:format(webp)/nginx/o/2020/01/06/12853267t1h10eb.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/08/05/16269360t1h9785.jpg)
Neljandatel olümpiamängudel osalev 400 m tõkkejooksja Rasmus Mägi tõestas Pariisis taas, et temaga tuleb vaat et kõigil arvestada.
PM PARIISIS ⟩ Taas taset näidanud Rasmus Mägi: endal on ka imelik – olen üle 10 aasta sama juttu rääkinud
«Endal on ka imelik juba selles mõttes, et üle kümne aasta olen pärast eeljooksu sama juttu rääkinud: kontrollitud, sujuv jne. Aga nii oli jah – enda ülesande täitsin ära,» muigas Mägi.
Mais 32. sünnipäeva tähistanud tartlane lõpetas oma kolmanda eeljooksu ajaga 48,62 ja esimese kohaga. Ta edestas CJ Allenit kahe ja Alison dos Santost 13 sajandikuga. Finiši eel muutus olukord aga veidi kummaliseks, sest võit polnudki kõige etem tulemus.
«Ma ei tea, mis plaan teistel oli, aga mina sain läbi treeneri [kogenud kohtunikult] Peeter Randarult väikese soovituse, et teine koht eeljooksus võiks tähendada soodsamat rada poolfinaalis. Kui me sellises konkurentsis üldse millestki soodsast saame rääkida,» selgitas Mägi.
«Mõtlesin, et võtan Alleni lõpumeetritel ära, aga dos Santos võttis ka käigu välja. Viimasel hetkel veel pisut pidurdasin, aga ikkagi võit. Aga nii on.»
Et üldse nõnda saaks kavaldama hakata, oli tarvis kandvat vundamenti. Jooks kujuneski sobivaks. Lõpusirge avanedes oli eelnimetatud trio teistest selgelt ees. Otse poolfinaali saidki kolm paremat.
«Lõpusirgele tulles oli enam-vähem aru saada, mis mehed edasi lähevad. Sealt pigem hakkas väike kalkuleerimine pihta. Ja tuli see teise koha jutt meelde,» meenutas Mägi.
Üldiselt kulges esitus soovitud viisil. «Mu plaan oli oma rütm välja joosta. Tegin seda lahtiselt ja lennukalt. Arvan, et praegune ja viimaste aastate võimekus on nii kõrgel, et [distantsi] esimese poole tõkked tulevad pisut jalga. Ehk jääb kitsaks,» analüüsis Mägi.
Ta tõdes, et ülehomme tuleb teha teatud korrektuure. «Mõnes mõttes ei saa poolfinaali võib-olla nii lennukalt jooksma minna. Natukene rohkem peab suruma. Pean ilmselt [jooksu] esimest poolt natuke teistmoodi hakkima. Mitte enda ilusa sammuga jooksma. Vaid nii, kuidas on vaja. Efektiivselt.»
/nginx/o/2024/08/05/16269461t1h77f8.jpg)
Olümpial on esimest korda kasutusel formaat, kus eelringist pääsesid otse poolfinaali iga jooksu, kokku viis, kolm paremat ning üldises aegade võrdluses veel kolm meest. Ülejäänutele jäi päästerõngas homses lohutusjooksus. Selle teekonna peavad ette võtma näiteks juunis EMil Mägi eest pronksi napsanud Carl Bengström ja Tokyo olümpiahõbe Rai Benjamin.
«Rada oli kiire. Mondolt pole midagi muud oodata. Halbu üllatusi pole. Eks varajane hommik mõjutas aegu. Juba mõnda aega pole pidanud nii vara jooksma (esimesed mehed said kohaliku aja järgi rajale 10.05 – J.J). See on alati natuke teistsugune. Arvan, et see mõjutas mingit pidi kõiki. Iseasi, kuidas keegi selleks valmis oli,» vaatas Mägi üldpilti.
Ta lisas, et kindel eesmärk oli täna poolfinaali koht kindlustada. «Oleme ausad – ma ei tahaks uskuda, et keegi end lohutusringist finaali välja jookseb. Praeguse tasemega raske uskuda. See oli ka üks kindel põhjus, miks ma lohutusringi peale üldse ei mõelnudki.»
Poolfinaalid toimuvad kolmapäeva õhtul ehk vahepeale jääb peaaegu 60 tundi. Kolme aasta tagusel olümpial oli ajakava sarnane. Nüüd on võimalik sealt saadud õppetunde rakendada.
«Praegu jääb paras aeg. Tokyos oli küllaltki sama skeem. Eeljooksu ja poolfinaali vahele jäi suhteliselt palju aega. Siis me võib-olla kõige paremini seda vahepealset aega ära ei kasutanud. Võib-olla poolfinaaliks oli jalg veidi tühjem kui eeljooksus. Tänaseks on meil selgem plaan, kuidas see aeg ära kasutada,» arutles Mägi.
«Täna teen ilmselt pisut pikema lõdvestuse. Kell on veel suhteliselt vara. Saadame päeva mööda. Homme, umbes keskpäeval... Ma ei oska eesti keeles õiget nime anda, aga teeme priming'ut – üks harjutus jõusaalis. Väike liigutamine. Arvutame tunnid täis. Kui jääb 36 või 30 tundi jooksuni, peab see olema tehtud. Tuleb valmis olla.»
/nginx/o/2024/08/05/16269452t1hcf04.jpg)