:format(webp)/nginx/o/2024/08/04/16266754t1hc99f.jpg)
Janek Õiglase treener Ryan Baily ütles kümnevõistluse avapäeva järel, et kuigi tema hoolealust kimbutavad erinevad probleemid, läheb meie mees kindlasti isiklikku rekordit jahtima. Nõnda ka läks: Vändra vägilane viis tippnumbrid 8572 peale, mis andis olümpial viienda koha.
«Ma teadsin, et kui Janek suudab hoida täna sama mentaliteeti, mis eile, siis ta lihtsalt leiab selle viisi. See on miski, mida suured kümnevõistlejad teevad - nad leiavad lihtsalt viisi,» selgitas ameeriklane, miks ta nõnda väga hoolealusesse uskus.
Baily sõnul pole Õiglane küll kõige suurem ja tugevam sportlane, aga ta oskab staadionil olevat energiat erakordselt hästi ära kasutada ja enda jaoks tööle panna. «Usun, et Janek üllatas täna veidi ennast ka, aga see kõik algas tema suhtumisest,» jätkas juhendaja.
«Kui sa elad hetkes, siis võib väga palju imelist juhtuda. Selline Janek ongi ja seda pole võimalik õpetada. Küll võiksid väga paljud sportlased sellest õppida, sest see on lihtsalt eriline.
Kui teivashüpe [kus Õiglane viis rekordi 5.30 peale] polnud kümnevõistlust jälginud eestlaste jaoks võistluse tipphetk, siis... Janek lihtsalt lõbutses ja pani püsti ühe korraliku show. Kui sa seda oskad, siis suudad võistleda ka tasemel, milleks ei uskunud, et oled võimeline,» sõnas Baily.
«Ei, suurte võistluste puhul mitte. Mina tean teda muidugi vähem kui teised, aga kõik, mida olin tema kohta varem kuulnud oli: «Oota, kuni näed teda võistlemas!» Olin seda kuulnud, aga...
Janek näeb treeningutel väga palju vaeva, aga võistlustel ta lihtsalt lõbutseb. Ta teab, et kogu raske töö on tehtud ja nüüd on show aeg. Olin seda varem kuulnud, aga nüüd nägin viimaks oma silmaga. Nõnda olingi eilse põhjal veendunud, et ta suudab täna midagi erilist kokku panna.»
/nginx/o/2024/08/04/16266872t1h273a.jpg)
«Janekul tuli lihtsalt unustada, et tal on hädad. Jah, põlv võis teda küll häirida, aga ta ei tohtinud lasta sel võimust võtta. Mida Janek siis tegi ja mis on väga tark lüke - me ei rääkinud sellest kordagi, vaid lihtsalt hoolitsesime põlve eest.
Me ei teinud põlvest teemat, sest väga sageli muudab asjad rääkimine probleemi hullemaks. Janekiga me aga seda ei teinud. Me ei öelnud tõesti mitte midagi selle kohta, mitte keegi tema abilistest.
Me ainult hooldasime teda ja hoidsime tema pea õige asja juures. Me ei teinud asjast probleemi ja see ongi vahel parim, mis sa saad teha. Täna, enne tõkkejooksu ta mainis põlve korra ja sai veidi ravi, aga seejärel jätsime selle taas sinnapaika.»
Janek saatis mulle eile õhtul sõnumi: «Pagan võtaks, treener, tunne on ülip**k, aga mul oli lihtsalt nii lõbus» (f**k, coach, I feel so s**t, but damn that was fun - K.J).
Ja täpselt nii oligi! Jah, tunne oli vahepeal kohutav, aga see polnud oluline, sest teadsime, et nii juhtub. Janek teadis samamoodi, et nii juhtub - ta on juba kogenud sportlane. Ta teadis, mis teda teisel päeval ees ootab, aga see kõik oli lõbus!
Kõik sõnumid, mis ma võistluse jooksul sain: sõpradelt, kolleegidelt, teistelt sportlastel - kõik ütlesid, et Janek oli kõige ägedam sportlane keda vaadata, sest ta lihtsalt lõbutses areenil. Ja see loebki! Ela hetkes ja ammuta kogu ümbritsevat energiat - siin oli ju täismaja, 80 000 inimest - ja pane neile vastutasuks püsti üks korralik show. Seda Janek ka tegi!
/nginx/o/2024/08/03/16266735t1h523b.jpg)
«Teivashüppes oli alguses taganttuul, kuid seejärel see kadus: nõnda tuli sportlasel sellega vaeva näha. Aga teivashüpe ongi kümnevõistluse üks võtmealades, sest see on kaheksas ala.
Kui see kätte jõuab, oled sa juba väsinud ja paljud sportlased lihtsalt üritavad kuidagi viimaseid jõuvarusid kokku võtta. Mida aga Janek tegi: ta hoidis terve võistluse ülimalt targalt energiat kokku.
Kui loeme ta katseid: ta hüppas kõrguses kõigest kuus korda, teibas samuti ainult kuus katset ja tegi kauguses kaks hüpet. Ta säilitas enda energiat, seega kui teivashüpe kätte jõudis, oli ta [kaheksanda ala kohta] ideaalses seisus. See näitab sportlase küpsust, tarkust ja arusaama oma kehast - mida ta kannatab ja mida mitte.
Kõrgushüppes lõpetasime sealjuures ju ise 1.99 peal. Meil polnud vaja muutuda punktide nimel ahneks, et seeläbi põlvele võib-olla rohkem viga teha. Meil tuligi targalt mängida ja seda Janek ka tegi. Müts maha selles mõttes tema ees. Janek teadis ja tundis enda keha ja seda, mida suudab.
Kusjuures, ainus koht, kus me sel teemal arutasime, oli teivashüpe ja kõrgus 5.20. Sest kui ma seal tehtud hüpet nägin, siis ütlesin talle: «Janek, üks veel, selline võimalus tekib vaid kord.»
Sest ma nägin video pealt, et temas on 5.30 olemas. Mõistsin, et ta vajas kõigest ühte katset ja see ei oleks meid liiga ohtlikusse olukorda pannud. See oli ainus risk, mis võistluse jooksul võtsime - too üks katse 5.30 peal.
Just. Kui ta ajanuks selle maha, siis jäänuks nii. Aga läks teisiti ja õnneks alistus seejärel ka 5.30.
/nginx/o/2024/08/04/16266873t1h4322.jpg)
Janek kannatas, aga ta teadis seda! 1500 meetri eel ütles ta mulle: «treener, ma vihkan seda, kuidas ma kohe kannatama hakkan». Vastasin talle: «Jah, aga pea meeles, see on kõigest ajutine. Varsti on kõik läbi».
Aga kümnevõistleja, kes teab, kuidas kannatada, jookseb ka head 1500 meetrit, sest keegi ei treeni selleks alaks. See ongi puhas kannatamine!
Ei, seda poleks ma osanud ennustada, ent temagi oli üks, kes areenil lõbutses. Arvasin, et kui Leo [Neugebauer] teeb [teisel päeval oma] keskpärase päeva, siis läheb ta kullaga koju. Aga ta andis paaril alal ära ja teised suutsid selle ära kasutada.
/nginx/o/2020/01/29/12901626t1h45a5.jpg)