:format(webp)/nginx/o/2020/01/06/12853267t1h10eb.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/08/08/16275658t1h39a4.jpg)
Pariisis sai näha läbi aegade tugevaima tasemega kettaheite olümpiafinaali. Tihedas konkurentsis jäi esimesena medalita Mart Olmani sloveenist õpilane Kristjan Čeh.
PM PARIISIS ⟩ Esimesena medalita jäänud Čehi tiim: finaali tase oli hullumeelne, poisid lihtsalt lammutasid (1)
Võistluse jooksul püstitati kaks olümpiarekordit. Alguses haaras juhtohjad Mykolas Alekna 69.97ga, kuid neljandas voorus heitis temast kolme sentimeetriga mööda üllatusmees Roje Stona. 25-aastane jamaicalane parandas isiklikku rekordit peaaegu meetriga.
Kolmanda koha hõivas samuti tiitlivõistlustel esmakordselt medalile jõudnud Matthew Denny 69.31ga. Čeh oli enda hooaja paremuselt kolmanda tulemuse, 68.41ga neljas.
Finaali tase kujunes ootamatult kõrgeks. Andrius Gudžius oli 66.55ga kaheksas, tosinast mehest vaid üks jäi alla 64 meetri.
«Midagi ei jäänud puudu. Ta andis endast parima. Arvan, et väga korralik tulemus. Konkurendid olid natuke paremad. Ka üldine tase oli väga-väga-väga kõva. Kui vaatate kasvõi kaheksandat kohta – see oli hullumeelne,» analüüsis Čehi kihlatu ja teda igakülgselt abistav Anna Maria Orel veidi pärast võistluse lõppu.
«Natuke üllatas küll. Ma ei tea, kas Kristjan tõmbas kohe võistluse [67.27ga] käima aga... Poisid hakkasid lammutama ja järgi ei andnud. Ma ei tea, mis juhtus.»
Treener Olman lisas: «68 ja pool meetrit on väga hea tulemus. Üldiselt jagatakse sellega medaleid, kui mitte ei võideta. Seekord oli lihtsalt selline olümpia, kus ühe võistluse jooksul püstitati lausa kaks olümpiarekordit. Lisaks jamaicalane üllatas tema kohta suurepärase heitega. Kristjan tegi oma ära. Aga temal ideaalset katset, nagu konkurentidel, kahjuks välja ei tulnud. Varu oli kindlasti olemas.»
Saatan peitub detailides. Olmani sõnul jäi veidi puudu õnnest ja ajastusest.
/nginx/o/2024/08/08/16275660t1hc357.jpg)
Samas saavutati olümpiaks viimaste kuude parim vorm. Tõsi, paar päeva varem peetud kvalifikatsioonis piirdus Čeh 64.80ga ja tunnistas, et hea heide jäi närvide taha.
«Ma polnud teda kunagi näinud nii pabinas või närvis. Finaaliks oli esimene emotsioon üle elatu. Oli päriselt õiges kohas ja õigel ajal,» arutles Olman.
«Alati enne suuri võistlusi, ükskõik, millise sportlasega võistlustel olles, oled ikka natuke mures. Aga tegelikult viimane ettevalmistav laager läks meil väga hästi. Selle pealt julgesin pakkuda, et ta on võimeline lõpuni välja olema medalikonkurentsis.»
Orel täpsustas: «Rääksime. Ta on tegelikult olümpial varem käinud. Arvan, et täna närvide taha ei jäänud.»
Kui temal neljas koht hinge kriipima ei jäänud, siis Olmanil veidi küll. «[Juunis] EMil võidetud kuld – väga hea. Tulime olümpiale – eesmärk oli olla paremas vormis kui EMil. See tegelikult õnnestus. Lihtsalt me ei osanud arvata, et tuleb enam-vähem üle 70 heita, et üldse medal saada. Suures plaanis võib rahul olla. Aga neljas koht on spordis kõige sellisem... Kuidas siis öelda: esimesena medalita! Sellega ei saa ju rahul olla.»
Samas tasub silmas pidada, et Čehil on vaatamata 25 eluaastale auhinnakapis juba nii EMi kui ka MMi kuld. Olümpiamedalit on tal aega jahtida vähemalt kaks, miks mitte isegi kolm olümpiat.
«Tal on veel parimad aastad ees. Ta on ainult 25. Tema andis endast parima. See oligi meil kokku lepitud, et ta üritab seda teha. Ja siis vaatab, mis saab. Eelnevad olümpiad olnuks see ju medal. Aga see ei loe. Siin polnud,» sõnas Orel. «Vaatame, mis saab Los Angeleses.»
Finaali tulemused:
/nginx/o/2024/08/07/16275655t1h39e0.jpg)