:format(webp)/nginx/o/2023/12/11/15775930t1hf8f6.jpg)
/nginx/o/2020/01/29/12901626t1h45a5.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/08/07/16273370t1hd7fd.png)
Kui Šveitsi rannavõrkpallurite Tanja Hüberli ja Nina Brunneri treener Rivo Vesik pärast hoolealuste Pariisi olümpial poolfinaali jõudmist kodumaiste ajakirjanike ette astus, põrutas ta naerususielt: «Noh, Eesti viimane medalilootus, jah?»
PM PARIISIS ⟩ Hoolealused poolfinaali tüürinud Rivo Vesik: minul on närvid läbi, olen olümpiaga kolm kilo alla võtnud!
Et Vesik pole suu peale kukkunud, teavad staažikamad lehemehed juba veerand sajandit. Aga ta pole jutupaunik, vaid tõsine töömees, keda hinnatakse kodust kaugel väga kõrgelt. Hüberli ja Brunner said teisipäeva hilisõhtul, kohaliku aja järgi tunnike enne südaööd olümpiamängude veerandfinaalis 21:18, 21:19 võidu ameeriklannadest valitsevate maailmameistrite Sara Hughesi ja Kelly Chengi üle.
Šveitslannad haarasid kerge initsiatiivi esimese geimi keskel ja hoidsid seda lõpuni. Teises geimis pääseti ette 8:4, jäädi taha 12:14, kuid suudeti uuesti ette minna. Mäng tuli nii-öelda teist korda võita. Hüberli ja Brunner jätkavad Pariisis kaotuseta.
Esimene väga tugev vastane Pariisis
Töö oli kiire ja korralik, kas lausa üllatavalt korralik? «Jah, olen nõus. Hea mäng oli. Arvestades seda, mida me siin seni näidanud oleme, siis ikka väga hea mäng,» lausus Vesik rahulolevalt.
Pariisi olümpia parim see mäng oli, aga juurde on Vesiku sõnul panna veel küll: blokis ja Brunneri rünnakul. Ehkki Hughes ja Cheng on, nagu öeldud valitsevad maailmameistrid, sobib Vesiku paarile nendega mängimine. Viimasel kolmel korral on võidetud.
/nginx/o/2024/08/07/16273372t1h975e.jpg)
«Loomulikult on see kõva võit ja kõva avaldus. Iga päev neid ei võida. Täna viskas meil esimeses geimis kohas, kus Nina sai jalaga palli kätte, meil emotsiooni üles ja võtsime selle pealt paar punkti veel.
Teises geimis pani USA juurde. Nad hakkasid serviga rohkem riskima ja see tuli välja ka. Saime ette 8:4, aga see pole veeol eriline edumaa. Midagi see näitab, aga eriti naiste mängudes käib ikka üles-alla. Meie võtame neli punkti järjest, siis läheb neile neli. Aga Hüberli mängis täna superhästi. Ta tassis võistkonda lõpuni,» analüüsis Vesik.
Tema õpilased tegid mängu peale kokku 12 eksimust, aga juhendaja sõnul tuleb vaadata, kust need tulevad. Näiteks tehti kokku 7 serviässa, vastaseid survestati serviga kõvasti.
«Näiteks kaks ründeviga, mille pealt USA mängu tagasi sai, olid tegelikult väga head rünnakud – riskeerides löödi ülinapilt auti. Meil on sel turniiril olnud nii serv kui ka kaitsetöö väga head, seetõttu saame neid omavigu lubada.»
Vesik märkis, et nii kõrge tasemega võistkonna vastu mängiti olümpial esimest korda, eelmised vastased olid nõrgemad. «Alagrupis servisime vastased lihtsalt minema, nad said meie vastu geimis keskmiselt 12 punkti. Nüüd oli esimene niisugune, väga hea mäng.
Olümpiamängudel on ükskõik kellel väga raske teha perfektset esitust. Vaatan treenerina, et siin on väga palju koledat võrkpalli. MK-etappidel, kus mängijad rutiiniga harjunud, on mängud palju ilusamad.
Siin on närvid mängus, peas toimuval on nii suur roll. Näiteks ühed medalisoosikud Kristen Nuss ja Taryn Kloth ei saanud Kanada paarile üldse vastu. Kanada võitis selle mängu rahulikult ära (kaheksandikfinaalis 21:19, 21:18 – V.A.). Aga see on puhtalt närvidest,» seletas Vesik.
