PM PARIISIS ⟩ Suur korvpallipäev: legendid vedasid USA raskest seisust olümpiafinaali

LeBron James ja co. pääsesid poolfinaalis üle noatera. Foto: Panoramic / SIPA / SIPA / Scanpix

Pariisi olümpia korvpalliturniir läheneb lõpule. Täna selgitati 15 000 huvilist mahutaval Bercy Arenal välja finalistid. Kahe põneva lahingu analüüsid leiab allolevast uudisest.

USA – Serbia 95:91 (mäng on järelvaadatav SIIT!)

Nagu nii mõnigi arvas, kihutab Ameerika Ühendriikide rong kõigist üle. Vähemalt seni. Veerandfinaal Brasiiliaga sai sisulise lõpu mõne minutiga, kui kohe joosti 16 punkti ketti. Kui lasta jänkid nõnda lustima, polegi nende vastu võimalik saada.

Serbia pidi aga nelja hulka jõudmiseks nägema kurja vaeva, Austraalia murti maha alles lisaajal. Nende inimjõud ei jää kahele teisele poolfinaali jõudnud Euroopa satsile alla, kui võti peitub kõrvade vahel. Kas pealik Svetislav Pešić suudab ässad piisavalt ühtseks vormida? Kui jah, võib nalja saada.

Alagrupis köeti serblastele korralik kolakas, aga sealt paistis ka avamängu rabedust. Kõige tähtsam on ameeriklased hoida viis-viis korvpalli peal ehk mitte jooksma lasta. Seejärel tuleb jääda lootma, et Kevin Durant või mõni muu «hull» kõiki kolmeseid sisse ei koputa.

Kui päeva esimene lahing pakkus tõsise kaitsemadina, siis teise poolfinaali algus läheb ründemängu klassikasse! Kui mängitud oli veidi alla kuue minuti säras tablool Serbia 23:18 edu. Kahe satsi peale tabati kümme kolmest (5 vs. 5), USA kasuks põrutas neist neli Stephen Curry, tõenäoliselt läbi aegade parim viskaja!

Esimesed minutid näitasid, et võrreldes alagrupivooru avalahinguga ollakse täna jänkideks palju paremini valmis. Esiti eelkõige rünnakul. 6 minuti ja 15 sekundiga saadi kokku 25 silma. Kohad mängiti ka hästi ja üllatavalt lihtsalt välja. Kui saaks ka kaitse pidama…

Või õigemini Curry. Tema viskas esimese kaheksa minutiga USA 23 punktist 17, tabades viis kolmest. Siis läks ta pingile ja lisa ei tulnudki. Serbia võitis avaveerandi 31:23.

Aga raske uskuda, et asi sama lustlikult edasi läheb. Praegu on pall USA väravas, kaitse peab paranema! Eelkõige agressiivsuse pealt.

Aga esialgu läks asi hoopis hullemaks. Varakult said kolmese kirja ka pingilt sekkunud Marko Guduric ja Vasilije Micic, korvi alt tõstis ära Nikola Milutinov. Loogiliselt rünnakut ehitanud serblased kasvatasid edu teise veerandaja hakul juba 39:25 peale. Ilma Curryta ei saanud USA ka rünnakut kuidagi jooksma.

Mängu senist käiku iseloomustas hästi etüüd, kus ühel pool blokeeris Nikola Jokic üksi üritanud LeBron Jamesi pealeviske, teisel pool realiseeris 2+1 – 42:25!

USA vastas küll 7:0 vahespurdiga, aga serblased ei lasknud end sellest rivist välja lüüa. Lähivise Filip Petruševilt, kolmene Bogdan Bogdanovicilt. See, kuidas neist viimane sündis, näitas mingil määral jänkide põhjendamatut üleolevust – väga hea käega mehel lasti katte järel segamatult korvi suunas vaadata ja peale laadida.

