PM PARIISIS ⟩ Debütant Pihela pühkis pisarad: alguses olin kurb, aga siis meenus, et olen olümpial!

Elisabeth Pihela Foto: Tairo Lutter

Eesti viimaste aastate parim kõrgushüppaja Elisabeth Pihela jäi Pariisi olümpiadebüüdil eesmärgist kaugele, ent üritas võistluse järel leida ka positiivset.

Ajakirjanike ette jõudmiseks kulus 20-aastasel sportlasel umbes tund. Vaid algkõrguse, 1.83 ületamine tõi esiti silma pisarad, kuid tegelikult pole midagi katki – pikk sporditee on veel ees.

«Eks ikka olin alguses kurb. Arvan, et see on normaalne, kui tiitlivõistlusel põrud. Kõik oleks kurvad,» rääkis 32 sportlase konkurentsis 26. kohta jagama jäänud Pihela.

«Aga siis vaatasin teisi ja elasin neile kaasa. Ja siis tuli meelde, et olen olümpial! Siis läks tuju natukene paremaks. Ikka on uhke tunne siin olla. Läks, nagu läks.»

Elisabeth Pihela vestlemas treeneri Grit Šadeikoga. Foto: Tairo Lutter

Võistluseelsel päeval olid nii sportlane kui ka treener Grit Šadeiko enesekindlad. Ettevalmistus kulges hästi, viimasel mõõduvõtul õnnestus kirja saada hooaja parim, 1.90.

«Ma ei olnud ülienesekindel. Lihtsalt ütlesin, et kõik on hästi sujunud. See ei tähenda, et olen ülienesekindel. Kindlasti mitte. See on mu esimene olümpia. Tuleb väike närv sisse,» arutles Pihela.

«1.83 läks ilusti üle, 1.88 peal lagunes hoojooks ära ja iga hüpe oli erimoodi. Niimoodi kahjuks enam kõrgemale hüpata ei saa. Seal on vaja paremat hoojooksu ja tehnikat.»

Ehk vaimne pool vedas alt? «Piisav närv oli. Lihtsalt hoojooks lagunes ära. Närvide taha ei jäänud midagi,» pareeris vaatamata noorele eale juba mitmel tiitlivõistlusel osalenud Pihela.

Täna lihtsalt asjad ei klappinud. «Eks treener andis samasuguseid näpunäiteid nagu alati. Aga kui mina ei suuda oma ära teha, siis näpunäidetest pole kasu. Mina olen staadionil. Tema võib mulle ükskõik milliseid õpetussõnu anda,» lisas Pihela, kelle sõnul sujus kogu võistluseelne rutiin sammumärgi seadmisest kuni soojendushüpeteni tavapäraselt.

«Kindlasti olen natukene pettunud – kes poleks? Kahjuks pole olnud veel ühtegi tiitlivõistlust, kus ma oleks suutnud hea tulemuse ära teha. Eelmisel aastal MMil jäin esimesena finaali ukse taha. Nüüd EMil ka põrusin. Siin ka päris lati alt minek,» analüüsis kõrgushüppaja.

«Aga olen veel noor. Mul on arenguruumi. Mul on hea meel, et ma üldse 20-aastaselt tegin olümpiadebüüdi. Üritan olla positiivne, mitte liialt enesekriitiline. Proovin leida positiivseid külgi.»

Nüüd naudib Pihela mõned päevad olümpiat pealtvaatajana ning lendab koju esmaspäeval. Hooaeg veel lõppenud pole.

«Ikka võistlen edasi. See tulemus mind ei rahuldanud. Tahaks ikka mingi ilusama tulemusega hooaja lõpetada,» kinnitas Pihela, kelle isiklik rekord 1.92 pärineb mullusest.

Lõpuks piisaski olümpiafinaali jõudmisest just sellisest tulemusest.

Kanal 2 intervjuu:

Võtame selle atmosfääri kõigepealt kokku. Sinu olümpiadebüüt ja sellise publiku ees. Mis tunne staadionil olla on?

Vägev! Oleks ühe ilusa tulemuse hüpanud, oleks veel parem. Atmosfäär on väga lahe.

See võistlus on olnud üldse üle kivide ja kändude, vaadates, kuidas favoriidid on olnud väga hädas selle 1.88 ületamisega. Millest see tuleneb?

Osale ei sobi hommikul võisteleda, teistel on jällegi väike närv ja pinge, kuidas kellelgi. Kõik hüppajad on erinevad. Minul vedas täna alt see hoojooksu pool.

Sinu soojenduskatsed olid väga head. Võistlusel oli iga sinu katse pisut erinev.

Seda vaatasime koos treener Grit Šadeikoga, et kõik hüpped on täiesti erimoodi. See sai ka mulle kahjuks saatuslikuks. 

Sul oli kogu aeg hoojooks piisavalt kitsas, et ei saanud lõpuosa rünnata. Kui palju sa seda muutsid?

Minu arvates polnud kitsas, vaid oli just kaugel, et võtsin lähemale. 

Mis nõu Grit sulle andis kõrvalt?

Kurvi kallutus ja ma tundsingi, et tegin iga kord erinevalt. Kui mina ei suuda oma ära teha, siis tema abist ei tule kasuks.

Olümpiadebüüt tehtud, märk on maas.

Ma olen noor ja arenguruumi veel on. Kahju, et ühelgi tiitlivõistlusel pole veel õnnestunud. Eelmine aasta jäin täpselt finaali ukse taha. Tänavu EMil ja siin põrusin, ma loodan, et kunagi ka minu aeg tuleb.