/nginx/o/2020/01/29/12901626t1h45a5.jpg)
/nginx/o/2024/08/02/16262352t1ha2f2.jpg)
Esmaspäev, 5. august on see päev, kui olümpiamängudel saab esimest korda näha Eesti takistussõitjat: ajaloolise duo inimpool ehk My Relander jagas neljapäeva õhtul Eesti ajakirjanikele oma muljeid.
PM PARIISIS ⟩ Ratsutaja My Relander: juba olümpiale saamine oli omamoodi ajalugu (1)
Esimese asjana sai temalt naljatledes uuritud, kuhu truu hobukaasa Expert sai jäetud? «Tema on Versaille’ tallis, ootab ja sööb. Ta ootab oma starti väga, on rahul ja chill,» kostis Relander.
Siia saamine oli Eesti spordiavalikkuse jaoks väga suur üllatus, sest eeldati, et kui ratsutamises üldse olümpiapilet võiks tulla, siis koolisõidus. Kui suur üllatus see teie jaoks oli?
Olümpiale saamine on takistussõidus tõesti väga raske ja paljud on öelnud, et isegi võimatu, kuid me seadsime endale kõrged eesmärgid ja ikkagi üritasime: sest midagi polnud ju kaotada. Andsime endast parima, tegime väga hea hooaja ja saimegi kvalifitseerutud.
Tõsi, see tuli üllatusena [ja teistest hiljem]: alles kuu aega tagasi saime sellest teada. Ideaalis oleks tahtnud seda varem teada saada, sest siis saanuks paremini ette valmistuda, aga meie vorm on hea ja loodame, et teeme siin tugeva tulemuse.
Mis see tugev tulemus võiks olla? Mis on teie eesmärgid, millega jääksite rahule?
Arvan, et juba siia saamine on suur asi ja omamoodi ajalugu. Eesmärke me endale seadnud pole. Loodame, et saame hea tunde ja hea raja. Selleks olümpiaks me eesmärke seadnud pole, aga loodame, et järgmistelt võiks äkki medaliga koju tulla.
Mainisite, et kuna saite kõigest kuu aega tagasi Pariisi tulekust teada, siis jäi ettevalmistuses veidi vajaka. Mida te siis teha saite või ei saanud?
Oleks tahtnud suuremaid radu hüpata, sest see hooaeg pole me veel 165 cm tasemel saanud hüpata (just nii kõrged on olümpial takistussõidu takistused, mida on raja peale 10–14 – K.J.). Eelmine aasta saime siiski mõned tõsisemad rajad alla, seega teoorias peaks kogemust olema, aga oleksime siiski tahtnud natuke võistelda ka tänavu.
Kui suur mure see on, et te pole tänavu 165 cm takistusi hüpanud?
Ega hobune tegelikult ju tea, kui kõrged need takistused on: kas see on 155, 160 või 165. Kui hobusel on minek, siis ei mängi see ka nii suurt rolli, kuigi parkuuri tehnilisus muutub väga palju. Oleme saanud kodus treenida, aga oleks soovinud saada ka suuremaid sõite alla.
Nagu oleme lugenud, oli Experdi esialgne hüppevõime sootuks 140 cm ja te ei eeldanudki, et temast võiks saada hea takistussõidu hobune. Mille pealt on tal säärane areng tulnud?
Kui Experdi ostsime, siis oli plaan tõesti, et temast saab juunioride taseme hobune ehk takistused kuni 140 cm. Kuna ta tegi seda taset väga hästi, siis vaikselt hakkasime kõrgusi suurendama ja ta tegi neid ikka hästi!
Nõnda mõtlesimegi siis, et proovime, ja ta on tõesti näidanud, et suudab seda teha! Ta hüppab hingega. Kuigi annet tal teiste olümpiahobustega võrreldes sama palju pole, siis on tal suur hing ja lõvisüda, mis aitavad tal takistustest üle saada.
Tegelikult on teil ju muresid ka olnud. Tänavu ühel võistlusel tekkis tõrge veetakistusel.
Meil tekkis ühe MK-etapi poolfinaalis, jah, ootamatu olukord, kui hobune jäi lihtsalt nurka seisma ega tahtnud edasi liikuda. Viisime ta seejärel kohe arsti juurde ja selgus, et tal oligi väike vigastus.
See oli lihtsalt tema viis näidata, et ta ei saa täna hüpata. Meie lühikese ettevalmistuse üks nõrgemaid kohti on seega ka veetakistus, sest me pole saanud seda nii palju treenida, aga loodame, et saame sellega ikkagi hakkama.
Kuivõrd olümpiaraja parkuur avalikustatakse kõigest tund enne starti, siis selle kohta küsida ei saa. Küll aga, kui palju olete te varem päriselt maailma tippudega koos võistelda saanud?
Suhteliselt vähe. Ratsasport on väga kallis spordiala ja kui sa tahad viie tärni MK-etappidel hüpata, mis on meie spordi tipp, siis neile on väga raske peale saada. Mina olen saanud ühe korra maailma tippudega hüpata, seda Helsingis, aga neljatärnistel olen rohkem saanud. Väga palju neid võimalusi siiski tulnud pole, noortel on selles spordis tõesti raske läbi lüüa.
Mis ühendab Differtit ja Relanderi?
Takistussõitja My Relander jagab Pariisi olümpial tuba epeevehkleja, siin neljandaks tulnud Nelli Differtiga. See pole aga ainus asi, mis kaht eestlannat omavahel seob.
Nimelt on ka Experdi valdtrap – lipp, mis käib hobuse sadula alla – tehtud Differti sugulase poolt. «Loodame, et see annab meile head õnne. Neljanda kohaga oleks ju päris hea koju tulla,» lõpetas Relander pressikonverentsi naerdes.