Ameeriklaste rünnakul leidus helgeid hetki, aga igale väiksemalegi spurdile oli Serbial vastus olemas. Esimeste minutitega kätte saadud enesekindlusest pakatati avapoolaja lõpuni välja. Tasuks 54:43 edu.

Nemad tabasid esimese poolajaga 10 (19st) ja USA 9 (19st) kolmest. Curry sai teisel neljandikul juurde vaid ühe. Selle statistika juures on kõige üllatavam, kui hõlpsalt Serbia viskekohad kätte sai. Aga nüüd ootab ees 15 minutit pausi...

Teise poolaja esimesed minutid kujunevad väga oluliseks. Kui serblased peavad USA survele vastu – võib mürki võtta, et agressiivsuse tase kasvab oluliselt –, siis võivad nad täna midagi ilusat korda saata.

Teine poolaeg algas üsna sarnases rütmis. Aga siinkohal tuleb ära märkida senise play-off-faasi üks kummalisemaid tähelepanekuid – kohtunikud suhtuvad jooksu reeglisse süüdimatult, seda on otsustatud vaat et ignoreerida… Ühe Joel Embiidi ilmselge rikkumise järel karistati vihastanud Pešicit ka tehnilise veaga. See tähendas USA-le üht lisapunkti.

Aga väikese võidu võis Serbia ikkagi teenida. Paar rünnakut hiljem määrati Embiidile üsna 50:50 olukorrast jooks. Ehk mingi tähelepanu Pešic endale sai.

Ent mängu juurde naastes… Vaikselt tundus, et USA hakkab mängu enda kätte saama. Serbia tagumistel riputi hammastega küljes, pika mängujuhina tegutsev Jokic sai palli korvist järjest kaugemale. Edu kahanes korraks kuuele.

Aga mõnikord tunne petab! Serbia lõpetas veerandaja 9:2 vahespurdiga. Kirsiks tordi oli Gudurici koos veaga sopsatud kolmene. Viimase kümne minuti eel on nad peal 76:63.

Kuid mäng polnud veel tehtud. Kui tablool särasid 78:67 ja 7.29, sai Jokic täiesti vabalt kolmest visata. Mööda. 14-punktilise edu asemel jõudsid jänkid mõne minutiga 84:84 viigini. Põllul oli kogu raskekahurvägi: Curry, Devin Booker, Kevin Durant, James ja Embiid. Rünnakul on need mehed igal juhul meeletult andekad, aga pingutama hakati ka kaitses. Serbial oli raskusi, et saada korralikult viskele.

Kui kellale jäi 2.24, viis Curry jänkid üle pika-pika aja juhtima – 87:86. Selles kujunes suuresti ka lõplik murdepunkt. Kaitses palle kätte saanud ameeriklased teenisid veel neli lihtsat punkti, Serbia kaotas palli ja… Kuigi veel viimasel minutil jõuti kahe punkti kaugusele, kustutasid Duranti ja Curry korvid viimasegi lootuse.

Kõlab klišeena, aga ameeriklasi üle visata on paganama keeruline. Kolme veerandaja jagu suutis Serbia mulje jätta, et see on võimalik, kuid kui kraanid kinni keerati, ei suudetud ise samaga vastata. Viimastel minutitel lasti jänkidel veidi liiga kergelt korvi alla jõuda.

Võitjate poolelt tegi tänavuse olümpia ilmselt säravaima partii 36 punkti visanud Curry. Kokku üheksa kolmest tabanud tagamees hoidis avapoolajal omasid üldse löögiulatuses. Embiid lisas 19, kolmikduubli kokku saanud James 16 silma. Talle lisaks ka 12 lauapalli ja 10 korvisöötu.

Serbia parim oli 20 punktiga Bogdanovic, kuid tähtsatel hetkedel patustas ta kahe valusa pallikaotusega. Jokic lisas 17 silma, 11 söötu ja 5 lauda.

