Jalgrattaspordi grupisõidus sai Eesti Pariisi olümpial välja panna ainult ühe mehe. 21-aastane Madis Mihkels võitles kõvasti, kuid eelviimasel linnaringil jäi veidi maha ja pälvis 30. koha. Enamat polnud täna võtta.
PM PARIISIS ⟩ Madis Mihkels: mõne korra hüppasin minekutesse, aga need ei läinud kuhugi
Millise tundega Mihkels elu 273 km pikkuselt rajalt ära tuli? «Enam-vähem. Lõpus eelviimasel ringil osutus munakas (munakivikate – V.A.) liiga raskeks. Andsin endast parima ja ses mõttes võin rahule jääda. Elu jalg just päris ei olnud, aga halb ka mitte. Tunne oli üpris hea,» vastas Mihkels.
Sõidu alguses võttis peagrupp asja rahulikult. Kui aga pedaalidele hakati vajutama, muutus sõit päris pööraseks. «Minu jaoks juhtus see oodatust hiljem. Algus oli väga lihtne. Keegi ei tahtnud ühtegi liigutust teha ja vahiti üksteisele otsa. Sõitjad olid päris ärritunud, aga samas keegi midagi tegema ka ei hakanud. Kuni lõpuks Taani, Holland ja Belgia leppisid kokku, et hakkavad vahet kontrollima.»
Treener Alo Jakiniga oli kokku lepitud, et Mihkels jälgib suuremate tiimide ratturite tegevust ja usaldab oma kõhutunnet. «Enne linnaringidele jõudmist oli rünnakukatseid, ma paar korda ka proovisin ka sisse hüpata minekutesse, kus keegi nendest kolmest riigist sees on. Aga need minekud ei läinud kuhugi.
Lõpus oli võidusõit juba väga-väga kiire. Riigid enam asja kontrollida ei suutnud ja siis hüpati pundist ükshaaval minema. Kellele sobis, hüppas kaasa. Nii see lahku-kokku käib kogu aeg.
Tunnet, et langesin mängust välja, ei tekkinud kordagi. Kui maha jäin, ei jäänud pika vahega. Tükk aega üritasime väikese seltskonnaga järele sõita, mingil hetkel polnud see ka võimatu. Ees oli natuke suurem ja tugevam grupp. Lõpus sõitsime täiega, et eesmisi kätte saada, aga see vist ei olnud võimalik,» rääkis tartlasest rattur.
Kas tal olnuks kusagil variant end veidi kõrgemale kohale vinnata? «Kui oleksin teise linnaringi tõusu natuke eestpoolt alustanud, olnuks imepisike võimalus too ring üle elada, aga järgmisel ringil oleksin nii või naa maha jäänud,» ei jäänud Mihkelsil, kes elus on varem kolmel korral sõitnud ligilähedaselt sama pika (250-260 km) distantsi, midagi kripeldama.
Eesotsas võttis belglane Remco Evenepoel kätte, lihtsalt sõitis rivi etteotsa ja piisavalt palju enne lõppu tegi ka viimase, otsustava rünnaku. «See oligi tema poolt puhas jõudemonstratsioon. Need ei ole aiapostipaugud, mida seal muidu pandi. Ta lahendas asja puhtalt jõuga ära,» kommenteeris Mihkels.
Olümpiakogemusega jäi ta väga rahule ja on Pariisist saanud ainult positiivseid emotsioone.
Treener Jakin märkis: «Madis on veel noor poiss ja tal on ees olümpiaid, kus paugutada. Müts maha, et ta ilusti lõpetas. Muidugi ootasime, et ta jõuaks esikümnesse, see olnuks ülisuper, aga mul ei ole talle ühtegi etteheidet.»
Nii et järgmisele olümpiale nelja aasta pärast Los Angeleses? «Ma pole sealse raja profiiliga üldse kursis, aga loodan väga!» kostis Mihkels.