Pariisi olümpia kümnevõistluses šokeeris kaheksas ala, teivashüpe isegi kõige kogenumaid kergejõustikusõpru. Teeme juhtunust väikese ülevaate ja kiikame ka õhtusse.
PM PARIISIS ⟩ SPIKKER! Kuidas Erm ja/või Õiglane võiks veel olümpiamedali eest võidelda?
Kokku sai teivashüppes nulli kolm dekatleeti, neist kaks jahtisid olümpiamedalit. Konkurentsist pudenes valitsev tšempion, virtuaalselt esikoha hoidnud Damian Warner ning vähemalt pronksi potentsiaaliga Sander Skotheim.
See avas ukse hommikupoolikul väga hästi esinenud Johannes Ermile, aga… Ta pääses küll nullist, ent pelgalt algkõrguse (4.60) ületamine tähendas ikkagi meeletut punktikadu: 182 silma jagu.
Janek Õiglane nabis nõnda teivashüppega Ermi kinni. Vändra sõdalane parandas isiklikku rekordit 11 sentimeetriga, ületades 5.30 ja teenides nõnda 62 plusspunkti.
Kaheksa ala järel liigub rekordigraafikuid silmas pidades Erm 8580 ja Õiglane 8564 punkti kursil. Arvestades, et nullimeeste kõrval oli teivashüppes veel ebaõnnestujaid - plusse teeniski vaid kolm meest -, siis kas meie meestel võiks tekkida veel võimalus medali(te) eest heidelda?
Nõnda suuname esmalt oma pilgud hetke esikolmiku poole: 1. Leo Neugebauer 7410, 2. Markus Rooth 7271, 3. Lindon Victor 7191. Kuigi säärane on seis kaheksa ala järel, siis tegelikult evib neist parimaid šansse Rooth.
See tuleneb meeste rekordseeriatest. Nimelt on Rooth rekordseerias visanud oda 63.71 (794 punkti) ja jooksnud 1500 meetrit 4.29,66ga (747 p) ehk temal on n-ö laualt võtta 1541 punkti.
Neugebaueril on rekordseeriast all 56.64 (687 p) ja 4.44,61 (652 p) ehk 1339 silma. Victoril omakorda 68.05 (860 p) ja 4.39,67 (682 p) ehk 1542 punkti.
See tähendab, et hetkeseisuga on Rooth liikumas 8812, Neugebauer 8749 ja Victor 8733 punkti peale. Kas emb-kumb neist võiks olla võimeline seda vahet norralasega tagasi tegema?
Kui Rooth kusagil põrub, siis muidugi! Odaviskes on ühe meetri hind 15 punkti, 1500 meetris on üks sekund väärt 6-7 silma.
Ka siis, kui tuua rekordseeriate kõrval mängu isiklikud rekordid, on jälitajad need, kel näib natukene rohkem varu. Roothil leidub paberil 36, Neugebaueril 48 ja Victoril 53 punkti.
Ent need erinevused on siiski nõnda väikesed, et pärast kaheksat ala on kuld ikkagi pigem Roothi ära anda kui Neugebaueri või Victori võtta.
Roothi kahe viimase ala teoreetiline varu: 36 punkti
Odavise: rekordseeria 63.71 / tippmark 66.12 - 36 punkti varu
1500 m : rekordseeria 4.29,66 / tippmark 4.29,66 - 0 punkti varu
Neugebaueri kahe viimase ala teoreetiline varu: 48 punkti.
Odavise: rekordseeria 56.64 / tippmark 58.99 - 36 punkti varu
1500 m: rekordseeria 4.44,61 / tippmark 4.42,68 - 12 punkti varu
Victori kahe viimase ala teoreetiline varu: 53 punkti
Odavise: rekordseeria 68.05 / tippmark 71.56 - 53 punkti varu
1500 m: rekordseeria 4.39,67 / tippmark 4.39,67 - 0 punkti varu
Nüüd jõuame aga otsapidi meite meesteni. Kui keegi eespool nimetatud triost kahe viimase alaga - ennekõike vaatame siiski odaviske poole - «oma» ära ei tee ja/või peaks näiteks 100 punkti lauale jätma, on sel samal laual potentsiaalselt ka medal.
Ermil, kes kaheksa ala järel 8580 punkti kursil, on all väga tugev odavise. Juunikuisel Rooma EMil sai ta kirja ka absoluutset isiklikku rekordit tähistava 62.71.
1500 m läbis Erm tol võistlusel 4.24,95ga. Isiklik tippmark on 2 sekundi ja 76 sajandiku võrra parem. See tähendab viimasel alal 19-punktilist vahet.
Vajadusel jaksab valitsev Euroopa meister kindlasti joosta, aga ilmselt on 1500 m jaoks vahe [medali jaoks] juba liiga suur. Ta vajab, kas ise odaviskes väga suurt õnnestumist või konkurendi apsu.
Õiglasel, kelle kurss 8564 peale, leidub isiklikku rekordit (72.46) vaadates odaviskes justkui varu (rekordseerias 70.45), aga 70 meetri ületamine pole ka päris igapäevane tegevus. Tõsi, vaatamata põlvemuredele paistab tema vorm väga hea. Kaks meetrit tähendab praeguses kontekstis 31 silma.
1500 m võib pärast odaviset minna korralikuks omavaheliseks madinaks, sest Erm ja Õiglane jooksevad vägagi ühte auku. Neist viimasel ongi tippmark 4.23,43 joostud mullu rekordseeria sees.
Ehk Õiglase puhul kehtib täpselt sama jutt, mis koondisekaaslase puhul: viimastel aladel läheb tarvis enda ideaalset õnnestumist, aga veidi ka teiste abi.
Kõige realistlikum tundub sihtida neljandat kohta, sest potentsiaalse esikolmiku järel tuleb suur auk. Ent sellele kohale ihuvad hammast teisedki mehed.
Sven Roosen liigub 8597 punkti kursil. Rekordseerias viskas ta oda 64.04 ja läbis 1500 m 4.20,77ga. Neist viimases on võrreldes tippmargiga ka paar sekundit varu. Meie mehed ongi tema järel virtuaalselt viies-kuues.
Harrison Williams liigub 8552 silma peale. Rekordseerias viskas ta oda 59.07 ja jooksis 1500 m 4.35,30ga. Aga viimasel alal on tal kirvega võttes üle seitsme sekundi (loe: 49 punkti) puhvrit.
Ja vahest kõige ohtlikumgi: Ayden Owens-Delerme, kelle kurss praegu 8526 peale. Odaviskest on puertoricolasel all isiklikku rekordit tähistav 59,28, kuid 1500 meetri jooksus…
Rekordseerias läbis ta distantsi 4.45,59ga, kuid tippmark on enam kui pool minutit parem: 4.13,02. Punktikeeles tähendab see 214 lisasilma, mis võiks Owens-Delerme teoorias ka medalimängu tõsta!
Viimase ala iseloomu joonistab välja odavise. 1500-s rekordseeriad enam ei maksa, joostakse konkreetse konkurendi vastu aega silmas pidades.
Karel Tilga liigub 8450 punkti ja kümnenda koha kursil. Teoorias võib ta eespoolgi kaarte segada, sest rekordseerias viskas ta oda 66.42, tippmark on aga koguni 73.36. Neist viimase põrutas ta kolm suve tagasi Tokyo mängudel läbi vigastuse. 1500 m on all 4.20,73.