:format(webp)/nginx/o/2020/01/06/12853267t1h10eb.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/08/02/16263712t1haac8.jpg)
Pariisi olümpial on kümnevõistleja Janek Õiglasele tribüünil teiste hulgas kaasa elamas abikaasa Kendra, kes saabus siia teiselt pool maakera.
PM PARIISIS ⟩ Õiglase abikaasa: hakkan praegugi nutma – Janeki lapsepõlveunistus täitus (3)
«Tere! Väike… Minu nimi on Kendra. Ma olen Janeki abikaasa,» tutvustas Bermuda ja Jamaica juurtega, ent kogu elu Ameerika Ühendriikides elanud Kendra oma eesti keele arsenali.
Postimees kohtus temaga pärast kümnevõitluse avapäeva hommikust programmi, kuulitõuke järel, Stade de France'i fännialal. Janek alustas võistlust korralikult. Ta jääb küll isikliku rekordi (8524 punkti) graafikust 73 silmaga maha, aga evib siiski head võimalust võidelda koha eest esikümnes.
Häälekas toetaja
«Ausalt öeldes – lihtsalt ootusärevus,» kirjeldas eile kodumaalt Pariisi jõudnud Kendra oma esimesi emotsioone.
«Hakkasin juba enne mängude algust nutma. Olen alati olümpiat jumaldanud, aga olukord on teistsugune, kui armastatu võistleb. Tema lapsepõlve unistus täitus. Hakkan praegugi sellele mõeldes nutma...»
:format(webp)/nginx/o/2024/08/02/16263701t1h6b8b.jpg)
Kendra on harjunud abikaasat staadionitel toetama. Viimastest suurematest võistlustest on vahele jäänud vaid juunikuine Rooma EM.
«Tekib segu elevusest ja närvilisusest. Aga lasen pinged endast välja – «kamoon!» Võib öelda, et ma pole vaikne pealtvaataja. Tean, et ta saab oma tööga hakkama, aga mõned alad ajavad mind veidi rohkem ärevile. Näiteks kõrgus- ja teivashüpe. Siis võin minna väga stressi,» sõnas Kendra.
Ta teab asjast nii mõndagi. Kendra toimetas kolm aastat USA olümpia- ja paraolümpiakomitees. Lisaks on tal spordiajakirjaniku kogemus maailmakuulsast uudisteagentuurist Associated Press (AP).
«Mõistan alles nüüd, et see on mu esimene töövaba olümpia,» muigas Kendra, kes kirjutas ise lugusid näiteks 2016. aasta Rio de Janeiro paraolümpial. «Tunne on imelik, aga tegelikult on sel poolel palju toredam olla.»
Kui spordivõõrale võivad kümnevõistlusega kaasnevad rohked vigastused ehk hirmu tekitada, siis Kendra teab, millega on end sidunud. «Mõistan, et eriti kümnevõistluses viiakse keha viimasele piirile. Mingis mõttes olen vigastusteks valmis. Muidugi ei looda seda, aga oskan eeldada,» arutles ta.
«Muutun murelikuks siis, kui asi on tõsine. Üldiselt, kui ta koju tuleb ja ütleb, et kuskilt on valus, siis küsin, kui suur on valu skaalal ühest kümneni. Enamasti ma ei pabista. Nad on treenitud.»
Tänapäeva muinaslugu
Sport, täpsemalt mitmevõistlus viiski kaks maailma eri otstes elanud noort kokku. «Esimene kontakt tekkis Instagramis. Kõik räägivad, et see oli tänu Johannesele (Johannes Erm – J. J.), aga see ei vasta tõele. Asi algas tänu Karl Robert Salurile. Oli 2019. aasta veebruari lõpp, kui nad osalesid koos [sise-EMil] Glasgow's,» kruttis Kendra ajaratast.
«Karl pani Janekist video üles. Kommenteerisin naerunäoga. Ta näitas seda Janekile, kes nägi mu profiili ja küsis Karlilt, kas ta võib mind jälgima hakata. Karl ütles mulle, et sul on uus jälgija! Mõtlesin, et okei, lahe.»
Möödus päevi, kuni Janek ühendust võttis. «Hakkasime suhtlema 8. märtsil, ta soovis mulle head naistepäeva,» mäletas Kendra selgelt. «Mõtlesin, kas ta on feminist!? Aga hakkasime rääkima. Hiljem selgus, et ta on Portugalis samal ajal, kui mina lähen Hispaaniasse.»
