:format(webp)/nginx/o/2020/01/06/12853267t1h10eb.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/08/04/16268735t1hbb4c.jpg)
«Mul oli kommipidu kaks päeva,» viitas Pariisi olümpia kümnevõistluse viienda kohaga lõpetanud Janek Õiglane teda reel hoidnud valuvaigistite kogusele. Ent mitte ainult – vigastust trotsides elu parima tulemuseni jõudmise taga peitus palju enamat.
PM PARIISIS ⟩ Valuvaigistikokteilid, teibid, elektriravi jne ehk kuidas sai Õiglane vigastuse kiuste olümpial särada
30-aastane vändralane lendas elu esimesele olümpiale olukorras, kus vasaku jala põlvemured olid tema ettevalmistust oluliselt seganud. Hüppealade praktika põhimõtteliselt puudus. Sellele vaatamata kogus Õiglane lõpuks isiklikku rekordit tähistavad 8572 punkti.
«[Arst] Mihkel Mardna ja [füsioterapeut] Risto Jamnes on mind täna nii rõvedalt putitanud, et... Nad on mind elus hoidnud. Loodan, et hoiavad ka homme. Neid kahte tarka inimest olen täna kuulanud,» ütles Õiglane avapäeva järel, reedel.
Võistluse järel ta lisas: «Ma tänan Ristot ja Mihklit, nad aitasid mind 24/7. Tegid kõik võimaliku, et üldse suudaksin jalgel olla.»
Vestlustest on läbi käinud märksõnad «kommid» ja «valuvaigistikokteilid». Postimehe vestlusest Mardnaga selgus, et taustal käis pidevalt vilgas töö.
Täpne plaan
«Väga detaili ei tahaks minna, aga tegemist on hüppajapõlvega. Häda on selles, et see on ka tema tugi- ja tõukejalg. See põlv saab kümnevõistluse käigus rohkem koormust kui teine,» avas Mardna tausta.
«See, et saime ta kamba peale korda sätitud, valuvabavalt võistlema, ei tähenda, et oleksime ta terveks ravinud. Võtsime lihtsalt sümptomid maha. See ei ole jätkusuutlik. Ta peaks nüüd võtma aja maha, et põlv reaalselt korda saada.»
Aga asi pole vaid vastikus tundes. «Valu tõttu hakkab sportlasel ka tehnika logisema. Ta hakkab teatud liigutusi kompenseerima. Kui sümptom õnnestub kõrvaldada, kaob vähemalt mingiks ajaks ajust tulev segav refleks ära. Saab rahulikult teha oma selgeks õpitud liigutusi,» täpsustas kogenud spordiarst.
/nginx/o/2024/08/04/16268722t1hc6aa.jpg)
Kogu olümpia kahe päeva jooksul käis täppistöö. Tähtis on ajastus. Palju näinud Mardna kuulub selles suhtes parimate sekka.
«Teame, kui pikaks ajaks saab lokaalse valu kõrvaldada. Olenevalt võistluse ajakavast ja aladest tuleb sättida tegevused nii, et saab valuvabalt läbida kõige tundlikumad alad. See on üks plaani osa,» selgitas Mardna.
«Teine osa on Jamnese töö. Tema jälgib tugiaparaadi lihaste osa ja hoiab need õigesti töös. Et ei tekiks lisapingeid. Kontrollib, et lihased oleks pingutuseks võimalikult heas korras ning valmis pingutust taluma.»
Kasutatakse erinevaid võtteid. «Teatud manipulatsioonid. Manuaalteraapia. Terapeutilised harjutused. Näiteks TECAR-teraapia. Elektri- ja külmaravi. Lümfidrenaaži aparatuur. Terve arsenal on kogu aeg töös,» loetles Mardna võimalusi lisaks tavapärasele massaažile ja võimlemisele.
Ajastus maksab
Ühes ravimitega efekt tekibki. Mida siis kurikuulus valuvaigistikokteil endast kujutab?
«Kõiki kaarte ei saa ka avada. Need on juba delikaatsed isikuandmed. Konkreetseid nimesid ei saa välja tuua,» vastas Mardna, kuid rääkis lahti põhialused.
«Laias laastus algavad valuvaigistid kõige lihtsamatest, mittesteroidsetest põletikuvastastest preparaatidest, aga lähevad välja kuni narkootiliste valuvaigistiteni. Kõiki on võimalik manustada nii suukaudselt, lokaalselt kui ka süstina. Oleme kasutanud erinevaid variante. Ka kombineeritult.»
/nginx/o/2024/08/04/16268725t1h4251.jpg)
Kui anda samasugune segu näiteks tavalisele kontoritöötajale, siis… «Kasutame terapeutilisi annuseid. Mingisuguseid hüperdoose ei anta,» jätkas Mardna.
«Nagu ennegi ütlesin, on asi ajastuses. Millal täpselt on start? Kui pikalt annab [ravim] efekti? Millal toime ära lõppeb? Olenevalt alast – millal on vaja anda järgmine doos? Milline on koormus põlvele ühe või teise ala puhul? Kas on vaja dünaamilist või kinesioteipi. Teipida jäigemalt? Äkki kasutada teatud liiki ortoosi?»
Ta toob konkreetse näite: «Näiteks odaviskes vajab sellises seisus põlv tugevamat fikseerimist. Vise toimub sirge jala pealt. Jalg ei tohi põlvest läbi vajuda. Valuaisting võib viia põlve läbivajumiseni. Siis tuleb odakaar oluliselt lühem.»
Mõned alad on nõudlikumad kui teised. Näiteks kõrgushüppes soovitasid Mardna ja Jamnes pärast 1.99 ületamist võistluse pooleli jätta. Õiglane võttis neid kuulda.
