11. tunnil Pariisi pileti teeninud ujuja: veel juulis öeldi mulle vastuseks kindel «ei»

Susannah Kaul. Foto: Jake Farra

28. augustil algavatel 17. paralümpiamängudel esindab Eestit viieliikmeline koondis. Üks meie koondislastest on ujuja Susannah Kaul, kes soovib pingelise kolmveerandaasta järel endast paralümpial parima anda.

Kaul osaleb ainsa Eesti sportlasena Pariisi paralümpiamängudel kahel medalialal - esmalt 50 m vabaltujumises ning seejärel 100 m seliliujumises. Naisujuja teekond karjääri teistele paramängudele oli pinge- ja sündmusterohke, kuid lõppes siiski õnnelikult.

Pariisi mängude A-kvalifikatsiooninormi Kaul ei täitnud ning seetõttu jäi tema paralümpiakoht Eesti Paralümpiakomitee poolt esitatud lisakohtade taotluse meelevalda.

«Kolmveerand aastat oli pinge õhus ja küsimärgid õhus - kas ja kuidas ma normi täidan, kas pääsen Pariisi või mitte. Juulikuus saabus vastuseks kindel «ei». Treenisin edasi ja käisin laagris teadmisega, et selleks korraks on minu paralümpiateekond läbi.

Augusti alguses tuli ootamatut rõõmusõnum, et pääsen ikkagi Pariisi! Tuli ennast kokku võtta ja vaimselt üles leida. Loomulikult sai ettevalmistus nende sündmuste tagajärjel kannatada, aga sellest ei tohi lasta end kõigutada - igal juhul soovin endast parima anda,» meenutas Kaul Eesti paralümpiakomitee kodulehel. 

Viimaste paralümpiaeelsete nädalalate jooksul ühendus ujujanna eelkõige veetunde tagasisisaamisele ja kiirustreeningutele. Üldist vormi hindab ta Pariisi startide eel heaks.

Kaul stardib Pariisis esimese Eesti parasportlasena, osaledes kohe esimesel võistluspäeval, 29. augustil 50 m vabaltujumises S10 võistlusklassis. Seejärel ootab ees enam kui nädalane paus, misjärel teeb ta 6. septembril kaasa 100 m seliliujumises.

«50 m vabalt on mu trumpala! See meeldib ja sobib mulle rohkem. Vahel läheb vastupidi ja hoopis teiselt distantsilt tuleb parem tulemus. Valmistun mõlemaks võistluseks ning eesmärgiks on finaalikohad,» kinnitas ta.

Treener Mart Mandeli käe all treeniv Kaul tegi paralümpiadebüüdi kolm aastat tagasi Tokyos, saades 50 m vabaltujumises 10. ning 100 m vabaltujumises 13. koha. Toona jäid finaalikohad unistuseks.

Võimalike finaaliaegade ja favoriitide osas Kaul spekuleerida ei soovi. «Kunagi ei tea kuidas kellelgi võistlus õnnestub. Paralümpiamängudel on stardis ka need, kes pole kunagi varem suurvõistlustel osalenud ning üllatused võivad olla õhus,» sõnas ta.

Kaul nõustub hea sõbra ja võistluskaaslase Matz Topkini hinnanguga Euroopa suurimasse sisehalli La Défense Arenale ajutiselt rajatud basseini osas, mis annab pigem eelise kergematele ujujatele kui suurtele «tankidele» ehk teisisõnu võiks Pariisi vesi talle sobida.

«Jälgisin olümpiamängude ujumisvõistlusi ja seal olid libisemise peale orienteeritud kergemad ujujad kerges eelisseisus suurte ja jõuliste rivaalide suhtes. Pariisi olümpiabassein on madalam, aga mida sügavam on bassein, seda kiirem ujumine. Lisaks tekitab sealne atribuutika veekeeriseid ja lainetust ning põhjas on mingisugused vidinad,» iseloomustas Kaul võistluspaika.

Nagu eelnevalt mainitud, osaleb Kaul kahel distantsil, neist üks tuleb ette võtta kohe avapäeval ning teine paralümpia lõpuosas. «Selles pole minu jaoks midagi uut. Olen seda MM-idel palju harjutada saanud kuna ka seal on minu klasside puhul graafik selline, et üks ujumine toimub võistluste alguses ja teine lõpus. Rivist see mind välja el löö,» kinnitas paralümpiasportlane.

Esmakordselt jõuavad Eesti paralümpialaste stardid Delfi TV otseülekannete kaudu Maarjamaa inimesteni, ujumisest jõuavad ekraanile finaalid. «Lisapinget ma seetõttu ei tunneta. Meediamöllu on viimastel aastatel juurde tulnud ja olen sellega harjunud. Samas on meie võistluste ülekannete edastamine ülimalt postitiivne - paljud inimesed on öelnud, et tahavad mu ujumist kindlasti vaadata ja kaasa elada.

Tokyo päevilt ma sellist asja ei mäleta, küllap on Eesti ühiskond paraspordiga rohkem sõbraks saanud. Ka meie ujujatena soovime, et järeltulev põlvkond tuleks peale, loodetavasti annavad ülekanded puuetega lastele ja nende vanematele olulise tõuke ujumise ja üldse paraspordi juurde tulekuks,» oli Kaul lootusrikas.

Pariisi paralümpiamängud algavad 28. augustil ja lõpevad 8. septembril. Eestit esindavad viis parasportlast: ujujad Matz Topkin, Robin Liksor ja Susannah Kaul, kettaheitja Egert Jõesaar ning debütandist triatleet Laura-Liis Juursalu.

Eestlastest astub esimesena areenile Kaul (võistlusklass S10) osaledes esimesel võistluspäeval, 29. augustil 50 m vabaltujumises. Liksor (võistlusklass SB8) võistleb 30. augustil 100 m rinnuliujumises. 1. septembril teeb Juursalu (PTS5) kaasa naiste triatlonis. Jõesaar (F44, ühendatud klassiga F64) heidab ketast 5. septembril, Kaul (S10) teeb kaasa 100 m seliliujumises 6. septembril ning Topkin (S4) tuleb 50 m seliliujumise starti 7. septembril.