/nginx/o/2024/08/07/16273373t1hda58.jpg)
Nüüd ongi lood nõnda, et Hüberli ja Brunner saavad vastaseks kas nood kanadalannad Melissa Humana-Paredese ja Brandie Wilkersoni või hispaanlannad Daniela Alvarez Mendoza ja Tania Moreno Matveeva, kellega kohtuti juba alagrupis ning jäädi peale 21:12, 21:19.
Oma hoolealuseid nimetas Vesik pigem hea närviga sportlasteks. Nood suutsid veerandfinaalis maailmaistrite vastu rahu säilitada ja see oli edu üks võti. «Üldiselt mängivad nad veerandfinaale hästi. Eelmisel olümpial olid nad üheksandad. Kui nüüd tulnuks sama koht, olnuks ilmselt pettumuse moment. See pinge oli peal. Aga tänaseks oli mingi samm juba edasi tehtud ja olukord rahulikum. Pigem oli vastane favoriidi rollis.
Avamängus Hispaania vastu oli seis hullem, kõvasti hullem. Seal oli pisaraid ja igasuguseid asju.»
Eelmise, Tokyo olümpia ajal töötas Vesik veel Venemaa võrkpalluritega, tema hoolealused Vjatšeslav Krassilnikov ja Oleg Stojanovski võitsid publikuta peetud mängudel hõbemedali. Kui Venemaa alustas sõda Ukrainas, lahkus Vesik sealt.
Nüüd Pariisis avaldas ta, et pole suutnud säilitada samasugust rahulikkust nagu on mängijatel. «Minul on närvid läbi. Kaks nädalat juba,» teatas ta lõbusalt.
«Nagu tõsiselt! Olen kolm kilo alla võtnud. Pinget on nii palju ja see olümpia... Meie, rannavõrkpallurid, oleme harjunud igal nädalal mängima neljapäevast pühapäevani. Sul pole aega närvitseda ja mõelda, vaid kogu aeg on päevas kaks mängu ja paned.
Siin aga mängid ja siis saad mõelda. Mängid, analüüsid, mõtled, vaatad, mängid, analüüsid, vaatad: oi, siit saaks seda ja toda. Seda mõtlemist ja ketramist on nii palju, et kogu see pikk turniir on raske ja närviline.»
Vesikul aitab pingega hakkama saada kodustega suhtlemine, lisaks kuulab ta palju muusikat.
Šveitsi medalivõitjad preemiat ei saa
Esinelikusse pääsemine tähendab, et pinget jagub reede õhtuni välja. Poolfinaalid peetakse neljapäeval ning pronksimäng ja finaal reedel.
Kas Vesik usub, et hoolealused suudavad edaspidigi rahulikuks jääda? «Olen endiselt treener, mitte ennustaja! Ma ei oska öelda. Võime ju mõelda ja rääkida ja teha kõiki asju, aga mis mängijaga tol hetkel juhtub, me ei tea. Täna oli nende jaoks elu esimene olümpia veerandfinaal. Nüüd tuleb elu esimene ja võib-olla ka viimane olümpia poolfinaal. Medalimatš.»
/nginx/o/2024/07/25/16243613t1h1ae8.jpg)
Võimaliku medali kohta küsides märkis Vesik, et raha ta selle eest ei saa ning Eestis ei pea keegi kadedaks muutuma! «Šveitsis on süsteem teistsugune. Seal ei maksta medalite eest preemiaid. Süsteem on üles ehitatud nii, et antakse võimalus medali nimel paremini tööd teha sellega, et enne võistlust saad toetust rohkem. Ja kui medali võidad, siis ei saa sa midagi.
Iseenesest see süsteem meeldib mulle, sest tekitab noortele suuremad võimalusi teha trenni ja midagi saavutada. Mitte see, et nüüd pean jõudma sinnani ja siis saan miljoni. Aga kuidas ma sinna jõuan? Pooled ei jõuagi, poole löövad käega. Selles suhtes on hea süsteem.»
Vesik kinnitas, et tema tiim on saanud olümpiaks valmistuda täpselt soovitud moel. Üht mängijat tabas küll väike vigastus ja kaks turniiri tuli vahele jätta, aga võib-olla see oligi hea ja nüüd olümpial ollakse värskemad.