PM PARIISIS ⟩ Jamaicalasest kettavägilane šokeeris kullaga ka kodumaa ajakirjanikke

Roje Stona tõi Jamaicale Pariisist üllatuskulla. Foto: Tairo Lutter

Jamaicalane Rojé Stona ei šokeerinud Pariisis kettaheite olümpiavõitjaks tulles ainult Eesti kergejõustikusõpru, vaid ka kodumaa spordiajakirjanikke.

Kui Postimees värsket olümpiavõitjat ja olümpiarekordi (70.00) omanikku pressialas ootas, sai silmatud kaht Jamaica kirjatsura, kelle juurde mindud ja uuritud, kas nemadki kavatsevad rääkida Rojé Stonaga?

«Kellega?» päris põhiliselt sprindiriigina tuntud Jamaica ajakirjanik minult vastu.

«Teie kettaheitja, kes just…,» jõudsin selle peale kosta, kuniks mulle vahele segati.

«Aa, äsjane olümpiavõitja? Jaa, ikka, muidugi!» teatas härra rõõmsal näol.

Ka nii pool tundi hiljem toimunud ajakirjanike ühisusutlusest kumas väga tugevalt läbi tõsiasi, et Jamaica on ennekõike ikkagi sprindiriik, kus väljakualadest suurt midagi ei teata.

Nõnda suutis üks teine kirjatsura Stonalt küsida, mis tunne on olla esimene mitteeurooplasest kettaheite olümpiavõitja, vaadates täiesti mööda neljakordsest olümpiavõitjast, ameeriklasest Al Oerterist ja ignoreerides fakti, et ajaloo peale on USA võitnud sisuliselt sama palju kuldmedaleid (13) kui Euroopa (16).

Kogu ühisusutlus värske olümpiavõitjaga, kus küsimusi küsisid ennekõike just Jamaica ajakirjanikud, nägi välja aga selline:

Esimese asjana, mis oli teie reaktsioon pärast olümpiavõitjaks tulemist ja olümpiarekordi püstitamist?

Suurepärane, see on suurepärane tunne. See on midagi, milleks olen terve elu valmistunud ja millest unistanud. Tulla siia ja see päriselt ka ära teha on üks paremaid tundeid mu elus. See on lihtsalt parim päev!

Kas tänane tulemus (70.00) ka üllatas teid?

Mitte eriti, kuid teadsin, et säärase heite tegemiseks tuleb endast kõik anda. Olukord oli ju selline, et kolme vooru järel hoidsin alles seitsmendat kohta . Väga palju keerulisemaks pole võimalik enda jaoks olukorda teha. Aga teadsin, et mul pole mitte midagi kaotada ja lihtsalt läksin panema.

Roje Stona on kettaheite olümpiavõitja. Foto: Tairo Lutter

Mis on olnud tänavu teie jaoks suurimaks motivaatoriks?

Lihtsalt teele sattunud probleemide alistamine. Teekond siia on olnud raske ja tänavune aasta on olnud minu jaoks raske, sest alustasin ju kuulitõukega, seejärel mängisin Ameerika jalgpalli ning alles seejärel naasin uuesti kettaheite juurde. Ent siin ma nüüd olen, olümpiavõitja.

Kas Jamaica on nüüd väljakuala maa (field state - K.J.)?

Oleme alati seda olnud. Oleme alati seda olnud.

Aga see on esimene väljakuala medal, kas pole nii?

Jamaica esimene medal kettaheites? Võib-olla, ma pole kindel. Ma pole ajalooga väga kursis.

Ajaloo esimene kettaheites, jah!

No näed, nii ongi.

Rojé, olümpia katsevõistlustel mainisite, et kettaheite tase on meil aina tõusnud ning tänavused võistlused olidki konkurentsitihedamad kui kunagi varem. Mida see teie jaoks tähendab, olla olümpiavõitja ja tüürida kettaheites riiki, kes oli olümpiafinaalis esindatud koguni kolme sportlasega?

See on suurepärane. Ma lihtsalt naudin hetke praegu. Kogu riik peaks olema ülimalt uhke. Samas peame ka tänama ja austama neid, kes olid siin enne meid, näiteks Fedrickut (Fedrick Dacres – K.J.) või Michaelit (Postimees ei suutnud öise otsingu käigus viidatud sportlase perenime tuvastada – K.J.)

Meie saarel on aegade jooksul nähtud palju heitjaid ja praegusel hetkel peaksime tähistama seda hetke ja mõistma, et meil tuleks väljakualasid rohkem toetada. Kettaheidet, kuulitõuget, neid kõiki. Jah, jooksualad toovad meile palju tähelepanu, kuid väljakualad on olnud on meil samuti tugevad olnud ning silmapiiril olles peaksime ka rohkem toetust saama.

