/nginx/o/2020/01/29/12901626t1h45a5.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/08/08/16277537t1h292c.jpg)
Rannavõrkpalli treeneri Rivo Vesiku šveitslannadest hoolealused Nina Brunner ja Tanja Hüberli olid täna väga-väga lähedal, et kindlustada Eestile Pariisi suveolümpialt vähemalt kaudne medal, kuid paraku jäid nad valusal moel finaali ukse taha.
PM PARIISIS ⟩ Vesiku hoolealused olid ühe punkti kaugusel olümpiafinaalist, kuid...
Brunner/Hüberli võitsid Eiffeli torni jalamil Kanada paari Melissa Humana-Paredes – Brandie Wilkerson vastu peetud poolfinaali esimese geimi kindlalt 21:14 ja evisid teises ka matšpalli, kuid paraku ei õnnestunud üle võrgu lennanud tõste tõttu seda realiseerida.
Ühes palliga kaldus kanadalannade poolele ka initsiatiiv ja kohtumise emotsionaalne foon. Kuigi ka otsustavas geimis sai näha väga kõrgetasemelist võrkpalli ning seisul 11:11 oli veel kõik lahtine, väljusid 57 minutit kestnud kohtumisest lõpuks võitjatena ikkagi Humana-Paredes/Wilkerson. Võidunumbrid 2:1 (14:21, 22:20, 15:12).
Tipphetked:
«Esimeses geimis oli meie serv väga hea, kuid teises kukkus ära ja me ei saanud enam nii palju punkte. Võib-olla ka natukene rumalad otsused, et viimast palli võinuks servida keskelt-keskele, aga see selleks. Need on juba väikesed asjad. Üldiselt oli, et serv kukkus meil ära, ka kolmandas, ning me ei saanud enam punkte,» välkanalüüsis Vesik tagantjärele kohtumist.
Kuigi pealtnäha võis tunduda, et kohtumise n-ö otsustavaks punktiks oli šveitslannade kolmanda geimi 11:12 seisul auti lennanud ründelöök, siis juhendaja sõnul algas lagunemine juba varem. Teise geimi lõpust.
/nginx/o/2024/08/08/16277538t1hb188.jpg)
«Kogu mängu murdepunkt oli [teise geimi lõpus olnud] matšpall, kus [Hüberli] tõste läks üle [võrgu]. Seal oli stress kõigil juba nii laes, et tõste läks vähe lappama ja pärast seda oli ka kolmanda geimi alguses näha, et tõstega oli probleeme. Ta oli nii stressis selle ühe tõste pärast, see mõte oli tal peas, mistõttu lendasid pallid suvaliselt,» osutas Vesik sellest tulenevalt ka kolmanda geimi alguse mõõnale, kui nad 1:4 taha jäid.
«Siis tuli hakata meil sealt järgi tulema, aga mida rohkem sa võitled, seda rohkem ennast ka kulutad. Punktide balanss läks niimoodi, et nemad võtsid neli, meie tulime järele, siis läksime võrdselt, kuniks nemad läksid uuesti eest. Kolmanda geimi algus oli võtmehetk, aga mängu murdepunkt oli matšpall,» sõnas juhendaja.
Rannavõrkpallile omaselt ei saanud Vesik ka mängu ajal, kui rong kippus veidi kraavi minema, midagi teha, sest treenerid ei istu rannavolles mitte väljaku kõrval, vaid eemal tribüünidel.
«Aga ma ei kujuta ette ka, kuidas ma saanuks neid aidata,» poetas Vesik sellel teemal. «Treenerina ei saa väga kõrvalt mängijaid mõjutada stiilis, et «tõstke paremini» või «rahunege maha». Kui nad tahavad meile otsa vaadata, siis nad teavad, kus me oleme, kui ei taha, siis ei vaata. Üldiselt see ongi rannavõrkpalli võlu, et mängijad peavad ise hakkama saama.»
:format(webp)/nginx/o/2024/07/25/16243613t1h1ae8.jpg)
Pärast mängu istuvad osapooled muidugi juba pikemalt maha ja lahkavad tehtut ja eesootavat pikemalt. Muidugi, siingi on küsimus, kui vastuvõtlikud mängijad pärast säärast, ikkagi olümpiamängude poolfinaalis saadud kaotust on.
«Nüüd tuleb meil mängijate emotsioon kuidagi alla saada ja homme edasi mängida. Mis siin ikka,» lõi Vesik letti edasise plaani, teadmata hoolealuste emotsionaalset seisu. «Nad võivad olla endast nii väljas, et nendega polegi mõtet rääkida, või tulevad hoopis vastupidiselt. Ei tea.»
«Sellises olukorras pole me kunagi varem pidanud kedagi kokku klapitama, sest oleme ikkagi olümpial. MK-etappidel on kolmanda koha mäng kahe-kolme tunni pärast, seal läheb [emotsioon] kiiresti üle ja lisaks tuleb järgmisel nädalal ka kohe uus MK-etapp peale. Siin, olümpial aga... ma ei tea, vaatame,» sõnas Vesik, kuid avaldas arvamust, et vahele jääv öö võiks pigem Hüberli/Brunnerile kasuks tulla.
«Ööga on sul võimalik ennast ikkagi mingisse teise kohta ära panna, kuid ei tea, vaatame, sest nad võivad olla emotsionaalselt ka nii out, et me ei saagi nendega täna üldse rääkida.»
/nginx/o/2024/08/08/16277539t1h0b40.jpg)
Homses pronksimängus tuleb šveitslannadele vastu kas maailma esipaar, Brasiilia duo Ana Patricia – Duda või austraallannad Mariafe Artacho del Solar – Taliqua Clancy. Kumb paari Vesik eelistaks?
«Mul pole vahet,» sõnas ta, kuid pakkus, et ilmselt tuleb vastaseks Austraalia duo. «Brasiilia võttis [veerandfinaalis] Läti ikkagi nii konkreetselt ära. Nad on maailma esinumbrid ja valmistunud olümpiaks – pole sel aastal ka MK-sarjas nii hästi mänginud kui tavaliselt.»
Kui nõnda ka läheks, võiks see teoorias hea uudis olla Hüberli/Brunnerile, kes australlannadega varasemalt mängud laias laastus pooleks mänginud. Brasiilia paari pole nad aga kunagi varem võitnud.
Kuigi vastane on praegu veel lahtine, siis pronksimängu kellaaeg on teada: reede ehk homme õhtul kell 21.00 (Eesti aeg 22 – K.J.). Kas see, et vastasel jääb kolmanda koha matšiks nii neli tundi vähem puhkeaega võib ka määravaks saada?
Vesik mõtleb veidi, misjärel raputab pead. «Ei usu. Mäng on 21 ja aega piisavalt. Võib-olla mõjutab see siis, kui nad ei saa magada. Kui meie saame normaalsel ajal magama - kui üldse saame [pärast poolfinaali kaotust] magada - ja saame teha hommikuse trenni normaalsel ajal ära, siis on see eelis, kui nemad peaks alles kell 4 magama saama.»
Üks on aga kindel, sõltumata homse pronksimatši tulemusest on Vesik oma hoolealuste olümpiaturniiri üle uhke. «Tüdrukud on väga suure töö ära teinud ja ükskõik, mis homme saab, nad on olnud väga tublid. Jõuda olümpial nii kaugele on erakordne tulemus. Medal oleks muidugi parem, aga ma olen väga uhke nende üle, et nad on üldse siiani jõudnud.»