Serbia kohtub pühapäevases pronksimängus kohtuvad kell 12 Saksamaaga. USA ja Prantsusmaa finaal algab 22.30.

Prantsusmaa – Saksamaa 73:69 (mäng on järelvaadatav SIIT!)

Mõlemad esitasid veerandfinaalis küpse partii. Veidi rohkem üllatas prantslaste üsna selge paremus Kanada ees. Kahtlemata oli tegemist koduperemeeste senise turniiri kõige parema esitusega. Arvestades materjali, kulus käima saamiseks isegi kaua.

Sakslased alustasid Kreeka vastu uniselt, aga alates teisest veerandajast mängiti valitsevale maailmameistrile omaselt. Vastaste tugevaimad relvad, eesotsas Giannis Antetokounmpoga neutraliseeriti ja lõppu enam pinget ei jagunudki. Aga prantslastel on käike oluliselt rohkem...

Mängu eel tasub ära markeerida, et veerandfinaalis piirdus kohalik täht Rudy Gobert vaid üksikute minutitega sõrmevigastuse tõttu. Nõnda avaneski uks Matthias Lessortile, kes oma agressiivsusega Kanada laiali lammutas. Selles on ta osav ja hea. Pole põhjust arvata, miks ei võiks jõuline tsenter ka Saksamaa pikkade vastu pahandust teha. 

Prantslaste jaoks algas kohtumine väikse ehmatusega. Vastaste kaitsesurve alla jäädes säras tablool mõne minuti järel 0:6 ja 2:12. Sakslased ründasid imelast Victor Wembanyamat ning edukalt. Juba veerandaja keskpaigas oli Collet’ sunnitud oma teemanti pingile võtma.

Sealt läks ka võõrustajate pilt veidi paremaks. Kui oma poolel tuleb stoppe, hakkab ka rünnak sujuma. Vastutust võttis tagaliini üks kogenumaid, Evan Fournier.

Prantslased kasutavad kohati kaitses oma trumpi ehk vahetamist. Samas lubati juba esimesel veerandajal sisse väikeseid apse ning võrreldes eelmise mänguga nappis agressiivsust. Teisalt, sakslased ründavad ka oluliselt teravamalt, eriti ebavõrdseid olukordi. Nõnda saadi avaveerandi tasuks 25:18 edu.

Mine tea, kas tegemist on paanika või millegi muuga, aga Collet vangerdas koosseisuga üsna palju. Näiteks olid teise veerandaja alguseks platsil käinud nii Nando de Colo kui ka Matthew Strazel, kes ei teeninud Kanada vastu sekunditki. Nii palju nuputas kogenud treener välja, et duoga Gobert – Wembanyama saab kaitses asjad enam-vähem pidama. Kahe peale võeti lihtsalt nõnda palju ruumi ära.

Suur osa veerandajast kulges mõlemalt poolt veidi rabedalt, otsivalt: kumb saab initsiatiivi? Variante oli mõlemal, aga ootamatult palju eksiti üsna vabadel kaugvisetel ja kohati isegi korvi alt. Kiirrünnakust tulnud üksikud punktid maitsevad täna eriti magusalt.

Päris veerandaja viimastel minutitel leidsid prantslased lõpuks teatava: kaitses saadi käsi vahele ja agressiivsuse tase hakkas juba natuke Collet’ nõudmistele vastama. Pikale pausile minnakse siiski 33:33 viigis. Ehk sakslased viskasid 10 minutiga vaid 8 silma.

Ei saaks öelda, et kummagi rünnak väga hästi sujuks. Mõlema tagaliin annab rivaalidele korralikult survet, lahendused jäävad tihti üks-ühe peale. Sakslaste liider Dennis Schröder lahendas alguses n-ö ebavõrdseid vahetusi ära, aga kui pead kogu aeg tuuleveskitega võitlema, läheb palli ka kaotsi. Eriti, kui tuulikud kvaliteeti tõstavad.