Teid juhendab [kolmekordne kuulitõuke olümpiavõitja] Ryan Crouser. Kuidas ta treenerina on?

Suurepärane. Ryan on lihtsalt suurepärane kutt ja läbi aegade parim kuulitõukaja. Temaga koos töötamine on olnud lihtsalt imeline ja ootan väga, mida tulevik võib veel pakkuda.

Roje Stona ja treener Ryan Crouser. Foto: Tairo Lutter

Kui te pärast võistlust kallistasite, siis mida ta teile ütles?

Me lihtsalt juubeldasime. Aga ta ütles, et selle nimel me terve aasta treenisimegi! Kui tema juba elevile sattus, siis sattusin ka mina ka ja nii me rõõmustasimegi.

Pärast seda kui te võistlust juhtima läksite, mis teie peas siis toimus?

Olin ilmselgelt elevil. Teadsin, et kui keegi sellele heitele vastabki, siis tuleb mul emotsioonide mõttes veidi rahuneda: ma ei saanud liiga eufooriasse sattuda. Tõin ennast lihtsalt maa peale, üritasin rahuneda ja koguneda, et seejärel uuesti ringi astuda.

Mainiste, et väljakualad pole nii kõrgelt hinnatud kui jooksualad. Täpselt samamoodi ei kuulu nad ka [järgmisel aastal olümpiavõitja] Michael Johnsoni poolt algatatava uute võistluste seeriasse, mis on ilmselgelt ülimalt põnev ja suure auhinnafondiga. Mida sellest arvate?

Tundsin, et täna nautisid kõik, ka fännid, võistlust väga, mispärast leian, et väljakualad peaksid rohkem tähelepanu saama. Ausalt ka. Kui ma aga millegi sellise kohta loen, siis on see lihtsalt demotiveeriv. Meie töötame ja treenime ju kogu aeg samamoodi, kui mitte isegi rohkem. See pole kerge elu. See, mis me teeme, on väga rohkete kordustega, mistõttu tuleb meil enda keha eest palju hoolt kanda. Me kõik näeme meeletult vaeva, kuid praegu tuleb meil paraku hakkama saada sellisel mänguväljakul…

Mis saab teist edasi? Kas te jätkate nüüd ikkagi kettaheitega või proovite Ameerika jalgpallis läbilööki? (Stona kutsuti aprillis NFLi meeskondade poolt treeningutele, kuid draft’is teda (veel) ära ei valitud – K.J.)

See on väga hea küsimus! Ma jätan sellele hetkel vastamata, vaatame, mis tulevik toob. ( I'm going to sleep on it. I'm going to see what happens – K.J.)

Kuidas kavatsete kuldmedalit tähistada?

Ma ei tea. Ma ei saa üldse aru, mis praegu toimub. Ma ei usu, et see on mulle veel kohale jõudnud. Aga homme, kui ma oma telefoni kätte võtan, eks siis ole näha, mis saab…

Pariisi olümpia pole Jamaica jaoks siiani kõige paremini õnnestunud (7. augusti õhtu seisuga 1 kuld, 3 hõbedat, 2 pronksi - K.J.). Kas usute, et see kuldmedal süstib indu ka ülejäänud koondisesse?

Jaa, kindlasti, 100 protsenti. Aga ma ei kahtleks selles, mis tulemused võivad jooksudes tulla, sest neid on veel väga palju ees. Usun, et nad esinevad väga-väga hästi.

Kas Ryan ütles teile midagi, mis aitas teil olümpiarekordi heita?

Jaa, kindlasti. Ma nautisin lihtsalt võistlemist. Mul oli lõbus. Teeme ju aasta jooksul väga palju heiteid, seega tegemist polnud ju millegi sellisega, mida me kunagi varem teinud polnud.

Mis selle neljanda katse puhul, kui olümpiarekord sündis, õnnestus?

Suutsin väga hästi ketta käest lendu lasta. Mu soojenduskatsed polnud täna väga head, nagu ka esimesed kolm katset. Siis mul see ei õnnestunud. Aga kui ma [neljandal katsel] pöörded ära tegin ja ketta lahti lasin, siis nägin kohe, et ketas lendab! Ja kui ta maandus 70 meetri joonel mõistsin, et see oli suurepärane heide.

Kas tahate selle medali ka kellelegi pühendada?

See kuldmedal kuulub kõigile. Kõikidele, kes on mind sel teekonnal toetanud. Ma pole isekas.

(Tõe huvides siis ka viimane, faktiliselt ebakorrektne küsimus)

Rojé, olete esimene mitteeurooplasest kettaheite tšempion. Mida see teie jaoks tähendab?

Mul on lihtsalt hea meel, et mul õnnestus ajalugu teha!