PM PARIISIS ⟩ Medalita jäänud Čeh: kui vaadata, palju tuli heita, et olümpial kolmandaks tulla, siis... pöörane!

Kihlatu Anna Maria Orel lohutamas esimesena medalita jäänud Kristjan Cehi. Foto: Tairo Lutter

Igal teisel olümpial oleks Eesti treeneri Mart Olmani näpunäidete järgi harjutavale Sloveenia kettavägilasele Kristjan Čehile 68.41 heitmise järel kaela riputatud medal. Ent 2024. aastal Pariisis sellest poodiumile tõusmisest ei piisanud.

Juuni alguses Roomas Euroopa meistriks kroonitud Čeh tegi Pariisis küll oma tänavuse hooaja pikkuselt kolmanda kettakaare (68.41), kuid paraku mängis Isand Saatus kolmapäeva õhtul teistele kätte paremad kaardid.

Võidutses olümpiarekordi heitnud jamaicalasest üllataja Roje Stona (70.00), kellele järgnesid leedulasest maailmarekordimees Mykolas Alekna (69.97) ja austraallane Matthew Denny (69.31).

Kuivõrd Čeh jäi olümpialt medalita, hoidsid tema suunurgad pärast võistlust pigem allapoole, kuid silmnähtavalt pettunud ta siiski polnud. «Mu tänane tulemus polnud ju üldse paha, see on vägagi korralik, kuid ajad on lihtsalt muutunud,» osutas sloveengi esimese asjana ajaloo kõrgetasemeliseimale finaalile.

Anna Maria Orel ja Kristjan Ceh. Foto: Tairo Lutter

«Võiks öelda, et kettaheites on saabunud uus ajastu, sest meil on lihtsalt nii palju kutte, kes on suuteliselt ülimalt kaugele heitma. Kui vaatame neid tulemusi, siis ainuüksi selleks, et olümpial kolmandaks tulla, pead sa ligemale 70 meetrit heitma. Seda on väga palju ja kunagi varem pole midagi sellist tarvis olnud,» sõnas võrreldes Tokyoga koha võrra paremal, neljandal positsioonil lõpetanud Čeh.

«Mina andsin endast parima, kuid täna sellest ei piisanud ja läks nii. Teoorias ma muidugi tean, et olen rohkemaks võimeline, kuid võib-olla polnud täna mul õnne või polnud lihtsalt minu päev. Asjad lihtsalt ei «klikkinud», kuid arvan, et paari päeva pärast olen selle tulemusega rohkem rahul,» sõnas sloveen.

Kristjan Čeh jäi Pariisis medalita. Foto: Tairo Lutter

Mis siis täna ei «klikkinud»?

Heite viimane osa, kui ketta lahti lasen – see oli päris halb. Esimene heide oli täna tegelikult päris hea – 67.27ga võistlus avada –, millele järgnes 68.41. Kolmas katse oli mul heite poolest täna kõige parem, kuid paraku lendas see võrku ja pärast seda enam asjad ei sujunudki. Kiirus ja võim oli mul jätkuvalt olemas, kuid heite lõpuosa mitte.

Kuigi teie auhinnakapis on palju medaleid, siis olümpia omasid jätkuvalt mitte. Tulite ilmselgelt Pariisi selle järgi, seega uuriks, kuidas oli olukord närvide ja pingetega enne võistlust? Päris riigi ootusi teil vast õlgadel polnud, kuivõrd Sloveenial oli medali- ja ka kullaarve juba varasemast avatud?

Mõistagi ootasin siit medalit, sest tean, milleks võimeline olen. Olen ju valitsev Euroopa meister ja heas vormis. Ka enne olümpiat tehtud treeningud näitasid, et olen väga heas vormis, aga tõepoolest, olümpiamedalit mul jätkuvalt pole. Mõistagi ma tahtsin seda siit saada, kuid ma ei tundnud seepärast pinget.

Võib-olla esimene heite eel olin kergelt närvis, kuid see käibki olümpiavõistluse juurde. Kui sa pole kergelt närvis, siis sa pole omadega õiges kohas. Pärast seda tundsin aga ennast hästi, mugavalt ja enesekindlalt – võib-olla mul polnud lihtsalt täna õnne.

Tänavuse aasta alguses otsustasite teha treenerivahetuse ja asendada Gerd Kanteri Mart Olmaniga. Kuivõrd Roomas tulite Euroopa meistriks, võisite juunis öelda, et tegemist oli õige otsusega, aga praegu, kui jäite olümpial neljandaks, ilmub ilmselt taas välja erinevaid arvajaid. Mis teie ütlete, kas tegemist oli õige otsusega?

Jaa, mina olen selles jätkuvalt kindel. Inimesed arvavad alati üht või teist, aga mind see eriti ei huvita. Mina tean, et tegin õige otsuse. Tean seda, sest asjad on läinud hooaja jooksul paremaks ja olen tõusnud heasse vormi. Siin oli mul lihtsalt veidi ebaõnne, kuid olen jätkuvalt kindel, et muudatus oli õige.

