Johannes Erm pani Pariisi olümpial kokku vägeva kümnevõistluse, tulles 8569 punktiga kuuendaks. Ka juhendaja Holger Peel jäi hoolealuse etteastega rahule, kuid mõistagi jäi ka tema hinge kriipima üks suur teivashüppe okas...
PM PARIIS ⟩ Ermi treener: medalid pandi kandikule ritta, aga paraku jäi teivashüppe praktikast puudu...
Holger, muret ei ole. Oli väga vägev, aga tegelikult oleks võinud olla veel vägevam. Kaheksas ala ja teivashüpe - mida treener ütleb selle kohta? Mis seal juhtus?
Mis seal ikka juhtus. Ei juhtunudki midagi. Juhtus see, et meil läks suvine periood nässu. Ta pidi võistlema Eesti meistrivõistlustel teivashüppes, pidi võistlema Balti matšil. Tal lihtsalt ei olnud võistluspraktikat. Selle taha asi jäigi. Muidu oleks võinud 5.20, võib-olla isegi 5.40 hüpata.
Juunikuisel Rooma EMil 5.20 ikkagi tuli. Kas see oli siis pime kobin?
Ei-ei! Seal oli ju tagasihoidlik, see tulemus ei ole päris tema võimete kohane. Ta hoiab nii kõrgelt kinni, et võib palju kõrgemale hüpata. Paraku oli see hüppepraktika probleem.
See, mis kõik juhtus teivashüppesektoris, kaks meest said nulli, juhtus enne tema katseid. Kas see võis mõjutada?
Ma ei tea, kas see Johannest mõjutas. Mind mõjutas kindlasti, siis pandi kandikul kõik medalid sinna kolmekesi ritta. Oli võimalus mängida kõrget mängu. Aga hüppepraktika jäi puudu, ta ei saanud korralikke võistluskogemusi.
Aga see hullumeelne kevad! Minu meelest ei ole mõistlik nii käituda. Tuleb teha kindla süsteemi järgi ja ei tohi teha kõrvalehüppeid. Sel aastal olid sunnitud käigud. Ta oli kolmas number, ta pidi kogu aeg tõestama, et väärib siia pääsemist.
Kas tagantjärele vaadates oleks saanud mõne võistluse ära jätta?
Kui oleks saanud omavahel kokkuleppele, siis küll. Aga noormees tahab ka võita ja ta on juba võitnud.
Seda ei võta temalt keegi ära, see on ju väärtus.
Eks olümpia kuues koht on ka väärtus. Minu jaoks oli miinimumprogramm tulla kaheksa hulka. See oleks selles seltskonnas samuti auväärne. Aga ta võitles kuuenda koha välja ja peaaegu 200 punkti jäi puudu.
Midagi ei ole teha. Arvan, et noorele mehele on kogemusi vaja.
Kui palju need «oleksid» teid ja Johannest sööma jäävad? Sest kui oleks 5.10 hüpanud...
... siis oleks medal.
Ja 5.20 hõbe.
Ja 5.30 kuld. Ilmselt oleks siis odaviske tulemus ka parem olnud, sest emotsioon läks välja.
Aga kui palju jäävad sööma?
Ei jää sööma. Poiss sai ise valmis, ütles, et kui teen elu teise tulemuse, olen hästi teinud. Ta sai ise aru, et suvel kuhjunud probleemid mõjutasid võistlust. Ei tahaks tulevikus enam kaevelda sellega, et kas me saame võistlusele või ei saa, et oleks selge sott. Ermi puhul on ju kogu aeg selge, et ta on kõva võitleja.
Tokyo MM-norm 8550 sai ikkagi tehtud. On see kerge kivi ikkagi südamelt järgmist aastat silmas pidades?
Arvan, et ei ole nüüd jah vaja väga närveerida. Norm sai nüüd topelt ka. Napilt küll, aga topelt (Erm ületas MM-normi ka Rooma EMil, mis läheb tagantjärele arvesse - K.J.).
Kui tulevale hooajale ette vaadata, tuleb talvel kaks tiitlivõistlust: esmalt sise-EM Amsterdamis ja seejärel sise-MM Nanjingis.
Natuke lihtsam olukord. Sel aastal oli väga raske olukord. Järgmisel aastal pole minu arust küsimust kummaski talvises tiitlivõistluses, siis võtta aeg maha ja teha korralik kevadine ettevalmistus. Sel aastal juuni alguses tiitlivõistlus raskendas väga olukorda.
Sellest tiitlivõistlustest rääkides, siis mõningatel aastatel on 8200 punktiga saadud kõrgeid kohti, nüüd oli Karel Tilga oli 8377-ga 11. Sealjuures said kaks meest, Damian Warner ja Sander Skotheim veel nulli...