Prantslaste rünnak käib palju läbi Wembanyama, kes teisel veerandajal sai midagi kotti. Aga tabavus 9st 3 jätab soovida. Ühest küljest jäi üllatavalt pikaks pingile Fournier, kes piirduski avapoolajal seitsme minutiga. Teisalt on tema kaitsemäng lahjem kui Andrew Albicy'l, Strazelil või näiteks Isaia Cordinieril.

Nagu tähtsates mängudes ikka, minnakse pärast esialgset otsimist pigem praktiliseks. Ehk rünnatakse kõige nõrgemat kohta. Nii kulgesidki teise poolaja esimesed minutid üsna naljakalt: Saksamaa suur äär võttis ette prantslastest ametivenda Guerschon Yabuselet, teisel pool platsi vastupidi. Mõlemal on kaitses oma puudusi.

Aga mõistagi asi nõnda üksluiseks ei jäänud. Sakslastel hakkas mängu enda peale võtma Schröder, prantslastel jagus palli rohkematele meestele. Aga kohe, kui tundus, et äkki nüüd saadakse veidi pikemalt ette, oli vastus kohe olemas. Külaliste edule aitasid kaasa mitmed ründelauad ja nendega kaasnevad kordusvisked.

Kolmandal veerandajal skooriti küll rohkem, aga üldpilt ei muutunud. Võõrustajad oleks justkui grammi võrra paremad, aga tabloolt vaatab vastu vaid 56:50 edu. Ent asi seegi.

Naastes eelnevate ridade juurde siis – ei mingit paanikat! Collet valmistas esimese poolaja vahetustega satsi ette. Surve hoidmiseks on vaja iga meest. Viimasel kümnel minutil tehti töö eeskujulikult ära. Kaitse toimis kui õlitatud kellavärk, sakslased jooksid tihtipeale lihtsalt nagu vastu betoonmüüri.

Edu kasvatab edu. Kui Wembanyama pealtnäha lootusetust olukorrast Schröderi kaugviske blokeeris, sopsas teisel seni (rünnakul) ebakindlalt esinenud Frank Ntilikina. Prantslased said ette 66:53. Kuigi mängida jäi veel 6.51 sai nende kahe momendiga sakslased peaaegu murtud.

Kõik loksus paika. Avaveerandi vahetava kaitse uimasus oli kui peoga pühitud. Teist mängu järjest murti väga andekad vastased maha pesuehtsa kvaliteetse kaitsega. Kiita tuleb kõiki, aga maja nurgakiviks on Wembanyama, kelle pikad käed ulatuvad sõna otseses mõttes igale poole. Lisaks on ta jalgadest piisavalt liikuv. Ja kuna tegemist pole rumala mängumehega, saabki tema najal kaitses üles ehitada.

Samas tuleb sakslasi kiita, sest võideldi päris lõpuni välja. Ja ega nendegi kaitse ei jäänud kaugele maha. 53:66 kaotusseisust jõuti veel 68:70 peale. Prantslased jäid ka võib-olla ka liialt mugavustsooni. Aga pääseti. Maailmameistrid on audis!

Võitjate poolelt olid mõnevõrra üllatuslikult teist mängu järjest kaks resultatiivsemat Yabusele (17 punkti) ja Cordinier (16). Wembanyama kogus 11 silma, võttis 7 lauda, andis 4 korvisöötu ja blokeeris 3 vastaste pealeviset. 

Saksamaa poolelt tõusis üleplatsimeheks 18 punktiga Schröder, aga ta tabas väljakult 18st 6 ning eksis kümmekond sekundit ennelõpuvilet -3 pealt vabaviskel. Veel jõudis kahekohalise skoorini vaid Franz Wagner (10).

Lõpuvile järel läks käima korralik pidu. Kui prantslased tegid ühe ringi fännide ees ära, siis möll ei raugenud. Tantsu ja tralli löödi platsil veel kümmekond minutit.