Olen oma tehnikat muutnud ja suudan nüüd rohkem jõudu heitesse panna. Ütleme nii, et kui ma alustanuks Mardiga koostööd novembris [,mitte märtsis], siis äkki oleks ma praegu veidi parem või stabiilsem. Aga ma ei kahetse midagi. Tänavuse hooaja kontekstis tegime kõik õigesti, valmistusime hästi ja ma ei muudaks küll midagi.

Mart Olman (paremal) Kristjan Čehile võistluse ajal õpetussõnu edastamas. Foto: Tairo Lutter

See tulemus siin garanteerib vist vähemalt selle, et ketast te nii pea nurka ei viska ja Los Angelese mängudel olete nelja aasta pärast ikka (kuld)medalit jahtimas?

Jaa, kavatsen veel vähemalt kaks olümpiat võistelda. Ma ei kavatse alla anda, vaid tahan medalit! Vähemalt üht, kuid tegelikult mõistagi rohkem. Jätkame tööd, sest ega tänavunegi hooaeg veel läbi pole. Meid ootavad veel ees Teemantliiga etapid ja selle finaal, seega treenimist tuleb jätkata. Usun, et suudan veel tänavugi ühe korraliku puraka välja panna.

Räägime veidi ka tänasest võidumehest, jamaicalasest Roje Stonast. Kuigi ta oli tänavu 69.05 heitnud, siis paljude jaoks oli ta ikkagi mees metsast. Mida tema võidu kohta ütlete?

Teadsin temast varem, et ta õpib USA ülikoolis ja et ta on tänavu 69 meetrit heitnud, aga see juhtus Oklahomas, mille kohta meil kõigil on omad arvamused. Aga ta pääses olümpiale ja heitis siin 70 meetrit, seega…

• Loe ka: Kettahiiud panevad jala maha: tuule ja karjamaa jutt Alekna maailmarekordi ümber on täielik jama

Jah, see oli kõigest üks heide ning tema keskmine oli täna 65 meetrit (Stona seeria oli 61.66 - 65.20 - 66.16 - 70.00 - X - X - K.J.), kuid kui oli vaja, siis ta ikkagi näitas, et temas on see olemas. Ta tegi pika heite, kui ta pidi seda tegema.

Arvan, et keegi väga ei arvestanud temaga täna õhtul, eriti, mis puudutab esimest viit kohta. Aga need on siiski olümpiamängud: siin leidub alati neid särajaid, keda keegi ei osanud oodata. Tema oli üks selline, kuid ta tuli ja heitis ning täna on ta maailma parim.

Värske olümpiavõitja Roje Stona. Foto: Tairo Lutter

Mis te arvate, kas temast saabki nüüd kettaheite järgmine suurnimi, kes hakkab teiega võistlustel konkureerima või on tegemist pigem ühekordse sähvatajaga?

Ma ei oska sellele vastata, sest ei tunne teda nii hästi. Ta pole tänavu võistelnud just kõige suurematel võistlustel, näiteks Teemantliigas, ja see oli üldse esimene kord, kui tema vastu võistlesin. Seega ega keegi temast väga midagi ei tea. Võib-olla on see ühekordne sähvatus, võib-olla saab temast järgmisel aastal maailmameister – eks näis, mis tulevik toob.

Mida tänane võistlus üldiselt kettaheite kohta ütles. 20 aastat tagasi Virgilijus Alekna poolt visatud olümpiarekord (69.89) ületati täna lausa kaks korda: tema poja Mykolase (69.97) ja Stona (70.00) poolt?

Kettaheite tase on väga palju muutunud ja on hetkel erakordselt kõrge. Kõrgem kui kunagi varem, mida näitab ka see, et kolmanda koha jaoks oli sul tarvis sisuliselt 70 meetrit heita. Tegemist on erakordselt kõrge tasemega ja tundub, et see on nii veel mitu head aastat.

Selle sajandi olümpiamängue kettaheite esikolmikud

2024 Pariis: 1. Roje Stona 70.00, 2. Mykolas Alekna 69.97, 3. Matthew Denny 69.31

2021 Tokyo: 1. Daniel Ståhl 68.90, 2. Simon Petterson 67.39, 3. Lukas Weisshaidinger (67.07)

2016 Rio de Janeiro: 1. Christoph Harting 68.37, 2. Piotr Małachowski 67.55, Daniel Jasinski 67.05

2012 London: 1. Robert Harting 68.27, 2. Ehsan Hadadi 68.18, 3. Gerd Kanter 67.38

2008 Peking: 1. Gerd Kanter 68.82, 2. Piotr Małachowski 67.82, 3. Virgilijus Alekna 67.79

2004 Ateena: 1. Virgilijus Alekna 69.89, 2. Zoltán Kövágó 67.04, 3. Aleksander Tammert 66.66

2000 Sydney: 1. Virgilijus Alekna 69.30, 2. Lars Riedel 68.50, 3. Frantz Kruger 68.19