Näost näkku kohtutigi paar kuud hiljem Hispaanias. «Oh, jumal...» pani tollele päevale mõtlemine Kendra kõhus praegugi liblikad lendama.
«See juhtus Sevillas. Sõitsime kahe parima sõbrannaga hiliselt lennult Uberiga linna. Kell oli 23.45. Olin närvis. «Vajan suuvett! Kas näen ikka hea välja!?» Mäletan, kui ta tänaval minu poole kõndis. Olin nii elevil, et jooksin talle vastu. Mäletan, et mu telefon kukkus taskust välja. Aga pinged läksid kiiresti maha. See oli imeline!»
Edasine, nagu öeldakse, on ajalugu! Tõsi, ka 2021. aasta suve kihlumise lugu oli vahva.
«Mõtlesin alati, et saan aru, kui ettepanekut võib oodata. Aga sain šoki, see tuli üllatusena,» alustas Kendra.
«Läksime Kadrioru parki. Tegelikult nägin meie kihlust pildistanud fotograafi. Aga esiti arvasin, et ta on mingisugune veidrik. Mina poseerisin ja Janek tegi pilte. Nägin, et mingi mees filmib mind. Oleksin peaaegu ettepaneku ära rikkunud. Tahtsin tollele mehele öelda, et mis sul viga on, mida sa teed!? Ettepaneku eel ütles Janek, et kallis, kõik on hästi. Siis langes ta ühele põlvele ja sain aru, mis toimub. See tuli šokina, aga olin väga õnnelik. See oli ilus hetk!»
Kaks erinevat Janekit
Kümnevõistleja Janek Õiglane on öelnud, et võistlusareenil saab temast mingis mõttes teine inimene.
«110 protsenti!» nõustus abikaasa Kendra kõhkluseta.
«Kui teatan, et Janek on mu abikaasa, öeldakse tihti, et ta on lemmiksportlane, keda jälgida. Just emotsioonide välja näitamise pärast,» jätkas ta.
«Aga kodus on ta vaikne kui hiir. Kui pakun talle välja sõpradega õhtusöögile mineku, küsib ta sageli: «Kas seal on inimesi?» Ta on introvert. Kodus täiesti teine inimene. Väga vaikne. Staadionil ärkab ta ellu. Seda on lahe näha.»
Uhke pulmapidu toimus tunamullu juuni hakul Dominikaani Vabariigis. Seal said mõlema poole vanemad esimest korda kokku.
«Mu ema on Jamaicalt ja isa Bermudalt. Meie õega oleme esimese põlvkonna ameeriklased,» tutvustas Kendra enda tausta. Võiks ju arvata, et välja löövad suured kultuurilised erinevused, aga…
«Meil saab alati palju nalja. Enne pulma oli vanemate vahel kontakt vaid Facetime'is. Mõlemad pooled olid väga närvis. Kardeti keelebarjääri. Aga saime kohe parimateks sõpradeks. Läksime koos NBA finaalmänge vaatama, tegime seda ja toda.»
Mees lõbutsegu
Kuigi Kendrale meeldib Eesti väga, punutakse praegu pesa USAs. Janek saab seal väga edukalt spordile keskenduda, naispool lõpetas hiljuti ülikoolis juura eriala. Viimased kuud möödusidki õppides, sest 30.–31. juulil ootas bar exam, mille läbimise järel saab ametlikult advokaaditööle asuda. Kõik läks laitmatult.
«Kohe pärast seda istusin lennukile ja lendasin siia. Kõik mängis ideaalselt välja,» rõõmustas Kendra.
Nüüd saabki ta rahulikult kümnevõistlusele keskenduda. Kendra ootab mõistagi võimalikult head tulemust, kuid näeb endal ka kindlalt ülesannet.
«Ütlen talle lihtsalt, et lõbutse! Lõpuks on tegemist ikkagi olümpiaga. Ta on juba 30. Kui tihti ikka olümpiale saad? Kui ta võistlust naudib, tuleb reeglina ka tulemus,» pajatas Kendra. «Proovin alati vältida lisapingete tekitamist.»
Aga Pariisis polegi ta veel Janekiga kohtunud. Kuni homme hilisõhtuni ehk võistluse lõpuni tulebki piirduda vaid Facetime'i kõnedega.
«Tegelikult me pole teineteist näinud juunist saati,» nentis Kendra. Üks õppis eksamiks, teine valmistus olümpiaks Eestis.