/nginx/o/2024/08/04/16268743t1h72f4.jpg)
«Lõpuks langetab sportlane ise otsuse. Meie saame anda soovitusi. Kõrgushüppes oli ta tõesti teinud hooaja parima võistluse. Vigastatud tõukejalalt. Me täpselt ei teadnud, kuidas on põlv järgmisel hommikul,» rääkis Mardna.
Siinkohal tuleb mängu ka matemaatika. Kümnevõistluse mõned alad on väärtuslikumad kui teised. Näiteks kõrgushüppes tulevad punktid raskemalt kui teivashüppes. Just viimasel tegi Õiglane vägevaima esituse, viies isikliku rekordi 5.30 peale. Kes teab, kas see juhtunuks ka avapäeval liigselt riskides.
«Sportlasel endal peab kuppel korras olema ja ta peab vaimselt olema valmis sooritust tegema. Ta peab teadma ja usaldama inimesi, kellega töötab,» arutles Mardna. Lisaks eelnimetuile ütleb sõna sekka ka treener, Õiglase puhul Ryan Baily. «See on koostöö.»
Ohutase oli teada
Valu peitmisega kaasnevad mõistagi ka riskid. Nagu Õiglane avapäeva järel ütles: põlv on lihtsalt tuim. Ehk puudub ka tunnetus, millal võib pingutuse piir kätte jõuda.
«Eks nii ongi. Aga kõik oli hästi selgelt kalkuleeritud eelnevate uuringute tulemuste pealt. Kui kõõluses olnuks struktuurseid muutusi, mingisugune väike rebend või midagi sellist, oleks võib-olla käitunud teistmoodi. Aga konkreetset rebendit polnud,» rahustas Mardna.
«Aparatuursed uuringud määravad ära, mida võid teha, mida mitte. Need näitavad ära ka riski: kui suur on näiteks kõõluse täieliku rebendi oht. Kõik otsused ja strateegia on selle peale üles ehitatud.»
/nginx/o/2024/08/04/16268766t1h989f.jpg)
Ta nõustub, et täiesti tervet kümnevõistlejat ilmselt ei eksisteeri. Õiglane arvas, et tema seisus poleks 75 protsenti kolleegidest olümpial võistelnud.
«Oleneb väga palju sportlase mentaalsest valmisolekust kannatada ja pingutada. Eks see oli ehk veidi meelevaldsena välja toodud. Ütleks, et 50:50. Neid kindlasti leiduks,» kommenteeris Mardna sportlase mõtet.
«Aga teame ka varasemast ajast neid, kes hoolimata vigastusele tahavad igal juhul olümpiale tulla. Kasvõi teades ette, et nad katkestavad. Selliseid juhtumeid on olnud ka Eesti koondises.»
Üks on kindel: Õiglase põlve enam endiseks ei saa. Aga tippspordi mõistes töökorda küll.
«Tervis on nagu raha. Kui sul on raha palju, aga käid sellega hooletult ümber, võid varsti vaeseks jääda. Täpselt samamoodi tervisega. Kui kulutad ebamõistlikult, ei säästa end õigel hetkel ega anna puhkust, siis tõenäoliselt on hilisemas elus tagasilööke,» tõi Mardna elulise näite.
Samas teavad kõik atleedid, millega on end sidunud. «Tippspordis maksab ainult tulemus,» resümeeris Mardna.
Suured koondised kadestavad eestlasi
Füsioterapeudi Risto Jamnese nimi ei vaja spordisõpradele enam tutvustamist. Tema roll ei piirdu sugugi vaid eelnimetatud ametiga.
Vara üles, hilja voodi, nõnda rikkus majja toodi. Need read sobiks hästi iseloomustama Jamnese Pariisi olümpia kümnevõistluse päevi. Koos doktor Mihkel Mardnaga anti hindamatu panus, et Janek Õiglane, Johannes Erm ja Karel Tilga edukalt finišisse jõuaks.
«Esimese päeva hommikul oli äratus 6.05. Teise päeva hommikul 5.20. Esimese õhtul sain magama öösel kell 1 ja 5.20 äratus. Aga tiitlivõistlustel on see tavaline,» avas James tausta.
Tema vastutusala on sportlaste liikumisaparatuur. Kasutuses on erinev tehnika, aga ka tavalised soojendus- ja võimlemisharjutused vastavalt alale.
Samas pole Jamnes ka suu peale kukkunud. Mingis mõttes võtab ta võistlustel psühholoogi rolli. Näiteks teivashüppe järel tuli aidata moraali uuesti üles viia nii Ermil kui ka Tilgal.
«Teeme nalja. Omad jutud. Viime sportlase uuesti tavalisse rutiini. Tavalised võimlemised. Uuele alale keskendumine. Mõtted mujale. Fookus uuesti paika. Lähme edasi,» selgitas Jamnes.
/nginx/o/2024/08/04/16268777t1h8829.jpg)
Lisades juurde alaliidu saavutusspordi juhi Kristel Berendseni ja Mardna saabki kokku vägev taustajõudude tiim.
«Teised, ka suurriigid, on sõna otseses mõttes Eesti mitmevõistluse peale kadedad. Nad näevad, kuidas meie taustajõudude ring toimib. Kristel on supertähtis inimene. Kogu aeg jookseb, ajab asja. Mida iganes vaja on. Lahendab kõik küsimused jooksvalt ära,» sõnas Jamnes.
«Meilt küsitakse: kuidas te neid asju teete? Aga olemegi nii pikalt koos olnud. Sportlased usaldavad meid. Nad teavad, et meilt tuleb toetus. Nad saavad keskenduda oma asjale. Kõik usaldavad üksteist. Sellepärast suurriigid meid kadestavadki.»