/nginx/o/2024/06/03/16118772t1hd326.jpg)
/nginx/o/2024/08/08/16276883t1hcde5.jpg)
Eile leidis olümpiamängudel aset väga tasavägine kettaheite lõppvõistlus, kus esimest ja teist kohta jäi lahutama vaid kolm sentimeetrit. Pärast võistlust on mõõtmistulemused pakkunud palju kõneainet.
Kas kohtuniku ebatäpne silmamõõt võttis Leedu vägilaselt kuldmedali? (3)
Olümpiavõitjaks krooniti jamaicalane Roje Stona 70.00ga, teiseks tuli leedukas Mykolas Alekna 69.97ga. Kolmanda koha sai austraallane Matthew Denny 69.31ga ja neljandale kohale platseerus sloveenlane Kristjan Čeh 68.41ga.
Võistlusjärgselt on tõstatatud küsimus, kui täpselt suudavad kohtunikud ketta esmast puudet maaga registreerida. Nimelt on kettaheites hetkel kasutusel EDM-mõõtesüsteem, kus kohtunik asetab mõõtepulga ketta maandumiskohta silmamõõdule toetudes.
Neljandaks tulnud Čeh seadis mõõtetulemuste usaldusväärsuse kahtluse alla.
«Inimene ei näe mõne sentimeetri täpsusega, kuhu ketas maandub, kui see selget märki maha ei jäta. Mõni aeglasem kohtunik ei jõua piisavalt kiiresti maandusmispunkti silmadega registreerida ja tulemust mõõta,» ütles Čeh pärast võistlust.
Ta lisas: «Muidugi on ka selliseid heiteid, millest jääb väga selge märk murule ja kohtuniku mõõtmistulemus on tõene.»
Usaldusväärsemate tulemuste saamiseks tuleks Čehi sõnul kettaheites kasutusele võtta elektrooline mõõtesüsteem. Praegu mõõdetakse tulemusi elektrooniliselt näiteks kaugushüppes.