/nginx/o/2019/03/19/11877979t1hdd8c.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/12/20/16556202t1hb4c5.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/08/08/16277351t1h5acb.png)
Pariisi olümpiamängudel 400 meetri tõkkejooksus finaali jõudnud Rasmus Mägil ja tema seitsmel konkurendil on neljapäeval vaba päev, stardipakkudele kummardutakse reede hilisõhtul. Rasmuse isa ja treener Taivo Mägi usub, et poeg on otsustavaks etteasteks hästi valmis.
Eesti ajakirjanikud ajasid papa Mägiga juttu olümpiakülas.
Taivo Mägi, täna võib vist rääkida sellest, kui optimistlikult te olümpiale tulite.
Kindlasti optimistlikult. Enne olümpiat polnud mingeid probleeme, saime rahulikult valmistuda. Kõik kontrolltreeningud ja viimane nokitsemine läksid korda, nii et võib-olla kasutaks Rasmus enda eilse (kolmapäeval poolfinaali järel antud – V.A.) intervjuu väljendit, et vahet pole, kui hästi sa ennast tunned või kuidas eeljooksu jooksed, aga poolfinaal on ikkagi võtmejooks, mis paratamatult paneb närveerima. Nagu paljude meeste puhul näha oli: puhtalt enesekindluse pealt aegu ei jookse.
Nii enesekindlus kui ka väga hea füüsiline seis aitasid siis finaali?
Jah. Pluss veel üks nüanss: Rasmuse olümpiamängude kogemused. Nagu näha, polnud need jooksud mitte ainult tema, vaid ka teiste finaali jõudnute jaoks – jätame kaks nime kõrvale (Karsten Warholmi ja Rai Benjamini – V.A.) – sellised napikad. Jällegi ütles Rasmus väga tabavalt, et ka eraldi radadel joostes tunnetavad need mehed üksteise seisu väga hästi. See on nüanss, mis tuleb aastate ja jooksudega. Vahel võib viltu minna, aga mehed tajuvad seda päris hästi.
Kas eilse jooksu ajal oli näha, et Rasmus tunnetab konkurente ja teadis, kuhu jõud jätta?
Pigem jah. Võtmeküsimus on kiirem algus. Kui võistluse faas muutub tähtsamaks või otsustavamaks, leiab ta kuskilt veel selle lisakäigu. Eilne jooks oli selline, kus Rasmus muutis rütmi, mida ta viimasel neljal stardil alates Eesti meistrivõistlustest on jooksnud.
Ta jooksis vahepeal 13 sammuga peale kaheksandale tõkkele, aga eile vastavalt enesetundele või hetkeolukorrale vahetas sammude arvu ära pärast seitsmendat [14 peale]. See on väike nüanss või oskus, mida pead võistluse käigus ära lugema ja tajuma ning otsuse vastu võtma. See, et ta vahetas pärast seitsmendat, tähendas, et ta võttis viimase tõkke nii-öelda vale jalaga ja seal läks tõkkelt maha tulles päris korralikult lappama. Ehk neid detaile on palju. Aga loodame, et kui on hea päev, saab oma hea rütmi välja joosta.
/nginx/o/2024/08/08/16277472t1he800.jpg)
Kas teil käis mingi jõnks läbi, kui nägite, et asjad päris plaanipäraselt ei läinud?
Ei käinud. Ütleme nii, et seda lihtsalt kuidagi tajud, aga mingit apsakat polnud. Ta võttis end kokku ja võttis tõkke teise jalaga. Küll olid ümberringi väga närvis Anne (Mägi, Rasmuse ema ja treener – V.A.) ja kõik meie ülejäänud delegatsiooni liikmed. Seal polnud aega mõelda midagi, me lihtsalt karjusime.
Kui suur kergendus oli pärast lõpujoone ületamist?
Väga suur! Väga suur! Tõesti, see oli... jah, kõik olid väga rõõmsad. Meil oli Rasmuse üle väga hea meel, et ta selle välja kandis ja niisuguse jooksu tegi. Esimesed mehed jäid ju viie sajandiku sisse. See on ju mitte midagi.
Mida Rasmus täna teeb?
Täna tulid ema Anne ja õde Maris olümpiakülasse ning praegu tutvuvad külaga. Käime söömas, Rasmusel on täna põhimõtteliselt puhkepäev. Korra käib massaažilaualt läbi, Priidu (Mein – V.A.) käte alt ja siis vaatame teleülekandeid. Nii nagu kõik need päevad siin.
See on hea – muidugi oli nii planeeritud –, et Anne ja Maris tulid külla. Kogu aeg on kõrval Grit ja Priit. Meil on oma tiimi sisene muster, kuidas võistluseelsel päeval käituda: kui palju rääkida, kui palju vaadata jooksu, teisi spordialasid. Seda teab Rasmus ise kõige paremini. Kui vaja, siis me ei torgi, kui vaja, siis räägime asjadest.
Selle oleme varakult selgeks saanud, et võistluseelsetel päevadel ei tohi üksteist segada. Rasmus on natukene kinnisem, aga nagu rääkisin, meie tiim on piisavalt suur, et saab omavahel suhelda. Ei pea kogu aeg kaks inimest omavahel rääkima.
Ja mida toob homme hommik?
Oleme kahevahel, kas teha hästi kerge soojendus või mitte. See ei oleks tegelikult isegi soojendus, võib-olla sörgib natukene ja venitab. Ta ise peab tundma. Siin on ikkagi juba päevi oldud ja kokkuvõttes on need kõik olnud ka vaimselt väsitavad.
Selle olümpia puhul eriline ja mõnus on asjaolu, et staadion on nii lähedal. Me ei pea meeletult oma liikumisi planeerima. See kümme minutit siin on nagu nali võrreldes teiste kohtadega. Iga viie minuti tagant bussid soojendus- ja võistlusareenile – see on super.
Rasmusel oli eilse jooksu järel juttu ka sellest, et olümpia ülesehitus on teiste võistlustega võrreldes teistsugune. Eeljooks, vaba päev, poolfinaal, vaba päev, siis alles viiendal päeval finaal otsa. Pool aastat tagasi hakkasite sellesse rütmi sisse minema. Kas näete, et selle rütmi järgi on ta homseks ideaalselt valmis?
Loodan küll. Nendel üle päeva tehtavatel treeningutel, mis me sisse viisime, on mitu põhjust. Üks, et vaadates ette olümpia suunas. Teiseks see, et Rasmus on oma elus nii palju treeninud, et mudel, kus on kaks järjestikust treeningupäeva, siis üks vahele ja uuesti kaks tugevat treeningupäeva, polnud võib-olla enam põhjendatud. Liiga palju pole ka vaja treenida. Pigem nagu ta ise on öelnud: teeme vähem, aga teeme kvaliteetselt.
Milliseks hindate Rasmuse võimalusi finaalis? Mida saab püüda?
London oli esimene olümpia... Võrreldes Riot ja Tokyot, siis... mida püüda on? Kõige rohkem! Rohkem kui Tokyos ja rohkem kui Rios (Rasmus sai 2016 Rios 6. ja 2021 Tokyos 7. koha – V.A.). Selle koha pealt jääksin tagasihoidlikuks, olen natukene ebausklik ka. Las see jääb.
* * *
Pariisi olümpia meeste 400 m tõkkejooksu finaali avapauk kõlab Eesti aja järgi reede õhtul kell 22.45. Mägi jookseb finaalis neljandal rajal.
/nginx/o/2024/08/08/16277357t1h2aa0.png)