/nginx/o/2020/01/29/12901626t1h45a5.jpg)
Esimese Eesti takistussõitjana olümpiamängudele jõudnud My Relanderi debüüt maailmakuulsa Versailles’ lossi taustal kestis Pariisis paraku kõigest 19 sekundit, sest tema truu kaasa Expert keeldus täna veetakistust võtmast.
PM PARIISIS ⟩ Kõigest kolme takistusega piirdunud Relander: nelja aasta pärast võtame revanši! (1)
See, et veetakistus võib Eesti duole probleeme tekitada, oli teada ka enne starti, sest ka ühel tänavusel MK-etapil keeldus Expert seda võtmast. Toona, tõsi, oli see seotud hobuse pisivigastusega, nagu hilisema arsti juures käiguga selgus, mistap loodeti Pariisis ikkagi hästi esineda.
Ent läks teisiti. «Eks ratsaspordis on nii, et vahepeal on ratsanikul halb päev, vahepeal hobusel halb päev. Seekord ei tundnud hobune ennast piisavalt kindlalt, et seda hüpata. Kahjuks,» sõnas nõnda 73 sportlase konkurentsis tulemuseta jäänud Relander pärast võistlust.
/nginx/o/2024/08/05/16271116t1h4f6c.jpg)
Mis veetakistuse hobuse jaoks keeruliseks teeb? Kõige lihtsamalt väljendades on see nende jaoks veidi hirmus, kuid siinkohal sõna päris eksperdile ehk ratsanikule.
«Vesi peegeldab hobuse silmadele vastu, mistõttu kui ta jookseb galoppi selle poole, siis ta ei näe, mis teda tegelikult ees ootab. Tavalise takistuse puhul ta näeb kõike, ent veetakistusel tuleb see, et hüppe taga on tegelikult neli meetrit sinist matti, hobuse jaoks viimasel hetkel,» selgitas Relander ning lisas, et pole seda Experdiga ka ülemäära palju harjutada saanud. «Viie aasta jooksul olen seda äkki paar korda hüpanud.»
Väheste hüppekordade põhjus peitub tõsiasjas, et veetakistus on üpriski tiitlivõistluste spetsiifiline takistus, mida tavalistel MK-etappidel ei kasutatagi. «Ainus, kus seda veel kasutatakse on Nations Cup ehk tiimivõistlus, kuid kahjuks Eestil veel tiimi pole,» avaldas Relander kahetsust.
/nginx/o/2024/08/05/16271110t1hc179.jpg)
Kodutallis saab selle ületamist küll teataval määral imiteerida – kaeva kasvõi ise labidaga auk ja vala vesi sisse – aga kuivõrd Relander ja Expert lunastasid olümpiapileti ülimalt viimasel hetkel, kõigest kuu aega tagasi, jäi neil ajast lihtsalt väheks.
«Expert on seda küll hüpanud – oleme ka noorte EMil käinud – aga siin oli see siiski vähe hirmsam kui mida ta oleks oodanud. Raske on öelda, mida ta seal täpselt nägi, sest tegemist on siiski loomaga, kuid tema otsust tuleb lihtsalt austada,» sõnas maailma edetabelis 553. kohal olev eestlanna.
Enne veetakistust olnud kolm kõrgustakistust – vastavalt 150 cm, 162 cm ja 153 cm – tuli Expert siiski kenasti üle ja sealset lennukust arvestades oli Relander kindel, et ka ülejäänud kümme takistust oleks alistunud kenasti. «Tunnen teda ju läbi ja lõhki ning hobune tõesti hüppas hästi. Rada samamoodi tegelikult sobis talle, aga … oleks on teatavasti paha poiss,» kostis ta naerdes.
525 meetrisest ja 14 takistuse rajast rääkides, siis see tehti ratsutajatele teatavaks kõigest tund aega enne võistlus, mil neile anti kätte paberil kaart ja lubati areenile jalutama. Kuidas parkuuriga – nõnda kutsutakse takistussõidu rada – tutvumine üldse välja näeb?
/nginx/o/2024/08/05/16270929t1hd5cf.png)
«Kui saame parkuuri teada, siis läheme rajale ja jalutame selle numbrite järgi läbi. Selle käigus mõõdame takistuste vahesid, meetrites, ja hindame, milliseid kaari tahaks sõita. Kas sõita galoppi suuremaks või hoopis lühendada, et hüppe kaar tuleks suure takistuse ületamiseks õige,» selgitas Relander ning lisas, et soojendusareenil enam midagi läbi harjutada ei saa. «See on lihtsalt hobuse soojaks sõitmiseks.»
Kuigi Relanderi hinnangul oli Pariisi olümpia rada neile Experdiga heal päeval realistlik väljakutse, oli see siiski ka raskem nendest, millega varem MK-etappidel ja teistel võistlustel kokku puututud.
«Ikkagi olümpiamängude parkuur!» sõnas ta ning läks seejärel Eesti ajakirjanike palvel ka veidi nüanssidesse. «Paberil ei näegi see võib-olla nii raske välja, aga siinsed takistuste vahed on üles ehitatud väga tehniliselt. Kui MK-etappidel on sul tihti aega maa ja ilm, et järgmisele takistusele peale minna, siis siin seda pole. Hobune peab kohe sõna kuulama ja ka ise kaasa mõtlema. Samas on rada tehtud väga värviliseks, mistõttu tulevad paljud asjad hobusele nii-öelda pimeda nurga alt.»
/nginx/o/2024/08/05/16271098t1he1a6.jpg)
Kuigi Relanderil jäi katkestamise tõttu olümpiadebüüdist suhu veidi mõru maik tundis ta siiski uhkust, et üldse Pariisi jõudis. «Juba see oli ju ajalugu!» toonitas ta veel kord. «Väga paljud on öelnud, et takistussõidus Eestist olümpia jõudmine on võimatu, kuid suutsime seda!»
«Ma väga loodan, et see teeb ukse lahti ka teistele sportlastele ja eriti noortele, et nad julgeksid unistada. Miski pole võimatu! 25-aastaselt ratsaspordis olümpiale jõuda on väga haruldane, seda enam, et naisena. See tähendab väga palju, et me tegime selle esimese sammu ja loodame, et nüüd tuleb mitu olümpiat veel,» kiikas Relander optimistlikult juba ka Los Angelese mängude suunas. «Nelja aasta pärast on vaja revanš võtta. Loodame, et siis on ka medali aeg.»
Kõige lõpetuseks aga tunnustavad sõnad ka tegeliku olümpiakangelase Experdi kohta, kes täna, tõsi küll, ebaõnnestus. «Sellest on kahju, et nii läks, aga hobune on siiski väga tubli ja see, et ta nii kaugele jõudis, tähendab väga palju. Sportlasena jääb muidugi natukene kripeldama, et ei saanud tugevat tulemust teha, kuid hobuse üle olen väga-väga uhke, sest keegi ei uskunud, et ta üldse nii kaugele jõuab,» lõpetas Relander virtuaalpatsutusega.
Takistussõidu finaali pääsemiseks tulnuks Pariisi olümpia parkuur läbida ühe eksimuse (loe: nelja karistuspunktiga) ja ajaga 73,42. 73 ratsutajast sai tulemuse kirja 66: kuus tükki katkestas hobuse tõttu, üks võeti maha liiga rohkete eksimuste tõttu.