Jaa, nad olid väga kõrges mängus, medalimängus. Isegi kui absoluutne tipp ei ole praegu sähvatanud, siis üldine tase on väga kõrge. Siia tuli 15 meest rekordiga üle 8600 punkti. Ja et Janek mängis nii kõrget mängu ja tuli viiendaks – ta on samasugune publikuvampiir nagu [Itaalia kõrgushüppaja Gianmarco] Tamberi.
Kas läksite 1500 meetris Õiglast ründama ka?
Johannes üritas kindlasti. Sest järsku ootamatult oli Janek temast ees. See oli talle üllatus, ta ei arvestanud sellega.
Nüüd vähemalt on see asi tehtud, mida ütlesite, et peale Erki Noole pole pärast 1991. aastat ükski Eesti kümnevõistleja jõudnud olümpial esikümnesse.
Jah. Viies ja kuues koht olümpiamängudel olid puudu. Nüüd on veel oodata seitsmendat ja kaheksandat! Üks, kaks, kolm ja neli on tehtud. Ammu!
Täpsustav märkus: 1. koht - Erki Nool (2000, Sydney), 2. koht - Rein Aun (1964 Tokyo), 3. koht Aleksander Klumberg (1924, Pariis), 4. koht - Uno Palu (1956, Melbourne)
Johannesel jäid mingid alad keskpäraseks, aga mõnel tuli sähvatus, näiteks kõrgushüppes.
Kuna meil kevad jäi lünklikuks ning pärast Euroopa meistrivõistlusi tekkis mitmeid isiklikke probleeme, mis takistasid ettevalmistust, siis arvan, et ta tuli väga hästi välja. Sest ta ei olnud üldse nii heas vormis kui kevadel. Ta pigistas kivist vett välja, aga teivashüpe läks, nagu läks.
Muid puudujääke sel võistlusel polnud. Ta võttis enam-vähem kõik endast välja. Oli mõni puhttehniline probleem, kaugushüppes või kuulitõukes väikesed äpardused. Neid võib ju taga nutta. Aga nutta pole midagi, sest võistlus käibki ainult sellel hetkel ja selles olukorras.
Olete kokku pannud tiimi ja ühe hooajaga võitnud kaks tiitlivõistluste medalit, sealhulgas Euroopa meistritiitli, ning nüüd tulite olümpial kuuendaks. Tegelikult on see aasta ju väga hästi läinud.
Ütleme nii, et Johannese jaoks võib-olla isegi natuke liiga hästi läinud – Euroopa meistritiitel on ikka nabakümme! Tugev külg on see toetus ja ta tajub, et tema pärast muretsetakse. See on kõige tähtsam. Mees on vastutustundlik. Aga ta on võimeline tegema veelgi rohkem punkte.
Kui asjad laabuvad ja saab aastakese veel koos teha, siis usun, et sealt ehitab päris kõva mehe veel välja.
Kas on plaane tiimi veel timmida-täiendada või läheb samamoodi edasi?
Ma küll ei näe erilist vajadust, et oleks tarvis lisaks. Abitreenerid on meil kõik selle mõttega, et nad annaksid talle mõtlemist, kindlust, et nad oleksid heaks vahelduseks. Sest kui minusugune vana jurakas räägib temaga treeningust, on see väga väsitav. Sest seda on ta kuulnud 14 aastat.
Kas ja kui palju see rõõmustab, et siin oli kaks päeva täismaja? Äkki on ajad päris head?
Eks prantslastel oli oma lootus, täismaja tuli kohe hommikul vara. Kell 10 ja kõik on täis! See oli kõva. Aga asjatundlikku publikut on ikkagi ainult Götzises. Seal iga mees teab täpselt, mida keegi teeb. Hindan väga kõrgelt Götzise võistluse promo, mida nemad teevad, et kümnevõistlus oleks pildis.
Lõpetuseks palun kommentaari ka esikolmiku, eriti võitja Markus Roothi kohta!
Poole võistluse peal oli selge, et Rooth on favoriit. Sellepärast, et ta tegi ikkagi alalt alale kogu aeg oma parima. Ta jätkas niimoodi lõpuni, tema närv pidas vastu.
Talvel ütlesin, et need linnud, kes talvel laulavad, on suvel kassi kõhus. Nagu nägite, oligi kogu esikolmik kassi kõhus (Glasgow sise-MMi võitis Simon Ehammer, seda Sander Skotheimi ja Johannes Ermi ees - K.J.).
Ei tasu talvele väga suurt rõhku panna, kümnevõistlus on suveala. Selleks on vaja kaht ettevalmistussüsteemi. Teha sügisele ettevalmistus, minna talvele vastu, teha üks korralik võistlus või mõni üksikalade võistlus, ja minna edasi kevadise tsükliga, mis meil jäi sel aastal tegemata.