PM PARIISIS ⟩ Tilga: füüsiliselt olen ühes tükis, aga tegelikult vist pole. Ei tea, kuidas lõpuni jõudsin

Karel Tilgal oli raske, aga ta pingutas lõpuni. Foto: Tairo Lutter

Karel Tilga tunnistas pärast Pariisi olümpiat ausalt, et seljataha jäi mitmes mõttes karjääri kõige raskem kümnevõistlus.

«Füüsiliselt olen ühes tükis. Aga tegelikult vist pole. Igalt poolt valutab. Vaimselt ja füüsiliselt kindlasti elu kõige raskem kümnevõitlus. Korralik Ameerika mägi,» kirjeldas 26-aastane dekatleet esimest emotsiooni.

Mullu MMil neljandana lõpetanud Tilga kaks päeva kulgesid läbivalt raskelt, üksikute suuremate õnnestumistega. Kui korrakski hakkas päike pilve tagant piiluma, siis…

KAREL TILGA 8377 (11,01; 7.16; 15.88; 1.99; 48,67; 14,66; 50.13; 4.70; 64.16; 4.26.41)

«Võistlus algas põlvevaluga. Siis panin teivashüppes kolksuga vastu maad. Siis hakkasid teised kohad ka valutama. Enne oda hakkas kubemelihas valutama. Ma ei tea, kuidas lõpuni jõudsin. Valuvaigistite pealt vist,» nentis Tilga.

Kaheksas ala tõi korraliku ehmatuse kõigile. Tilga põrkus kõrgusel 4.90 teibaga nõnda õnnetult, et kukkus peaga vastu hoovõturada. Veidi end kogudes tõusis ta püsti, ent rohkem ei hüpanud.

«Teivast pole trennis väga teinud. 4.50 peal sain end alles käima. 4.70 peal tegin täitsa ilusa katse, aga selleks hetkeks oli põlv juba suhteliselt sodi. Võtsin mõnusa valuvaigistite kokteili sisse. Jätsin ühe kõrguse vahele, et jõuaks mõjuda,» avas Tilga tausta.

«Järgmise kõrguse ületamiseks oli vaja minna järgmisele teibale. Minu katse ajal oli vastutuul, mille oleks pidanud tagantjärgi vaadates ära ootama. Katse ära andma. Aga mul oligi 4.90 peal põhimõtteliselt üks katse jalas. Siis nägite, mis juhtus.»

Tilga elas teivashüppes üle ehmatuse. Foto: Tairo Lutter

Kõike arvesse võttes oli 8377 punkti ja 11. koht isegi hästi!

«Jah... Arvestades, millised on viimased neli kuud olnud. Üritad olümpiaks vormi saavutada, samal ajal üritad põlvevigastusest taastuda. Siis üritad mitte liiga palju trenni teha, aga ka mitte liiga vähe. Siis teed MRT-sid. MRT-d ütlevad, et põlv ei parane, nagu võiks. Ma ei tea...» oli ta nõutu.

Siiski leidus motivatsiooni kümnevõistlust lõpetada! «Tegin esimese päeva ära ja mõtlesin, et nüüd on pekkis. Kauguses läks 150 punkti kaduma. Vaatasin, et siit tuleb mingi 8100 punkti. Aga panin endale mingi punktitabeli kokku: võin veel 8500 teha. Ise ka ei saanud aru, kuidas see veel võimalik on. Aga siis panin peaga vastu maad,» nentis Tilga.

Lisaks poolikuks jäänud teivashüppele tegi Tilga kubemelihase mure tõttu odaviskes vaid ühe katse. 1500 meetris ei saanud ta pitsituse tõttu täiega lõpuni pingutada. Kokkuvõttes läks elu teine olümpia nii nagu esimene Tokyos: põhimõtteliselt algusest lõpuni vigastust trotsides.

«Jah, aga 1300 punkti rohkem!» võttis ta asja huumoriga. «Kui samamoodi edasi läheb, siis Los Angeleses [olümpial] hakkab tulema, kurat! 9500 [punkti].»

Kas Pariisist võib koju lennata uhke ja õnnelikuna?

«Ma ei tea veel. Olen järjest intervjuusid andnud. Iga kord vastus muutub. Seedin ikka veel seda kõike, mis juhtus. Tahaks olla enda üle uhke, et tegin 8400 poolsandina. Aga samas see polnud see, mida siit tahtsin. Ma ei tea...» tõdes Tilga.

Vaatamata puudulikule ettevalmistusele ei olnud olümpial osalemine kordagi küsimärgi all. «Ma ei tea, mis on eestikeelne sõna, aga olen delulu. Ma ikka lootsin, et kõik läheb hästi. Lõpuni välja. Aga kaugushüppes tuli reaalsus – tuhh, näkku! -150 kohe. Aga seda mõtet polnud, et ma ei tule,» sõnas ta.

Nüüd ootab ees puhkus ja ravi!