PM PARIISIS ⟩ Olümpial imet teinud Õiglane: täiesti müstiline, mis juhtus

Kümnevõistleja Janek Õiglane tõestas taas, et ta on suurvõistluste mees. Vändra sõdalane võitles end Pariisi olümpial teise päevaga 15. kohalt viiendaks! Seda kõike põlvevigastuse kiuste.

Avapäeva õhtul rääkis 30-aastane dekatleet, et teda hoiavad elus vaid füsioterapeut Risto Jamnes, arst Mihkel Mardna ja valuvaigistid. Jätkati sama plaaniga: toimis!

«Ma tänan kohe Ristot ja Mihklit, nad aitasid mind 24/7. Tegid kõik võimaliku, et üldse suudaksin jalgel olla. Peal teivashüpet läks olukord päris kehvaks, oli väga raske liikuma saada. Aga sain liikuma. Minu jaoks on täitsa müstiline, mis täna juhtus,» kirjeldas Õiglane esimesi emotsioone.

Janek Õiglane koos abikaasa Kendraga. Foto: Tairo Lutter

Ta pani kokku võimsa teise päeva. Õiglane läbis 110 m tõkkeid 14,45ga, heitis ketas 43.39, hüppas teivast 5.30, viskas oda 71.89 ja läbis 1500 m 4.25,59ga. Finiši järel vaatas tabloolt vastu 8572 punkti. Varasem tippmark purunes 48 silmaga. Huvitaval kombel jäi kuuenda koha noppinud Johannes Erm talle alla vaid kolme punktiga.

«Sai päris palju pisaraid valatud. Võtsin seda olümpiat, kui oma elu esimest ja viimast. See on väga ülev tunne. Kui tuled olümpiale 15. või 17. isikliku rekordiga, siis on raske mõelda, et lõpetan isegi kuue parema hulgas,» arutles Õiglane heldimusega.

«Ma olin pärast esimest päeva 15. kohal. Muidugi, kaks väga tugevat konkurenti said nulli, sellest on väga kahju. Aga see on kümnevõistlus. Selliseid asju juhtub. Viies koht oli minu jaoks emotsionaalselt nagu medal. Tulevikus keegi võib-olla ei mäleta seda, aga minu südames trumpab ta kõik tiitlivõistlused üle.»

JANEK ÕIGLANE 8572 (10,89; 7.25; 14.58; 1.99; 48,02; 14,45; 43.39; 5.30; 71.89; 4.25,59)

Tunnete radadel jätkates... Teivashüppes leidis aset maagiline moment. 5.10 esimesel katsel saatis Õiglast tummine rokilugu ning ta näis seda täiega nautivat. Aga hüpe läks untsu. Siis dünaamika muutus. Tolleks hetkeks üksi konkurentsi jäänud päevakangelane palus publikult vaikust. Seda polnud enne juhtunud. Ka kõlaritest keerati heli maha.

«Huvitav. Mäletan, et 2016. või 2017. aastal Götzises lasti ka AC/DC «TNT» lugu. Kui see peale läks, tulid kohe külmavärinad. Mul läks rütm täiesti paigast ära. Olin nii aktsioonis. Pidin maha rahunema. Ma ei tahtnudki mingit plaksu saada. Vajasin oma rütmi. Natuke jalgu liigutades. Kui kuulen end jooksmas, kuulen rütmi kõige paremini,» selgitas Õiglane.

See mõjus. Lõpuks parandas Õiglane isiklikku rekordit 11 sentimeetriga. 5.30 ületades olid kümned tuhanded pealtvaatajad šokist ikka vait. Väikese pausi järel tõstis Õiglane kaks kätt üles ja publik hullus!

«Lõpus üksinda hüppama jäädes ei kuulnud midagi muud, kui [sammude] põmm-põmm-põmm... Imelik oli nii paljude inimeste ees haudvaikuses olla. 5.30 oli välk selgest taevast. Teadsin, et võin 5.20 hüpata, aga kuidagi ukerdasin 5.30 üle,» lisas ta.

«See on üks kõige suurem põhjus, miks sporti teen. Selliseid emotsioone ei saa kuskilt mujalt. Terve aeg olid külmavärinad. See on see, mis ajab mind igal hommikul üles.»

Janek Õiglane valitses Stade France'i. Foto: Tairo Lutter

1500 meetri eel oli Õiglane veel neljas. Temast kihutas aga mööda hiilgava jooksu teinud hollandlane Sven Roosen. Lõpuks jäi neid lahutama 35 punkti.

«Kui kutid ees jooksid, oli plaan nende taga olla nii kaua kui võimalik. Teadsin, et Roosen on väga tugev sportlane. Arvasin, et Ayden [Owens-Delerme] jookseb paremini. Ütlen ausalt, mul oli plaan joosta Jussi taga nii kaua kui võimalik. Teadsin, et ta on heas jooksuvormis, aga viimasel 200 meetril hüppas normaalne karu selga. Selline tunne, et jooksin koha peal, teised jooksid eest ära ja mul ei olnud midagi võtta,» rääkis Õiglane.

«Ütlen ausalt, et [lõppu] ei mäleta. Virvendas ees, see oli kohutav. Elu teine aeg. Aja mõttes väga kõva. Kuklas oli mul mõte, et tahaksin joosta aega, millega saaks 8550 punkti, et saaks järgmise aasta MMile peale. Ja veel lõpuks 8572...»

Kas oli seda kõike väärt? «Muidugi! Ma ei vahetaks seda valu mitte millegi vastu,» kõlas kiire vastus.

Lisaks emotsioonidele oli teine päev ideaalilähedane ka sportlikult. Õiglane tunnetas juba viie ala järel, et kui põlv vähegi vastu peab leidub potentsiaali. Aga kas just nii palju.

«Olin mentaalselt valmis. Aga mingitel momentidel pidin [avapäeval] tagasi hoidma. Kaugushüppes tegin kaks katset. Kõrguses oleksin tahtnud rohkem hüpata. Aga väga targad inimesed Mardna ja Jamnes ütlesid, et homne on ka veel vees. Võib-olla on põlv täitsa paistes,» meenutas Õiglane.

Kutu, aga rahul! Foto: Tairo Lutter

Tasub meelde tuletada, tegemist oli tema esimese olümpiaga. 1500 meetri jooksu järgset tunnete tulva aga mujalt ei saagi.

«Olümpia on püha. Spordipüha tuleb iga nelja aasta tagant. Pisar tuli sellest ka, et teadsin, et see on üsna kindlalt mu viimane olümpia. See oli ka üks põhjus teha selline võistlus. Anda endast maksimum. Imelik, kui ma oleks kurb või tuim. See tuli kõik otse südamest,» arutles Õiglane, kelle aitasid finišisse ja ajakirjanike ette õnnejoovastus ja...

«Mul on sees praegu palju kompvekke. Mul oli kommipidu kaks päeva. Homme hommikul on kindlasti päris valus ärgata, praegu on põlv päris kehvas seisus.»

Ta lõpetas: «Mul oli eelkõige suur au siin kahe suure mehega, Jussi ja Kareliga (Karel Tilga – J.J) koos võistelda. Nemad on ka kõvad mehed. Pange see ka kirja!»