:format(webp)/nginx/o/2020/01/06/12853267t1h10eb.jpg)
/nginx/o/2024/08/10/16280500t1hca97.jpg)
400 meetri tõkkejooksja Rasmus Mägi on kõige kõrgemal tasemel võistelnud üle kümnendi. Nõnda nõudliku ala kohta meeletult pikk aeg. Mis saab edasi?
PM PARIISIS ⟩ Mis saab Rasmus Mägi karjäärist edasi? «Nutisõrmus näitab, et olen 7 aastat noorem, aga ma pole naiivne.»
32-aastane tartlane läks Pariisi olümpia finaalile vastu mõõdukalt kõrgete ootustega. Lõpuks jäi suure kolmiku – Rai Benjamin, Karsten Warholm ja Alison dos Santos – järel reaalselt püütavaks neljas koht. Selle lootus jäi aga viimase tõkke kukkumisse.
Mägil on täiskasvanute tiitlivõistlustest kogemustepagasis: viis EMi, viis MMi ja kolm olümpiat. Vaid üksikutel kordadel pole ta jõudnud finaali. Pariisis oli meie mehest vanem vaid üks 400 m tõkkejooksja, 37ne Yasmani Copello, kes piirdus ühe eelringi jooksuga.
Pärast järjekordset olümpiafinaali kinnitas Mägi, et see polnud kindlasti tema viimane jooks. Raudselt on kavas septembri teise nädala lõpus Brüsselis toimuv Teemantliiga finaaletapp, aga ehk muist tänavu veel.
«Sellest oleks patt loobuda. Selle hooaja üks eesmärk oli kolm finaali, aga mõtetes oleks tahtnud kaela midagi muud kui seda akrediteeringut,» analüüsis Mägi eile hilisõhtul.
«See polnud kindlasti viimane jooks, aga ma proovin sportlasteel vältida naiivsust. Ja tänasel päeval oleks naiivne väita, et ma suudan veel neli aastat nende meestega võidu panna. Kuigi nutisõrmus ütleb, et organism on seitse aastat noorem kui vanus. Fakt on see, et energia saab ühel päeval otsa. Aga ma ei usu, et see juhtub selle hooaja lõpus.»
Arvestada tuleb erinevate nüanssidega. «Kindlasti on palju läbirääkimisi. Eeldus on oma meeskonna kooshoidmine ja et lähedased oleks valmis jätkama. Oma osa on ka fännidel, kas tiitlivõistlused on Rasmus Mägiga või Rasmus Mägita. Kas sellest on isu täis või mitte,» arutles ta endale omase põhjalikkusega.
«Teisalt tunnen, et minu tegutsemine ja meeskond võiks luua palju võimalusi ka noortele sportlastele. Kõik viimaste aastate investeeringud on ühest küljest minu karjäärile, aga need on natukene kestlikumad. Sellest kõigest on võita paljudel, ka Eesti kergejõustikul tervikuna. Minu hinnangul «Viro urheilu ei ole perseestä» (Eesti sport pole pe**es – toim). Seni, kuni sporti teen, seni ma ka selle eest võitlen.»
Mägi lapsepõlve treeningkaaslane, praegu Eesti Rahvusringhäälingus töötav Johannes Vedru andis omapoolse motivatsiooninurga: «Aga sa ei saa ju enne lõpetada, kui Tartu Ülikooli staadion on renoveeritud?!»
Mägi puhkes naerma: «See on hea point ja hea, et teie selle välja ütlesite. Oleks hea seal võistelda, aga kardan, et siis peaks juba ka Brisbane’i olümpial [2032. aastal] osalema. Kahtlemata tegemist on suure potentsiaaliga staadioniga. Ja samas ma pole ka Austraalias käinud...»