud juhendaja.
Baily sõnul on Õiglane juba kogenud sportlane, kes ei vaja nii palju treenimist kui suunamist. Lisaks töötab Vändrast pärit dekatleet juba ka ise aastaid osaliselt samas ametis.
«Janeikile on kõige olulisem, et oleks keegi, kellega mõtteid vahetada. Janek ei aita ainult teisi, vaid ka ennast. Treenerina näeb ta asju teise perspektiiviga, mis aitab ka teda sportlasena. Ta teab, mida tahab, et kõrvalt jälgiksin,» arutles Baily, kelle sõnutsi on Õiglase kõige keerulisem ala teivashüpe.
«Janek tuleb näiteks küsima, kas vahetada teivast või mitte. Ideede põrgatamine on tema jaoks väga oluline. Ta võib minna närvi, kui asjad ei lähe päris soovitud viisil. Enamasti ei lase ta end sellest segada. Samas mõnikord on vaja meelde tuletada, et kõik on hästi.»
/nginx/o/2024/08/02/16260795t1he02b.jpg)
Juunikuise EMi jättis Õiglane põlvemure tõttu pooleli. See tekitas hüppealade ettevalmistusse augu, kuid olümpiavõistlust ei tohiks see otseselt segada.
«Ta peab valmis olema!» muigas Baily. «Füüsiliselt ta ei lase sel end häirida. Ta suudab valust üle olla. Aga seda polnud EMil vaja, küll aga nüüd. Ta võidab oma lahingud. Ta on sõdalane.»
Treeneri sõnul on Õiglane mentaalselt hästi valmis. «Ta läheb võistlus nautima. Kui ta paneb endale liigseid pingeid, lendab tehnika aknast välja ja ajastus läheb paigast. Kui ta liigselt ei stressa, saab ta kõigega hakkama.»
Baily sõnul jäädaks kindlasti rahule isikliku rekordiga, mis on praegu 8524 punkti peal.